Kuldhord

Allikas: Vikipeedia
Altın Urda
Kuldhord
1240. aastad14. sajand
Flag of Golden Horde-2-.svg  
Lipp
GoldenHorde1300.png
Khaan {{{riigipea-nimi}}}
Pealinn Sarai-Batu
Sarai-Berke
Religioon Šamanism, hiljem islam
Rahvaarv 6 000 000 (1310)
Peamised keeled Mongoli
Tatari

Kuldhord ehk Kiptšakkide khaaniriik oli khaaniriik, mille rajas 1240. aastal Mongoli impeeriumist lääne suunal asuvatele aladele laiendades tšingisiid, Batu-khaan.

Hordi pealinn oli algul Sarai-Batu (nüüdse Astrahani lähedal), 14. sajandi I poolest Sarai-Berke (nüüdse Volgogradi lähedal).

Mongoli impeeriumi vallutused ja laienemine kuni 1294. aastani

Kuldhordi moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esialgsete valllutuste ja riigi rajamise järel otsustas Tšingis 1223. aastal jagada impeeriumi oma esimese naise poegade ja lähedaste vahel ära, mis muutis kogu riigi kuningliku perekonna omandiks, kes koos mongoli aristokraatiaga moodustasid valitseva klassi. Kõige noorem, Tolui sai Mongoolia kesk- ja lääneosa; teine poeg, Tšagatai sai Ile jõe basseinis asuva endise Karakitai riigi alad; kolmas poeg Ugedei, sai Džungaaria ning Irtõši ülemjooksul asuvad alad ning vanimale pojale, Džutšile määrati uued vallutatud alad Araali merest põhjapool (tänapäevased Kasahstani alad).

Kuid Džutši suri enne Tšingis-Khaani ning temale määratud alad said tema pojale Batule. Polovetside ehk kiptšakkide alade ja Venemaa vürstiriikide vallutamise järel, moodustas Batu osana Džutši järglaste valduseste ehk Džutši ulussist ehk Läänekhaaniriigist, Kiptšakkide ehk Kuldhordi keskusega Sarais, Volga alamjooksul.

Riiki valitses khaan, eriti tähtsate asjade otsustamiseks kutsuti kokku kurultai, ülikkonna moodustasid mongolid-tatarlased. 1312. aastal võeti riigiusuna vastu islam.

Kuldhordi doninioonid 1300-1405

Kuldhordi valitsejad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Territoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Giovanni de Plano Carpini andmetel, kes 12441247 reisis Mongooliasse asus Batu-khaani residents algselt Volga jõe alamjooksu deltas, (umbes 100 km kaugusel tänapäeva Astrahanist), hiljem asutas ta residentsina Sarai-Berke (nüüdse Volgogradi lähedal).

Džutši uluss tervikuna hõlmas laiema maa-ala - Lääne-Siberi, Kasahstani ja Sõr-Darja jõe alamjooksu, mida valitses Batu vanem vend Orda. Kuldhordi rahvastiku enamuse moodustasid turgi rahvad, kuid majanduslikult ja kultuuriliselt oli riik ebaühtlane, sellesse kuulus palju erinevaid rahvaid (tatarlasi, türkmeene, kirgiise, Volga bulgaare, polovetse, mordvalasi, venelasi, kreeklasi).

Kuldhordi läänepoolset osa, Valgehordi valitsesid Džutši vanem poeg Batu-khaan ja tema järglased. Kuldhordi idapoolset osa valitses Džutši noorem poeg Orda (surnud 1280). 14. sajandil hakkas Kuldhord, mis alguses oli olnud kogu Džutši ulussi nimi, tähendama ainult Valgehordi.

Kuldhordi khaani valduste hulka kuulusid otseselt läänesuunal Bulgaaria, idasuunal Horezmi alad, lõunasuunal ulatusid alad Krimmini ja Põhja-Kaukaasiani. Khaani vasallidena allusid talle endise Kiievi-Vene Kirde, Kesk, Lõuna-Venemaa vürstiriigid ning Ukraina alade Kiievi ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriik jt.

Riigi õitseaeg oli khaan Uzbeki ja Džanibeki (1342–1357) ajal. Kuldhordi khaani vasallideks oli ka suurem osa Vene vürste ja suurvürste (Vladimiri suurvürst, Tveri suurvürst, Rjazani suurvürst jt). Riiki nõrgestasid lakkamatud sisetülid ja -sõjad. Pärast Džanibeki tapmist vahetus 1357–80 üle 25 khaani.

Kuldhordi lagunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuldhord lagunes 15. sajandi alguses, sisemise võimuvõitluse tulemusel Suur-, Nogai hordiks, Astrahani, Krimmi, Siberi ja Kaasani khaaniriigiks ning Moskva suurvürstiriigiks. Kuldhordi viimased jäänused (Suurhordi alad, keskusega Sarais) hõivas 1502. aastal Krimmi khaaniriik.