Kuldhord

Allikas: Vikipeedia
Алтан Орд
Altın Urda
Kuldhord
Flag of Golden Horde-2-.svg
Lipp Lipp

Kuldhord
Riigikeel Mongoli
Tatari
Religioon Šamanism, hiljem islam
Pealinn Sarai Batu
Riigipea Khaan:
Orda Khan (esimene; 1226 - 1280)
Murtada (üks hilisemaid; 1481 - 1499)
Seadusandlik võim Kurultai
Iseseisvus 1240. aastad - 8. aprill 1783
Pindala 6000000 (1310)

Kuldhord ehk Kiptšakkide khaaniriik oli khaaniriik, mille rajast 1240. aastal Mongoli impeeriumit lääne suunal (tänapäeva Kasahstani ja ... aladele) laiendades tšingisiid Batu-khaan.

Esialgsete valllutuste ja riigi rajamise järel otsustas Tšingis 1223. aastal jagada impeeriumi oma esimese naise poegade ja lähedaste vahel ära, mis muutis kogu riigi kuningliku perekonna omandiks, kes koos mongoli aristokraatiaga moodustasid valitseva klassi. Kõige noorem, Tolui sai Mongoolia kesk- ja lääneosa; teine poeg, Tšagatai sai Ile jõe basseinis asuva endise Karakitai riigi alad; kolmas poeg Ugedei, sai Džungaaria ning Irtõši ülemjooksul asuvad alad ning vanimale pojale, Džutšile määrati uued vallutatud alad Araali merest põhjapool (tänapäevased Kasahstani alad).

Kuid Džutši suri enne Tšingis-Khaani ning temale määratud alad said tema pojale Batule. Polovetside ehk kiptšakkide alade ja Venemaa vürstiriikide vallutamise järel, moodustas Batu osana Džutši järglaste valduseste ehk Džutši ulussist ehk Läänekhaaniriigist, Kiptšakkide ehk Kuldhordi keskusega Sarais, Volga alamjooksul. Džutši uluss tervikuna hõlmas laiema maa-ala - Lääne-Siberi, Kasahstani ja Sõr-Darja jõe alamjooksu, mida valitses Batu vanem vend Orda. Kuldhordi rahvastiku enamuse moodustasid turgi rahvad. 1312. aastal võeti riigiusuna vastu islam.

Lagunes hiljem Astrahani, Krimmi ja Kaasani khaaniriigiks ning Moskva suurvürstiriigiks. Kuldhordi viimased jäänused hõivas 1502. aastal Krimmi khaaniriik.






Kuldhordi doninioonid 1300-1405
Kuldhord umbes 1300. aastal