Sloveenia

Allikas: Vikipeedia
Sloveenia Vabariik
sloveeni Republika Slovenija
Sloveenia lipp Sloveenia vapp
Sloveenia lipp Sloveenia vapp
Sloveenia asendikaart
Riigihümn Zdravljica
Pealinn Ljubljana
Pindala 20 273 km²
Riigikeel(ed) sloveeni
Rahvaarv 2 050 200 (2011)
Rahvastikutihedus 101 in/km²
Riigikord parlamentaarne vabariik
President Borut Pahor
Peaminister Alenka Bratušek
Iseseisvus 25. juuni 1991
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .si
ROK-i kood SLO
Telefonikood 386

Sloveenia, ametlikult Sloveenia Vabariik (sloveeni keeles Republika Slovenija), on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas.

Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2007 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Jaanuarist juulini 2008 oli Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sloveenia on unitaarne parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb kahest kojast: alamkotta (Riigikogu ehk Državni zbor) valitakse otse proportsionaalse süsteemi järgi 88 saadikut, kellele lisanduvad ühemandaadilistes ringkondades valitud ungari ja itaalia vähemuse esindajad. Valimiskünniseks on 4%, volitused kestavad normaaloludes neli aastat.

Ülemkoda: Sloveenia Riiginõukogu ehk Državni svet koostatakse omapärasel korporatiivse esindatuse põhimõttel. Sinna kuulub 40 inimest, kes valitakse:

  • tööandjate poolt — 4 esindajat
  • töövõtjate poolt — 4 esindajat
  • talupidajate, kaupmeeste ja vabakutseliste poolt — 4 esindajat
  • "mittemajanduslike" tegevusalade poolt — 6 esindajat
  • regioonidest — 22 esindajat

Selle koja liikmete volituste pikkus on viis aastat.

Sloveenia President valitakse otse, kuid täita on tal peamiselt vaid esindusroll. Volituste tähtaeg on viis aastat.

Next.svg Pikemalt artiklis Sloveenia riigipeade loend

Riigivalitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne iseseisvumist, 1990. aasta Sloveenia parlamendivalimised

Pärast iseseisvumist, 1992. aasta, 1996. aasta, 2000. aasta, 2004. aasta ja 2008. aasta Sloveenia parlamendivalimised

Valitsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates Sloveenia iseseisvumisprotsesist on Sloveeniat juhtinud Alojz Peterle valitsus (1990–1992), Janez Drnovšeki esimene valitsus (1992–1993), Janez Drnovšeki teine valitsus (1993–1997), Janez Drnovšeki kolmas valitsus (1997–2000), Andrej Bajuki valitsus (2000), Janez Drnovšeki neljas valitsus (2000–2002), Anton Ropi valitsus (2002–2004), Janez Janša esimene valitsus (2004–2008), Janez Janša teine valitsus (2012–2013).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sloveenia on olnud Rooma riigi, Karantaania vürstiriigi, Saksa-Rooma riigi, Austria-Ungari, Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Kuningriigi, Jugoslaavia Kuningriigi ja lõpuks Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi osa.

23. detsembril 1990 hääletas üle 88% valijaskonnast iseseisva ja sõltumatu Sloveenia poolt. 25. juunil 1991 sai Sloveenia vajalike õiguslike dokumentide vastuvõtmisel iseseisvaks, mispeale järgmisel päeval tungisid riiki Jugoslaavia väed. Järgnes 10-päevane sõda, mille käigus langes 18 ja sai haavata 182 Sloveenia võitlejat. Jugoslaavlasi langes 44, haavata sai 146 ning vangi võeti 4944. Lisaks hukkus 12 teiste riikide esindajat, peamiselt ajakirjanikud ja Bulgaaria veoautojuhid. 2. juulil tegi Sloveenia relvarahuettepaneku. 7. juulil allkirjastati Brijuni lepe, rakendus relvarahu ja kolmekuuline ooteaeg Sloveenia iseseisvuse jõustumiseni. Sloveenia lubas Jugoslaavia vägedel taganeda kasarmutesse ja lahkuda Horvaatiasse. 26. oktoobril 1991 lahkusid Sloveeniast viimased Jugoslaavia väed.

1991. aasta detsembris võeti vastu uus põhiseadus, seejärel, 1992. aastal, denatsionaliseerimise ja privatiseerimise seadused. Euroopa Liidu liikmed tunnustasid Sloveeniat iseseisva riigina 15. jaanuaril 1992. ÜRO liikmeks võeti Sloveenia 22. mail 1992.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

46.1515.05