Abhaasia

Allikas: Vikipeedia

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

Abhaasia vapp
Abhaasia Vabariik

abhaasi Аҧсны Аҳәынҭқарра (Aphsnõ Ahvõnthkharra)
vene Республика Абхазия (Respublika Abhazija)

Abhaasia lipp

Pindala: 8660 km²
Elanikke: 214 016 (2003)
Pealinn: Suhhumi

Abhaasia (abhaasi keeles Аҧсны (Aphsnõ), gruusia keeles აფხაზეთი (Aphhazethi), vene keeles Абхазия (Abhazija)) on piirkond Taga-Kaukaasias Musta mere ääres.

Abhaasia Vabariik on end sõltumatuks kuulutanud tunnustamata riik Gruusia territooriumil.

Gruusia seisukohast on ta de jure autonoomne vabariik Gruusia koosseisus: Abhaasia Autonoomne Vabariik (gruusia keeles აფხაზეთის ავტონომიური რესპუბლიკა (Aphhazethis Avtonomiuri Respublika)). Gruusia keskvalitsus kontrollib Ahbaasia kirdeossa jäävat etnograafilise Svanethi ala – nn Kodori orgu Kodori jõe ülemjooksul.

Abhaasias asuvad OSCE Minski grupi rahutagamisjõud.

Kuulub koos Transnistria ja Lõuna-Osseetiaga organisatsiooni Tunnustamata Riikide Ühendus, mille peakorter asub Suhhumis.

[redigeeri] Loodus

Abhaasia on mägine maa, Suur-Kaukasus läbib kogu territooriumi ja Ritsa järv on Suur-Kaukasuse lääneharude vahel 120 km kaugusel Suhhumist.

[redigeeri] Riik

[redigeeri] President

Abhaasia president on täitevvõimu pea. President valitakse viieks aastaks ega tohi olla selles ametis rohkem kui kaks ametiaega järjest.

Abhaasia presidendiks valiti 1994 Vladislav Ardzinba. 1999 valiti ta tagasi teiseks ametiajaks.

3. oktoobril 2004 toimusid Abhaasia presidendivalimised. Valimiste võitjaks kuulutati Sergei Bagapš. Tema vastaskandidaat Raul Hadžimba vaidlustas Bagapši võidu, kuid Ülemkohus kinnitas 28. oktoobril võitjaks taas Sergei Bagapši, kuid muutis järgiseks hommikuks oma otsust kaks korda. Seepeale kuulutas ametisolev president Vladislav Ardzinba välja uued valimised.

Kordusvalimised võitis Sergei Bagapš.

[redigeeri] Valitsus

Abhaasia valitsust juhib peaminister. Valitsuses on üks esimene asepeaminister ja kaks asepeaministrit.

Alates veebruarist 2005 on peaminister Aleksandr Ankvab.

Ministeeriume on kokku 12, riiklikke komiteesid 5.

[redigeeri] Parlament

Abhaasia parlamendiks on Rahvakogu, kuhu kuulub 35 saadikut.

[redigeeri] Peamised parteid

Abhaasia Vabariiklik Partei
Amtsakhara (Signaaltuli)
Aytayra (Taastamine)
Kommunistid

[redigeeri] Haldusjaotus

Thbilisi alluvuses jagunes Abhaasia halduslikult viieks rajooniks ning kolmeks rajooni staatuses linnaks.

Rajoonid:

Linnad:

Gruusia keskvõimust sõltumatu Abhaasia tegelik haldusjaotus on järgmine:

[redigeeri] Rahvastik

Rahvastik on koondunud rannikutasandikule. Põhilised rahvad on abhaasid, armeenlased, grusiinid ja venelased.

Abhaasias on viis eesti (eestlaste poolt asutatud) küla: Sulevi, Salme, Linda (Ülem-Linda), Alam-Linda ja Estonia.

[redigeeri] Keeled

Riigikeelteks on abhaasi keel ja vene keel.

[redigeeri] Religioon

75% elanikest on nimetavad end õigeusklikeks, ligi 10% elanikest sunniitideks. Enamik neist pole siiski usuliselt aktiivsed. Kohalikud armeenlased on enamasti Armeenia Apostelliku Kiriku liikmed.

[redigeeri] Majandus

Tähtsad põllumajandussaadused on tubakas, teepõõsa lehed, siid ja puuvili.

Toodetakse puitu ja kaevandatakse sütt.

Musta mere äärsed kuurordid ja Ritsa järv on toonud Abhaasiasse rohkesti puhkajaid.

[redigeeri] Ajalugu

Iseseisev Abhaasia kuningriik rajati 8. sajandil.

Aastal 1919 kuulutati Abhaasia autonoomseks piirkonnaks, 4. märtsil 1921 nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks.

Kuni 1991. aastani oli Abhaasia territooriumil Abhaasi ANSV Gruusia NSV koosseisus.

1992. aasta veebruaris tühistati Gruusia Nõukogude-aegne konstitutsioon ning kehtivaks kuulutati 1921. aasta põhiseadus. Abhaasid tõlgendasid seda sammu nende autonoomia tühistamisena ning Abhaasia valitsus kuulutas 1992. aasta 23. juulil Abhaasia sõltumatuks. Seejärel viis Gruusia, ettekäändel nagu hoiaks kukutatud presidendi Zviad Gamsahhurdia poolehoidjad Abhaasias pantvangis Gruusia siseministrit, Abhaasiasse korra loomiseks 3000 sõjaväelast, hõivates Suhhumi. Halvasti varustatud Abhaasia üksused olid sunnitud taanduma Gudautasse ning Tkvartšelisse.

Abhaasia separatistidele tõttas appi Kaukaasia Mägirahvaste Konföderatsioon, mis koondas vabatahtlikke erineva etnilise taustaga sõdalasi Põhja-Kaukaasiast ning Venemaalt. Gruusia võimud süüdistasid mässuliste toetamises ka Venemaa regulaarvägesid. Aasta lõpuks olid separatistid oma kontrolli alla saanud suurema osa Loode-Abhaasiast. 1993. aasta juulis piirasid abhaasid ägedalt Suhhumit, kuhu oli lõksu jäänud Gruusia president Eduard Ševardnadze. Septembris Suhhumi langes, Ševardnadze pääses napilt eluga. Linna jäänud grusiinide kallal toime pandud vägivallas hukkus tuhandeid.

Järgnevalt, ajal mil Gruusia valitsust lisaks Abhaasia hädadele ähvardas Gamsahhurdia toetajate mäss, tõrjusid Abhaasia väed Gruusia omad välja ka ülejäänud Abhaasiast. Umbes veerand miljonit inimest, nende seas pea kogu grusiinidest elanikkond, pages Abhaasiast. Hukkunute arvuks hinnati hiljem 10 000 kuni 30 000 grusiini ning 3000 abhaasi.

1994. aastal sõlmitud vaherahu järele paigutati Abhaasiasse SRÜ rahuvalvejõud, milles domineerivad Venemaa üksused.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Gruusia 1. järgu haldusüksused
Abhaasia - Adžaaria - Guria - Imerethi - Kahhethi - Khvemo Kharthli - Mtshetha-Mthianethi - Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi - Samegrelo–Zemo Svanethi - Samtshe-Džavahhethi - Šida Kharthli - Thbilisi

Aasia maad
Iseseisvad riigid: Afganistan \| Araabia Ühendemiraadid \| Armeenia \| Aserbaidžaan \| Bahrein \| Bangladesh \| Bhutan \| Birma \| Brunei \| Egiptus¹ \| Filipiinid \| Gruusia \| Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga \| Ida-Timor \| Iisrael \| India \| Indoneesia \| Iraak \| Iraan \| Jaapan \| Jeemen \| Jordaania \| Kambodža \| Kasahstan² \| Katar \| Kuveit \| Kõrgõzstan \| Küpros \| Laos \| Liibanon \| Lõuna-Korea \| Malaisia \| Maldiivid \| Mongoolia \| Nepal \| Omaan \| Pakistan \| Palestiina \| Põhja-Korea \| Saudi Araabia \| Sri Lanka \| Süüria \| Tadžikistan \| Tai \| Türgi² \| Türkmenistan \| Usbekistan \| Venemaa² \| Vietnam
¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas
²Riigi osa asub Euroopas
Sõltuvad alad:
Okupeeritud alad: Gaza tsoon \| Jordani Läänekallas \| Golani kõrgendikud \| Tiibet
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia \| Lõuna-Osseetia \| Mägi-Karabahh \| Põhja-Küpros\| Taiwan
Aafrika maad \| Aasia maad \| Austraalia ja Okeaania maad \| Ameerika maad \| Euroopa maad

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Abhaasia"