Ivan Bunin

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib vene kirjanikust; reisilaeva kohta vaata artiklit Ivan Bunin (jõelaev).

Ivan Bunin

Ivan Aleksejevitš Bunin (vene keeles Иван Алексеевич Бунин; 22. oktoober 1870 Voronež8. november 1953 Pariis) oli vene kirjanik.

Tema raamatud on kolmel korral pälvinud Venemaa Teaduste Akadeemia poolt välja antava Puškini nimelise preemia.

Aastal 1909 valis Venemaa Teaduste Akadeemia ta oma auliikmeks.

Aastal 1933 anti talle Nobeli kirjanduspreemia "range kunstilisuse eest, millega ta jätkas klassikalisi vene proosatraditsioone". Ivan Bunin oli Nobeli kirjandusauhinna esimene venelasest laureaat.

Aastal 1920 emigreerus Bunin Prantsusmaale.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jutustustes "Küla" (1910) kujutas ta vene küla vaesust ja aadlimõisate laostumist. Bunini stiil on kujundirikas. Tema luules on keskne koht looduslüürikal.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üksikud jutud ja luuletused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Alupka"; "Üks maja vanas tänavas"; "Esimene klass"; "Kured"; "Raamat" (lühiproosa). Tõlkinud Väino IlusLooming 1970, nr 10, lk 1534–40
  • "Kerge hingus" (novell). Tõlkinud Aivar KullNoorus 1983, nr 12, lk 28–29
  • "Sügisel" (novell). Tõlkinud Aivar Kull – Edasi 21. detsember 1985
  • "Kaukaasia" (novell). Tõlkinud Aivar Kull – Vikerkaar 1986, nr 4, lk 33–35
  • 12 luuletust. Tõlkinud ja järelsõna: Maret Käbin – Looming 1990, nr 10, lk 1348–54
  • "Kauge" (novell). Tõlkinud Aivar Kull – Looming 2002, nr 7, lk 1012–17
  • "Tšehhov" (mälestusi). Tõlkinud Maiga Varik – Looming 2004, nr 4, lk 603–609

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]