Ivan III

Allikas: Vikipeedia
Ivan III

Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 144027. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani. Tema ajal tõusis Moskva Suurvürstiriik lõplikult Venemaa vürstiriikide seas tugevaimaks riigiks ning valitsejaks.

Sisepoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ivan III valitsusaja põhiprobleem oli võimuvõitlus Novgorodi vabariigiga, mis tahtis Moskvast sõltumatuks jääda, kutsudes selleks appi Moskva suurvürstiriigi rivaali Poola kuninga ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti Kazimierz IV. Ivan saatis 1478 mässulise vabariigi vastu oma armee. Järgnenud lahinguis said novgorodlased rängalt lüüa ja Venemaa pindalalt suurim vürstkond liideti ametlikult Moskva Suurvürstiriigiga. Sellega sai Ivan endale väljapääsu Läänemerele, Neeva jõe piirkonnas ja tema riigi piir jooksis nüüd mööda Narva jõge.

Välispoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peagi alustas ta ettevalmistusi ka Liivimaa haaramiseks oma võimu alla, kuid ometi said tema väed Liivi ordumeistrilt Wolter von Plettenbergilt lüüa, Smolino lahingus (1502) ja nii lükkus Vana-Liivimaa jagamine veel pool sajandit edasi. See oli ka Ivan III-i ainus tõsine lüüasaamine.

Mujal oli ta silmapaistvalt edukas, vallutades suuri alasid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigilt (Moskva-Leedu sõdades: 1492–1494, 1500–1503 ja 1507–1508) ja allutades endale vasallidena veel formaalselt iseseisvad Vene vürstiriigid. Moskva suurvürstiriik sai suure territooriumi Dnepri ja Okaa ülemjooksul 19 piirilinnaga, nende hulgas Tšernigov, Gomel, Novgorod-Severski ja Brjansk. Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik jäi ilma ligikaudu 1/3 oma territooriumist. Seetõttu sai Moskva riigist arvestatav jõud Ida-Euroopas.

Ivan lõpetas 1480 ametlikult Moskva vasallisõltuvuse Kuldhordist, kui pärast Ugral seismist loobusid khaani väed Ivani valdustesse tungimast.

Ivan III järgi on nimetatud Jaanilinn.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ivani isa oli Moskva suurvürst Vassili II ja ema, Maria Jaroslavna Borovskist (–1485), Malojaroslavetsi vürsti Jaroslav Vladimirovitši ja Maria Fjodorovna Koškina tütar.

Ivan III esimene abikaasa (1452) oli Tveri vürsti Boriss Aleksandrovitši tütar Maria Borissovna. Abielust sündis 15. veebruaril 1458 poeg Ivan. Maria oli nõrga tervisega ja suri 22. aprillil 1467, saamata 30-aastaseks ning kelle poega Ivan III ei nimetanud oma järglaseks - suurvürstiks.

12. novembril 1472 abiellus ta Bütsantsi viimase keisri Konstantinos XI vennatütre Zoe Palaiologosega (Софьия Палеолог) (1455-1503). Zoe võttis kaasa Bütsantsi riikluse sümbolid, sealhulgas kahepäise kotka, ja seetõttu luges Moskva tsaaririik ennast õigeuskliku Bütsantsi järglaseks. Selle abielu kiitis heaks ka Rooma paavst, kes oli olnud Zoe eestkostja. Paavst lootis sel moel ka Ivani mõjutada, kuid need plaanid kukkusid täielikult läbi. Zoe reisis Venemaale läbi Eestimaa ja Pihkvamaa[1] (RoomaAlpid–Saksamaa–LübeckTallinnTartuPihkvaMoskva). Ivan III ja Zoe Palaiologose abielust sündis 5 poega ja 6 tütart, kellest kaks vanemat, mõlemad tütred, surid väga noorelt.

Ivan III järglased:
Eelnev:
Vassili II
Moskva suurvürst
14621505
Järgnev:
Vassili III

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]