Ivan III
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani. Tema ajal tõusis Moskva Suurvürstiriik lõplikult Venemaa vürstiriikide seas tugevaimaks riigiks ning valitsejaks.
Tema valitsusaja põhiprobleem oli võimuvõitlus Novgorodiga, mis tahtis Moskvast sõltumatuks jääda, kutsudes selleks appi Poola kuninga ja Leedu suurvürsti Kazimierz IV. Ivan saatis 1478 mässulise vabariigi vastu oma armee. Järgnenud lahinguis said novgorodlased rängalt lüüa ja Venemaa pindalalt suurim vürstkond liideti ametlikult Moskva Suurvürstiriigiga. Sellega sai Ivan endale väljapääsu Läänemerele ja tema riigi piir jooksis nüüd mööda Narva jõge.
Peagi alustas ta ettevalmistusi ka Liivimaa haaramiseks oma võimu alla, mis tundus olevat üpris kerge ülesanne. Kuid ometi said tema väed Liivi ordumeistrilt Wolter von Plettenbergilt lüüa ja nii lükkus Vana-Liivimaa jagamine veel pool sajandit edasi. See oli ka Ivani ainus tõsine lüüasaamine. Mujal oli ta silmapaistvalt edukas, vallutades suuri alasid Leedu suurvürstiriigilt ja allutades endale vasallidena veel formaalselt iseseisvad Vene vürstiriigid. Seetõttu sai Moskvast arvestatav jõud Ida-Euroopas. Ivan lõpetas 1480 ametlikult Moskva vasallisõltuvuse Kuldhordist, kui pärast Ugral seismist loobusid khaani väed Ivani valdustesse tungimast.
Ivan III järgi on nimetatud Jaanilinn.
[redigeeri] Isiklikku
Ivani isa oli Moskva suurvürst Vassili II.
Ivan III esimene abikaasa oli Tveri vürsti Boriss Aleksandrovitši tütar Marija Borissovna. Abielust sündis 15. veebruaril 1458 poeg Ivan. Maria oli nõrga tervisega ja suri 22. aprillil 1467, saamata 30-aastaseks.
12. novembril 1472 abiellus ta Bütsantsi viimase keisri Konstantinos XI vennatütre Zoe Palaiologosega (Софьия Палеолог) (1455-1503). Zoe võttis kaasa Bütsantsi riikluse sümbolid, sealhulgas kahepäise kotka, ja seetõttu luges Venemaa ennast Bütsantsi järglaseks. Selle abielu kiitis heaks ka Rooma paavst, kes oli olnud Zoe eestkostja. Paavst lootis sel moel ka Ivani mõjutada, kuid need plaanid kukkusid täielikult läbi. Ivan III ja Zoe Palaiologose abielust sündis 5 poega ja 6 tütart, kellest kaks vanemat, mõlemad tütred, surid väga noorelt.
- Järglased:
- Vassili Ivanovitš (1479–1533), Moskva suurvürstina Vassili III
- Andrei Ivanovitš (-1537), kes abiellus vürst Staritski tütre Jefrosinjaga
| Eelnev: Vassili II |
Moskva suurvürst 1462–1505 |
Järgnev: Vassili III |