Islam

Allikas: Vikipeedia

Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse.

Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem.

Allah[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Allah

"Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele.

Prohvetid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed (Muhammad), kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid).

Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes.

Muhammad ja islami tekkimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Muḩammad

Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks.

Pühad tekstid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks.

Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid".

Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith.

Islami viis sammast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Islami viis sammast

Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on:

  • Usutunnistus (Shahādah ehk šahada)
  • Palvus (Şalāh ehk salat)
  • Annetamine (Zakāh ehk zakat)
  • Paast (Şawm ehk saum)
  • Palverännak (Hajj ehk hadž)

Islami usukombed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Palvetamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on seatud selliselt, et need katavad 24 tundi ööpäevas. Võib palvetada ka väljaspool antud aega, aga usutakse, et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud, kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis võib olla pühakoda, kuid võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naistel peavad palvuse ajal olema juuksed kaetud. Palvus seisneb erinevas hulgas palvekummardustes, mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele.

Palvekohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Enamasti on tornid valgustatud roheliste tuledega. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mošeesse peab sisenema paljajalu. Mošees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett.

Palveesemed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas:

  • Tigiya - meessoost moslemite heegeldatud peakate.
  • A'baia - mosleminaiste riietusese.
  • Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks.

Islami pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha:

  • Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha.
  • ‘Īd al-Aḑḩā (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadži lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu.

Mõned moslemid tähistavad veel mitmeid teisigi päevi, mida islamiseadus ette ei näe, nagu näiteks:

  • Al-Hijra (1. Muharram) - Mälestab hidžrat (hijra) 622. aastal, mil prohvet Muhamed lahkus Mekast Mediinasse.
  • Ashura (10. Muharram) - Eriti šiiidid mälestavad sel päeval Husseini, Muhamedi lapselapse märtrisurma 680. aastal.
  • Milad un Nabi (12. Rabi) - Järelemõtlemisaeg Muhamedi ja tema elusündmuste üle.
  • Lailat al Miraj (27. Rajab) - Tähistab Muhamedi legendaarset sõitu tiivulise olendi Buraqi seljas Jeruusalemma, kust ta tõusis taevasse ja kohtus varasemate prohvetite ning lõpuks ka Allahi endaga.
  • Lailat al Qadr (27. Ramadan) - Mälestatakse ööd, mil Allah saatis Muhamedile esimesed ilmutused Koraanist.

Õpetuse alused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Islamiusu järgi on kõik prohvetid oma rahvale edukalt õpetanud üht ja sama õpetust, et Jumal on ainus (monoteism). Ent minevikus on hilisemad põlvkonnad islami õpetust moonutanud ning ilmutatud pühakirja rikkunud, nii et oli põhjust saata uus saadik. Muslimid usuvad, et Muhammad oli viimane prohvet pikas prohvetite reas. Nemad on võtnud tema sõnumit püha usaldusena ning hoolikalt jälginud, et sõnumit antaks edasi nii, et seda usaldust ei reedetaks. Kuigi muslimid püüavad teha kõik, et Koraani kaitsta ja austada, usuvad nad, et Koraan on tervena säilinud ja jääb alatiseks muutmatuks mitte nende eneste pingutuste läbi, vaid Jumala armust.

Sõna "islam" on pärit samast juurest sõnaga salam 'rahu'. Sõna muslim on samuti samast juurest ning tähendab '(Allahi) vasalli' ja ('(Allahile) alistunut'). Muslimid peavad ustavust Allahile auväärseks. Ustavus tähendab Allahi eesmärkide teenimist kõrgematena omaenda isiklikest eesmärkidest.

Islami levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Islamiusuliste osakaal riikide rahvastikus

Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas.

Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust.

Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis.

Enamiku elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alžeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis.

Islam Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal. Paljud tatari päritolu ülikud olid pärast Kaasani khaaniriigi vallutamist Venemaa vägede poolt ja langemist 1552. aastal sunnitud Liivi sõja ajal (1558-83) sõdima Vene vägede koosseisus mh. tänase Eesti territooriumil. Haruldased ei olnud ka juhtumid, kui tatarlased läksid üle Rootsi poolele. Hiljem eraldati neile maid rannarootslaste aladel, kus nad peagi kohalike elanikega assimileerusid.

Esimene suurem islami kogukond tekkis Eestis pärast Eesti- ja Liivimaa kubermangu liitmist Venemaa tsaaririigi koosseisu 1721. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islami kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid Eestisse elama. 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai Peterburi kubermangu kuulunud Narva linn. Püsiasustuse kinnituseks on muhameedlaste kalmistute asutamine Narvas, Rakveres ja Tallinnas.

XIX ja XX sajandi vahetusel oli tatarlaste kogukond Eestis kasvanud sedavõrd suureks, et usupühade läbiviimiseks pidi üürima suuremaid ruume (Tallinnas näiteks Tuletõrje Ühingu Pritsimaja Viru väljaku ääres). I maailmasõja alguseks elas Tallinnas umbes 2000 tatarlast. I maailmasõja ja sellele järgnenud keisrivõimu kukutamise ning kodusõja segadustes kahanes tatarlaste kogukond paarisajaliikmeliseks.

Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. aastal Narvas (Narva Muhamedi Kogudus). Korjanduste abil osteti Narvas Kiriku tänavale maja, millest kujundati mošee. Narva kogudus oli ka aktiivne tatarlaste rahvusliku identiteedi säilitaja. Teine islami kogudus registreeriti 1939. aastal Tallinnas (Tallinna Muhamedi Usuühing). 1940. aastal keelustas Nõukogude võim islami koguduste tegevuse. Mõlema koguduse hooned hävisid 1944. aastal sõjatules.

Nõukogude ENSV perioodil tegutses islami kogudus mitteametlikult - viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti Tatari Kultuuri Selts ning aasta hiljem alustati islami koguduse taasasutamisega, mis taasregistreeriti Eesti NSVs 1990. a. Eesti Islami Kogudusena. Käesoleval ajal moodustavad koguduse Eestis elavate peamiselt tatari, aserbaidžaani, kasahhi ja usbeki kogukondade liikmed.

Islamimaailmas harva ettetuleva nähtusena tegutsevad ühes koguduses koos nii sunniidid kui šiiidid. 1995. aastal eraldus kogudusest kolmeteistkümne inimese suurune grupeering ning registreerus iseseisva juriidilise isikuna ühenduseks Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus. Selle rühma lahkumine ei pingestanud Eesti Islami Koguduse siseseid suhteid sunniitide ja siitide vahel. l. jaanuari 2000. a. seisuga kuulub Eesti Islami Kogudusse veidi üle 1400 inimese. Koguduse juhatuse esimees on alates 1994. aastast Timur Seifullen. Juhtiva vaimulikuna viis koguduses 18 aastat religioosseid protsessioone läbi mulla Hasjan Murtazin, pärast tema surma aga on Koguduse peaimaam/Eesti ülemmufti on Ildar Muhamedšin.

Eestis on moslemeid kokku umbes 10 000 (0,7% rahvastikust).

Islami sektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% šiia sekti kuuluvad šiiidid.

Sunniitide ja šiiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Abū Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees ‘Alī ibn Abī Tālib. Abū Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest šiiidid.

Islam ja teised religioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse — džinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket.

Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid — Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks.

Islamiusulised riigid ja riikide rahvusvaheline mõju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Islamiusulised riigid on moodustanud Aasia ja Aafrika riike ühendavaid ühendusi, mille abil nad arendavad nende usutunnistust jagavate riikide: majandust - kasutades selleks Islami Arengupanka, haridust ja teadust - kasutades selleks UNESCO laadset islamiusuliste riikide Islami hariduse-, teaduse- ja kultuuriorganisatsioone. Arendatakse ka ideed vastukaaluks Ameerika ja Euroopakeskse G7-le - Türgit, Iraani, Pakistani, Egiptust, Bangladeshi, Malaisiat, Indoneesiat ja Nigerit ühendavat majandusühendust G8.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]