Kaasani khaaniriik

Allikas: Vikipeedia
Kaasani khaaniriik
tatari: Казан ханлыгы / Qazan Xanlığı
14381552
Flag of the Kazan Khanate.svg
KazanKhanate1500.png
Pealinn Kaasan
Religioon islam

Kaasani khaaniriik (tatari: Казан ханлыгы / Qazan Xanlığı) oli keskaegne tatari riik Volga keskjooksul ja Kama jõe liitumiskohal Volgaga, mis eksisteeris aastatel 1438 kuni 1552.

Volga jõe vesikond

Khaaniriik piirnes idapoolt Siberi khaaniriigi, lõunasuunal Nogai hordi, edelasuunal Suurhordi ja loode ning põhjasuunal Moskva tsaaririigiga. Kaasani khaaniriigi alad kuulusid algselt Kuldhordi koosseisu ja selle eksistentsi lõpetas Moskva tsaaririigi vallutus.

Khaaniriigi pealinnaks oli Kaasan ja territoorium hõlmas tänapäeva Venemaa Föderatsiooni Tatarstani, Mari Eli, Tšuvaššia, Mordva, osaliselt ka Udmurtia ja Baškortostani alad, kus elasid marid, udmurdid, baškiirid, mokšad, mordvalased ja tšuvašid.

Kuldhordi sisevõimuvõitluse tagajärjel lagunemise järel iseseisva Kaasani piirkonna khaaniriigi moodustas 1. Kaasani khaan (1438–1446) Olug Muhammed, Kuldhordi khaani 1380–1395, Tohtamõši pojapoeg.

Khaaniriigi lõpp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimase Krimmi khaaniriik (?)

Viimane Kaasani khaan ja hiljem tsaar Ivan IV väepealik oli Šig-Alei, kes oli Qasimi khaan aastatel 15161519, 15351546, 1546–1551 ja 1552–1567 ning Kaasani khaan aastatel 1519–1521, 1546 ja 15511552. Ta oli khaaniriigi Vene-meelsete juht ning kukutati seetõttu mitu korda. 1552. aastal Kaasan vallutati ja liideti Venemaaga juba samal aastal (1552) ning nii tuli ka Šig-Aleil sellest khaanitiitlist igaveseks loobuda. Temast sai üks olulisemaid tatari väepealikke Ivan Julma õukonnas, kes juhtis ka esimest rüüsteretke Vana-Liivimaale Vene-Liivi sõja alguses.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]