Desna

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Dnepri vasakpoolsest lisajõest, teiste samanimeliste jõgede kohta vaata Desna (täpsustus)

Desna Jelnjas
Desna valgla kaart

Desna (ukraina ja vene keeles Десна) on jõgi Venemaal ja Ukrainas, Dnepri vasakpoolne lisajõgi.

Desna on 1130 km pikk. Jõe valgla on 88 900 km² ja keskmine vooluhulk suudmes 360 m³/s.

Desna saab alguse Smolenski kõrgustikult Smolenski oblastis Jelnja linna lähedalt. Alguses voolab ta lõunasse, läbib Desnogorski ja Jekimovitši ning pöördub üldjoontes kagusse, voolates läbi Jekimovitši kõrgustiku. Lühikest aega voolab ta Smolenski ja Kaluuga oblasti piirijõena, läbib kolme oblasti piiripunkti ja siseneb Brjanski oblastisse. Temasse suubuvad vasakpoolsed lisajõed Snopot ja Vetma. Nende kahe jõesuudme vahel voolab ta lõunasse, edasi jälle kagusse. Ta läbib Vetma suudmes oleva Žukovka, siis Seltso ja oblastikeskuse Brjanski, kes temasse suubub vasakult Bolva, ning pöördub edelasse.[1]

Võgonitšis pöördub jõgi lõunasse ning seejärel suubuvad temasse vasakult Revna ja Navlja jõgi. Jõgi pöördub jälle edelasse ning läbib Trubtševski ja Belaja Berjozka. Viimane asub Venemaa ja Ukraina piiril. Umbes piiril suubuvad Desnasse suurim parempoolne lisajõgi Sudost ja vasakpoolne lisajõgi Znobivka. Seal asub Desna - Stara Guta rahvuspark. Ukrainas voolab Desna osalt Tšernigovi oblastis, osalt Tšernigovi ja Sumõ oblasti piiril. Seda kanti nimetatakse Siverštšõnaks. Desna kaldub seal lõunasse ja läbib Tšernigivi oblastisse kuuluva Novgorod-Siverski. Lõpuks suundub Desna edelasse ja jätkab voolamist Tšernigovi oblasti maa-alal. Sosnõtsja lähedal suubuvad temasse Ubid ja suurim vasakpoolne lisajõgi Seim. Seal pöördub Desna läände ja läbib Makošina, siis suubub temasse vasakult Dotš, siis paremalt Snov ja Zamglai ning Desna jõuab oblastikeskusse Tšernigovi.[2]

Tšernigovis pöördub Desna edelasse, läbib Osteri, kus temasse suubub vasakult Osteri jõgi, möödub ida poolt Desna linnast, mis ei asugi jõe kaldal, ületab Kiievi oblasti piiri ja suubub Kiievis vasakult Dneprisse.[3]

Ülemjooksul on jõe kaldad madalad ja soised. Keskjooksul Brjanskist allpool on jõe parem kallas kõrge. Alamjooksul Seimi suudmest allavoolu on jõe org lai, paljude jõeharude ja vanajõgedega.

Jõgi on jääkattes detsembrist aprilli alguseni. Kevadel on suurvesi.[viide?]

Juba varakeskajal oli Desna tähtis liiklustee, mis ühendas Kiievimaad Doni jõgikonnaga Seimi jõe kaudu ja Okaa jõgikonnaga Bolva jõe kaudu. Tänapäeval loetakse Desna laevatatavaks 535 km ulatuses, suudmest Novgorod-Siverskini, aga ebaregulaarselt saavad laevad sõita koguni Žukovkani Brjanskist ülesvoolu.

Desna ääres asub Smolenski aatomielektrijaam ja selle tarbeks on jõele rajatud Desnogorski veehoidla.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Suur maailma atlas, lk. 69
  2. Suur maailma atlas, lk. 69, 71
  3. Suur maailma atlas, lk. 70