Kreeka

Kreeka Vabariik kreeka Ελληνική Δημοκρατία Ellinikí Dimokratía {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}} {{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}} {{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}} {{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}} {{{10}}} {{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}} {{{12}}} {{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}} {{{14}}} {{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}} {{{16}}} {{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}} {{{18}}} {{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}} {{{20}}} {{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}} {{{22}}}
Kreeka lipp Kreeka vapp
Riigihümn	Ýmnos eis tin Eleftherían (Hümn vabadusele)
Pealinn	Ateena
Pindala	131 940 km2
Riigikeel(ed)	kreeka
Rahvaarv	11 325 900 (2011)
Rahvastiku tihedus	85,3 in/km2
President	Károlos Papoúlias
Peaminister	Loukás Papadímos
Iseseisvus	25. märtsil 1821
SKT elaniku kohta	23 381 USD (2007/2008)
Rahaühik	euro (EUR)
Ajavöönd	Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen	.gr
ROK-i kood	GRE
Telefonikood	30

Kreeka on riik Kagu-Euroopas Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi.

Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik.

Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon.

Loodus

Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km.

Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit.

Rahvastik

2010. aasta juuli seisuga elab Kreekas 11 305 118 inimest. 2008. aasta seisuga elab 61% rahvastikust linnades.

Ametlik keel on kreeka keel.

Valitsev usk on õigeusk.

Majandus

Kreekas on maailma suuruselt 39. SKP.

2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi.

Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%.

SKP jaotumine sektoritesse (2009) Sektor Osakaal Põllumajandus 4% Tööstus 17,6% Teenindus 78,5%

Tööjõu jaotumine sektoritesse (2005) Sektor Osakaal Põllumajandus 12,4% Tööstus 22,4% Teenindus 65,1%

Eksport

Kreeka suurimad ekspordiartiklid on

• toit ja joogid
• tööstuskaubad
• naftatooted
• kemikaalid
• tekstiil

Kreeka tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 11,11%, Itaalia 11,05%, Küpros 7,28%, Bulgaaria 6,74%, Ameerika Ühendriigid 4,95%, Suurbritannia 4,4% ja Türgi 4,23% (2009).

Import

Kreeka suurimad impordiartiklid on

• masinad
• veoseadmed
• kütused
• kemikaalid

Kreeka tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 13,73%, Itaalia 12,71%, Hiina 7,08%, Prantsusmaa 6,1%, Holland 6,02%, Lõuna-Korea 5,68%, Belgia 4,34% ja Hispaania 4,08% (2009).

Haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik.

1. Atika
2. Kesk-Kreeka
3. Kesk-Makedoonia
4. Kreeta
5. Ida-Makedoonia ja Traakia
6. Ípeiros
7. Joonia saared
8. Põhja-Egeus
9. Peloponnesos
10. Lõuna-Egeus
11. Tessaalia
12. Lääne-Kreeka
13. Lääne-Makedoonia

Vaata ka

• Kreeka riigipeade loend
• Vana-Kreeka
• Kolonelide diktatuur
• Kreeka kuninglik perekond
• Uuskreeka kirjandus
• Kreeka Eurovisiooni lauluvõistlusel
• Kreeka jalgpallikoondis
• Superleague Ellada
• Kreeka meedia

Viited

Euroopa Liidu riigid

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni riigid

Albaania | Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari

Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias       ² suurem osa territooriumist Aasias

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad