Kõrgõzstan

Allikas: Vikipeedia
Kirgiisi Vabariik
kirgiisi Кыргыз Республикасы
(Kõrgõz Respublikasõ)
vene Кыргызская Республика[1]
(Kõrgõzskaja Respublika)
Kõrgõzstani lipp Kõrgõzstani vapp
Kõrgõzstani lipp Kõrgõzstani vapp
Kõrgõzstani asendikaart
Riigihümn Ak möngülüü aska
Pealinn Biškek
Pindala 198 500 km²
Riigikeel(ed) kirgiisi
Ametlik(ud) keel(ed) vene
Rahvaarv 5 551 900 (2012)
Rahvastikutihedus 28 in/km²
President Almazbek Atambajev
Peaminister Džoomart Otorbajev
Iseseisvus 31. august 1991
Rahaühik somm (KGS)
Ajavöönd maailmaaeg +5
Tippdomeen .kg
ROK-i kood KGZ
Telefonikood 996
NASA satelliitfoto põhjal tehtud pilt Kõrgõzstanist

Kõrgõzstan (ka Kirgiisia)[2] on merepiirita riik Sise-Aasias. Piirneb Kasahstani, Usbekistani, Hiina ja Tadžikistaniga.

Riigi ametlik nimi on Kirgiisi Vabariik. Iseseisvumisest kuni 1993. aasta 5. maini oli ametlikuks nimeks Kõrgõzstani Vabariik.

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgõzstani territoorium ümbritseb kuut erinevat mõõtu enklaavi, millest neli kuulub Usbekistanile ning kaks Tadžikistanile. Suurima, Usbekistanile kuuluva enklaavi pindala on üle 300 ruutkilomeetri, elanikke on seal üle neljakümne tuhande. Kõrgõzstanile omakorda kuulub pisike, umbes 600 elanikuga eksklaav Usbekistanis Fergana lähistel.

Kõrgõzstanist saab alguse Sõrdarja. Riigi suurim järv on Õsõkköl ja kõrgeim tipp Hiina piiril asuv Džengiš. Suurem osa territooriumist jääb Tian Shani mäestikusse, mis jagab riigi kaheks kultuuriliselt erinevaks ja poliitiliselt kohati vastanduvaks piirkonnaks.

Riigi lõunaosa hõlmab viljaka Fergana oru idapoolse osa.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgõzstani ala läks Venemaa kontrolli alla 19. sajandi teisel poolel ning liideti Turkestani kindralkubermanguga. 1918. aastast oli tänapäeva Kõrgõzstani ala osa Turkestani ANSVst. 1924 loodi Kara-Kirgiisi autonoomne oblast, mis 1925 nimetati Kirgiisi autonoomseks oblastiks. 19261936 oli samades piirides Kirgiisi ANSV. 5. detsembril 1936 loodi Kirgiisi NSV. Nõukogude ajal tõmmatud piirid ei järginud etnilise ega geograafilise sidususe loogikat.

Akajevi autoritaarne režiim kukutati tulbirevolutsiooni käigus 2005. aasta märtsis. 2005. aastal toimunud presidendivalimised võitis endine peaminister Kurmanbek Bakijev. Ta valiti 23. juulil 2009 toimunud presidendivalimistel tagasi teiseks ametiajaks. 2010. aasta aprillis Bakijev kukutati. 2010. aasta juunis kiitis rahvahääletus heaks presidendivõimu kärpiva põhiseaduse.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgõzstan jaguneb halduslikult seitsmeks oblastiks ja kaheks keskalluvusega linnaks.

Oblastid Keskalluvusega linnad
  1. Batkeni oblast
  2. Džalalabati oblast
  3. Narõni oblast
  4. Oši oblast
  5. Talasi oblast
  6. Tšüj oblast
  7. Õsõkköli oblast
  1. Biškek

Riigikaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvusvahelised suhted

Venemaa õhujõududel on sõjaväebaas Kantis, Ameerika õhujõududel Manasi lennujaamas.

Sisejulgeolek[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgõzstani sisejulgeolekuasutuste ühenduse moodustavad: Kõrgõzstani julgeolekunõukogu, peaministri aparaadi kaitse- ja õiguskaitseasutuste osakond, riigikaitse teenistus, rahvuslik julgeolekuteenistus, Kõrgõzstani siseministeerium.

Keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikeel on kirgiisi keel, vene keelel on ametliku keele staatus. Enamik pealinna elanikest räägib vene keelt emakeelena, asjaajamine käib enamasti vene keeles.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgõzstan on vaene, domineeriva põllumajandussektoriga riik. 2004. aastal jäi 40% elanikest vaesuspiiri alla. 2005. aastal oli põllumajandusega hinnanguliselt hõivatud 48% tööjõust. Peamised põllumajandussaadused on puuvill, tubakas, vill ja liha, eksporditakse neist suuremas mahus vaid esimest kahte. Majandus sõltub olulisel määral kulla ekspordist.[3]

Kõrgõzstan oli esimene SRÜ riik, mis võeti Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks.[3]

SKT elaniku kohta oli 2010. aastal 2200 USA dollarit.[3]

Umbes kolmandik majanduslikult aktiivsetest elanikkonnast on suundunud töömigrandina välismaale, põhilisteks sihtriikideks on Venemaa ja Kasahstan.[4]

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

CIA hinnang Kõrgõzstani rahvaarvule 2011. aasta juulis on 5 587 443. Rahvastiku mediaanvanus on 25. Linnades elas 2010. aastal 35% elanikest.[3]

1999. aasta rahvaloenduse andmetel olid 64,9% riigi elanikest kirgiisid, 13,8% usbekid, 12,5% venelased, 1,1% hueid, 1% ukrainlased ja 1% uiguurid. 64,7% rääkis esimese keelena kirgiisi keelt, 13,6% usbeki keelt, 12,5% vene keelt, 1% huei keelt.[3]

Umbes 75% rahvastikust on muslimid, 20% vene õigeusku.[3]

Kirjaoskuse tase 1999. aastal oli 98,7%.[3]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kõrgõzstanis ametlikult kasutatav nimekuju, muidu on vene keeles levinud nimekujud Киргизская Республика, Киргизия
  2. Eesti Keele Instituut. Päring kohanimeandmebaasist.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 CIA World Factbook
  4. Kyrgyzstan Inquiry Commission Report.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Olev Remsu, Islam ja diktatuurid. Venemaa ja Kesk-Aasia, Go Group 2010

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

41.2666666774.98333333