Nafta
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel on maavarast; Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu kohta vaata artiklit NAFTA. |
Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Sisukord |
[redigeeri] Koostis
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa.
Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme.
Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan.
[redigeeri] Omadused
Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Et nafta on erinevate ühendite segu, millel kõigil on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei saa ka nafta kohta tuua välja keemis- ega sulamistemperatuure. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas.
[redigeeri] Teke
Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega.
[redigeeri] Kasutus
Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad.
Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga.
[redigeeri] Ajalugu
Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks.
Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. a. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus.
[redigeeri] Suurimad naftatootjad
(järjestatud 2004. aasta andmete alusel (miljonit barrelit päevas):
- Saudi Araabia – 10,37
- Venemaa – 9,27
- Ameerika Ühendriigid – 8,69
- Iraan – 4,09
- Mehhiko – 3,83
- Hiina – 3,62
- Norra – 3,18
- Kanada – 3,14
- Venezuela – 2,86
- Araabia Ühendemiraadid – 2,76
- Kuveit (OPEC) – 2,51
- Nigeeria (OPEC) – 2,51
- Suurbritannia – 2,08
- Iraak – 2,03
[redigeeri] Naftavarud tabelina 2004. aasta seisuga
Riik Tõestatud varud Päevatoodang Aastatoodang Jätkub
miljardit barrelit miljonit barrelit miljardit barrelit aastaks
Saudi Araabia 261,9 10,37 3,79 69
Iraan 125,8 4,09 1,49 84
Iraak 115,0 2,03 0,74 155
Kuveit 99,0 2,51 0,92 108
Araabia Ühendemiraadid 69,9 2,76 1,01 69
Venemaa 60,0 9,27 3,38 18
Venezuela 52,4 2,86 1,04 50
Nigeeria 35,3 2,51 0,92 39
Liibüa 33,6
USA 21,3 8,69 3,17 7
Kanada 16,5 3,14 1,15 14
Hiina 15,4 3,62 1,32 12
Katar 15,2
Mehhiko 12,9 3,83 1,40 9
Alžeeria 11,4
Brasiilia 10,6
Kasahstan 9,0
Norra 7,7 3,18 1,16 7
India 4,9
Indoneesia 4,3
Suurbritannia 4,1 2,08 0,76 5
Austraalia 1,5
Kokku maailmas 1082,0
Riik Tõestamata varud Päevatoodang Aastatoodang Jätkub
miljardit barrelit miljon barrel miljard barrel aastaks
Venezuela 361,2 2,86 1,04 346
Saudi Araabia 264,3 10,37 3,79 70
Kanada 178,8 3,14 1,15 156
Iraan 132,7 4,09 1,49 89
Iraak 115,0 2,03 0,74 155
Kuveit 101,5 2,51 0,92 111
Araabia Ühendemiraadid 97,8 2,76 1,01 97
Venemaa 72,4 9,27 3,38 21
Kasahstan 39,6
Libüa 39,1
Nigeeria 35,9 2,51 0,92 39
USA 29,3 8,69 3,17 9
Hiina 16,0 3,62 1,32 12
Katar 15,2
Mehhiko 14,8 3,83 1,40 11
Alžeeria 11,8
Brasiilia 11,2
Norra 8,0 3,18 1,16 7
India 5,6
Suurbritannia 4,5 2,08 0,76 6
Indoneesia 4,3
Austraalia 4,0
Kokku maailmas 1650,7
[redigeeri] Välislingid
- Nafta hind viimase aasta jooksul.
- Nafta hind viimaste tundide jooksul.
- http://www.eia.doe.gov/oil_gas/petroleum/info_glance/petroleum.html
- http://www.eia.doe.gov/emeu/international/contents.html
