Nafta

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on maavarast; Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu kohta vaata artiklit NAFTA; jalgpalliklubi kohta vaata artiklit Lendava Nafta

Nafta

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.

Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme.

Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan.

Omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta.

Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks.

Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas.

Teke[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega.

Kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks.

Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus.

Naftaleiukohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimad naftatootjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Naftariik

Järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas:

Naftavarud tabelina 2004. aasta seisuga[muuda | redigeeri lähteteksti]

           
Riik         Tõestatud varud         Päevatoodang            Aastatoodang          Jätkub
             miljardit barrelit      miljonit barrelit       miljardit barrelit   aastaks
Saudi Araabia            261,9                 10,37                    3,79             69
Iraan                    125,8                  4,09                    1,49             84
Iraak                    115,0                  2,03                    0,74            155
Kuveit                    99,0                  2,51                    0,92            108
Araabia Ühendemiraadid    69,9                  2,76                    1,01             69
Venemaa                   60,0                  9,27                    3,38             18
Venezuela                 52,4                  2,86                    1,04             50
Nigeeria                  35,3                  2,51                    0,92             39
Liibüa                    33,6                  
USA                       21,3                  8,69                    3,17              7
Kanada                    16,5                  3,14                    1,15             14
Hiina                     15,4                  3,62                    1,32             12
Katar                     15,2                  
Mehhiko                   12,9                  3,83                    1,40              9
Alžeeria                  11,4                  
Brasiilia                 10,6                  
Kasahstan                  9,0                          
Norra                      7,7                  3,18                    1,16              7
India                      4,9                  
Indoneesia                 4,3                  
Suurbritannia              4,1                  2,08                    0,76              5
Austraalia                 1,5                  

Kokku maailmas          1082,0                  


Riik            Tõestamata varud        Päevatoodang    Aastatoodang    Jätkub
                miljardit barrelit      miljon barrel   miljard barrel  aastaks
Venezuela               361,2            2,86           1,04            346
Saudi Araabia           264,3           10,37           3,79             70
Kanada                  178,8            3,14           1,15            156
Iraan                   132,7            4,09           1,49             89
Iraak                   115,0            2,03           0,74            155
Kuveit                  101,5            2,51           0,92            111
Araabia Ühendemiraadid   97,8            2,76           1,01             97
Venemaa                  72,4            9,27           3,38             21
Kasahstan                39,6                   
Libüa                    39,1                   
Nigeeria                 35,9            2,51           0,92             39
USA                      29,3            8,69           3,17              9
Hiina                    16,0            3,62           1,32             12
Katar                    15,2                   
Mehhiko                  14,8            3,83           1,40             11
Alžeeria                 11,8                   
Brasiilia                11,2                   
Norra                     8,0            3,18           1,16              7
India                     5,6                   
Suurbritannia             4,5            2,08           0,76              6
Indoneesia                4,3                   
Austraalia                4,0                   

Kokku maailmas         1650,7

Naftasaadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naftast saadavad kompleksühendid:

Naftatöötlemistehaste loetelu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]