Ivan IV

Allikas: Vikipeedia
Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil

Ivan IV ehk Ivan Julm (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 153018. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Ivani noorus ning regendivalitsus 1533–1547[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ivan sai pärast oma isa Vassili III surma vaid 3-aastaselt Moskva suurvürstiks. Esialgu valitses tema eest regendina ema Jelena Glinskaja. Väga mõjukad olid sel ajal Šuiski ja Belski bojaariperekonnad, kes noort tsaari tema hilisemate väidete kohaselt sageli alandasid ja solvasid. Ent juba nooruses avaldus Ivani kalduvus inimesi piinata, mille tema lähedased heaks kiitsid. Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi.

Regentnõukogusse kuulusid: Ivan IV ema Jelena Vassiljevna Glinskaja (aastail 1533–1538); vürst Ivan Jurjevitš Šigona-Podžogin (1533–1534); vürst Ivan Fjodorovitš Ovtšina-Telepnev-Obolenski (1534–38); vürst Ivan Vassiljevitš Šuiski (1538–1540 ja 15421543); metropoliit Joasaf (Иоасаф) (1540–42); vürst Ivan Fjodorovitš Belski (1540–42); vürst Andrei Mihhailovitš Šuiski (1543); vürst Ivan Ivanovitš Kubenskoi (1542 – 44, 1545 – 46); vürst Fjodor Semjonovitš Vorontsov (1544–46); vürst Mihhail Vassiljevitš Glinski (1544–47); vürst Juri Vassiljevitš Glinski (1544–47).

Ivan IV valitsusaeg alates 1547. aastast[muuda | redigeeri lähteteksti]

1547. aastal krooniti Ivan Moskva tsaaririigi esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti.

Ivan oli oma aja Moskoovia harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat.[viide?] Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja.

Ivan IV ajal liideti Moskva suurvürstiriigiga viimane iseseisev Venemaa vürstiriik Rjazani vürstkond.

Sõda Kaasani khaanirigiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ivan IV alustas ka sõjategevust Moskva tsaaririigi piiride laienemiseks itta, hõivates mongoli-tatari alasid ning lõpuks ka Lääne-Siberi. 1552. aastal alistasid ta väed Аleksei Danilovitš Basmanovi ja Мihhail Ivanovitš Vorotõnski juhtimisel Kaasani ja 1556 ka Astrahani khaaniriigi.

Sõda Rootsiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vene-Rootsi sõda (1555–1557)

Aastatel 15551557 pidas Moskva tsaar Ivan julm Novgorodi vägedega sõda Rootsiga, Soome idaaladel. Kokkupõrked lõppesid aga eriliste tulemusteta, sõja lõpetas Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel Novgorodis sõlmitud vaherahu 40 aastaks.

Moskva tsaari Ivan IV tiitel:

„Jumala armust kogu Venemaa tsaar ja suurvürst Ivan Vassiljevitš, Vladimiri, Moskva, Novgorodi suurvürst, Kaasani ja Astrahani tsaar, Pihkva valitseja, Smolenski, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria suurvürst ja teiste tsaar, Novgorodi alammaade, Tšernigovi, Rjazani, Volotski, Rževi, Belski, Rostovi, Jaroslavli, Belozerski, Udorski, Obdorski, Kondinski suurvürst ja põhjaalade käskija, Liivimaa valitseja Liivimaa-Jurjevis

1558. aastal

Liivimaa sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lääne pool võitles Ivan Leedu Suurvürstiriigi (hiljem Rzeczpospolita) vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Moskva suurvürstiriigile väljapääs Läänemerele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa. Venemaa tsaaririigi valdusesse jäid sõja algetapi (1558–1561) lõpuks: Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa makonnad ning Venemaaga piirnevad alad

Sõja käigus said kannatada Liivi ordu Vana-Liivimaa osad Eesti-, Liivimaa ja ka Ingerimaa, mille keskuseks oli Narva linn.

Next.svg Pikemalt artiklis Vene-Liivi sõda, Liivi sõda

Moskva tsaari Ivan IV tiitel:

„Jumala armust kogu Venemaa tsaar ja suurvürst Ivan Vassiljevitš, Vladimiri, Moskva, Novgorodi suurvürst, Kaasani ja Astrahani tsaar, Pihkva valitseja, Smolenski, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria suurvürst ja teiste tsaar, Novgorodi alammaade, Tšernigovi, Rjazani, Volotski, Rževi, Belski, Rostovi, Jaroslavli, Belozerski, Udorski, Obdorski, Kondinski suurvürst ja põhjaalade käskija, Liivimaa Liivimaa-Jurjevi, teiste ordumeister Wilhelmile, Riia peapiiskopile, Tallinna piiskopile ja teistele piiskoppidele ja kõigile inimestele kuuluudud Liivimaa maade valitseja“

1559. aastal

Ivan IV ning sisepoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisepoliitikas viis ta läbi keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu piiramist, sellele ajale kombeks olnud vägivaldsel viisil ning küüditas inimesi riigi Euroopa osast Lääne-Siberisse.

1565. aastal kehtestas Ivan opritšnina-süsteemi, mis tähendas maavalduste jagamist kaheks: opritšninaks ja žemštninaks. Esimeses osas kehtestus tsaari piiramatu isevalitsus, kus tegutsesid opritšnikud, tsaari terroripoliitika elluviijad. Opritšnina raames korraldati Maljuta Skuratovi juhtimisel mitmel pool Venemaa tsaaririigi äärealadel ning Moskva keskvõimule mittealluvates piirkondades äärmiselt veriseid pogromme, kus hukati tuhandeid inimesi, sealhulgas ka Novgorodis (Novgorodi veresaun), Pihkvas. Mis sellise valimatu tapmise taga oli, pole siiamaani selge. Ivan kaotas ka talupoegade liikumisvabaduse ja tekitas niimoodi Venemaal pärisorjuse.

Ilja Repini maal. Ivan Julm oma sureva pojaga.

Ivan IV surm ning troonipärimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ivan IV suri Bogdan Belskiga malet mängides. 1960. aastatel avati tema haud ja nõukogude teadlased leidsid tema säilmetest märkimisväärsel hulgal elavhõbedat, mis viitab mürgitamisele. Eelkõige kahtlustatakse selles tema peamisi nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit. Kolm päeva enne oma surma oli Ivan püüdnud vägistada oma poja Fjodori naist Irinat, kes oli Boriss Godunovi õde. Too karjus appi, Godunov ja Belski jooksid kohale ja Ivan lasi naise lahti, kuid Godunov ja Belski võisid hakata kartma oma elu pärast. Pärast Ivan Julma surma sai troonile tema piiratud mõistusega poeg Fjodor I, tegelikuks valitsejaks sai aga bojaar Boriss Godunov. 1598. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks. Samas on ka arvatud, et elavhõbe võis Ivani luudesse sattuda mitmete seda sisaldavate salvide kaudu, millega too ennast pidevalt võidis. Seega pole Godunovi "süü" otseselt tõestatav.

Ivan Julm tema kaasaegsel ikoonimaalil

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ivan oli Moskva suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg.

Ivan Julm oli seitse korda abielus (ehkki tollased seadused keelasid abiellumast rohkem kui kolm korda) nagu ka samal ajal (15091547) Inglismaa kuningriiki valitsenud Inglismaa kuningas Henry VIII-s.

1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. Teise versiooni järgi tappis Ivan IV oma poja seetõttu, et too süüdistas teda arguses. Erinevalt Venemaa ajaloolistel maalidel kujutatust, ei hukkunud Ivani poeg mitte kohe, vaid sai isa löögist närvipõletiku ning suri umbes nädal aega hiljem.

Tuntud isikuid Ivan IV õukonnast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Vassili III
kuni 1547 Moskva suurvürst
alates 1547 Moskva tsaar
15331584
Järgnev:
Fjodor I