Tšehhi

Allikas: Vikipeedia

Mine: navigeerimiskast, otsi

See artikkel räägib praegusest Euroopa riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Čechy

Tšehhi Vabariik

tšehhi Česká republika

{{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

{{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}}
{{{12}}}

{{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}}
{{{14}}}

{{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}}
{{{16}}}

{{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}}
{{{18}}}

{{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}}
{{{20}}}

{{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}}
{{{22}}}


Tšehhi lipp	Tšehhi vapp

78 866 km²

10 548 500 (2011)

134 in/km²

Tšehhoslovakkia jagunemisel
1. jaanuaril 1993

SKT

236,536 miljardit USD

25 436 USD

kroon (CZK)

420

Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse siiski nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga. Väljapääsu meredele pole.

Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks. Hõlmab ajaloolised piirkonnad Čechy ja Morava ning osa Sileesiast (Tšehhi Sileesia).

Tšehhi kuulub Euroopa Liitu, NATOsse ja OECDsse.

Sisukord

1 Nimi
2 Riik
- 2.1 Haldusjaotus
- 2.2 Poliitika
3 Rahvastik
- 3.1 Religioon
4 Vaata ka
5 Välislingid

[redigeeri] Nimi

Lähemalt artiklis Tšehhi Vabariigi nimi

Tšehhi keeles on nimi Čechy tähistanud nii ajaloolist piirkonda, mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka Böömimaaks (ning mida on nimetatud Tšehhiaks), kui ka laiemat ala, mis enam-vähem vastab praeguse Tšehhi Vabariigi territooriumile. On tuntud puudust riigi ühemõttelisest lühinimest. Ametlikult on selleks Česko, kuid enamik Tšehhi inimesi väldib seda ja kasutab nimekuju Česká republika.

[redigeeri] Riik

[redigeeri] Haldusjaotus

Tšehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha):

[redigeeri] Poliitika

[redigeeri] Valimised

[redigeeri] Valitsused

Vaata ka: Tšehhi Vabariigi peaministrite loend

[redigeeri] Parteid

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Religioon

Umbes 35% tšehhe tunnistab roomakatoliku usku, 9% on hussiidid ja 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse.

Praeguse Tšehhi Vabariigi aladel elas varem ka palju juute. Nad saabusid siia 10. sajandil Saksamaalt ja Ungarist. Tšehhid ei tahtnud neid oma küladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama. Neid tekkis peamiselt Praha vanalinna Vltava jõe äärde (Josevof). Juudid pidid sajandite vältel taluma palju tagakiusamisi. 1939. aastal kui Saksa väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. Pärast sõda naasis vaid kolmandik. Kommunistliku režiimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid täita, nii lahkusid paljud Tšehhoslovakkiast. Praegu on Tšehhis umbes 6000 juuti.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Tšehhi Vabariik sai Euroopa Liidu eesistujaks Delfi, 1. jaanuar 2009
Kaivo Kopli. Tšehhi eesistumisele lisab värvi või varju euroskeptiline president EPL, 3. jaanuar 2009
Urmas Paet. Tšehhid lõhuvad eelarvamusi Postimees, 26. jaanuar 2009

koordinaadid: 50° N, 16° E

Tšehhi

Sisukord

[redigeeri] Nimi

[redigeeri] Riik

[redigeeri] Haldusjaotus

[redigeeri] Poliitika

[redigeeri] Valimised

[redigeeri] Valitsused

[redigeeri] Parteid

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Religioon

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Personaalsed tööriistad

Nimeruumid

Variandid

vaatamisi

Toimingud

Otsimine

Navigeerimiskast

Trüki või ekspordi

Tööriistad

Teistes keeltes