Tšehhi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib praegusest Euroopa riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Čechy

Tšehhi Vabariik
tšehhi Česká republika
Tšehhi lipp Tšehhi vapp
Tšehhi lipp Tšehhi vapp
Tšehhi asendikaart
Riigihümn Kde domov můj
Pealinn Praha
Pindala 78 866 km²
Riigikeel(ed) tšehhi
Rahvaarv 10 548 500 (2011)
Rahvastikutihedus 134 in/km²
President Miloš Zeman
Peaminister Bohuslav Sobotka
Iseseisvus Tšehhoslovakkia jagunemisel
1. jaanuaril 1993
SKT 236,536 miljardit USD
SKT elaniku kohta 25 436 USD
Rahaühik kroon (CZK)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .cz
ROK-i kood CZE
Telefonikood 420
Tšehhi kaart.png

Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse siiski nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Piirneb Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkiaga. Väljapääsu meredele pole.

Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks. Hõlmab ajaloolised piirkonnad Čechy ja Morava ning osa Sileesiast (Tšehhi Sileesia).

Tšehhi kuulub Euroopa Liitu, NATOsse ja OECDsse.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lähemalt artiklis Tšehhi Vabariigi nimi

Tšehhi keeles on nimi Čechy tähistanud nii ajaloolist piirkonda, mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka Böömimaaks (ning mida on nimetatud Tšehhiaks), kui ka laiemat ala, mis enam-vähem vastab praeguse Tšehhi Vabariigi territooriumile. On tuntud puudust riigi ühemõttelisest lühinimest. Ametlikult on selleks Česko, kuid enamik Tšehhi inimesi väldib seda ja kasutab nimekuju Česká republika.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tšehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha):

Poliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valitsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Parteid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Umbes 35% tšehhe tunnistab roomakatoliku usku, 9% on hussiidid ja 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% elanikest ei kuulu kirikusse.

Praeguse Tšehhi Vabariigi aladel elas varem ka palju juute. Nad saabusid siia 10. sajandil Saksamaalt ja Ungarist. Tšehhid ei tahtnud neid oma küladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama. Neid tekkis peamiselt Praha vanalinna Vltava jõe äärde (Josevof). Juudid pidid sajandite vältel taluma palju tagakiusamisi. 1939. aastal kui Saksa väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. Pärast sõda naasis vaid kolmandik. Kommunistliku režiimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid täita, nii lahkusid paljud Tšehhoslovakkiast. Praegu on Tšehhis umbes 6000 juuti.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tšehhi ajalugu
Next.svg Pikemalt artiklis Böömimaa valitsejate loend
Next.svg Pikemalt artiklis Tšehhi kuningriik, Tšehhi krooni maad
Next.svg Pikemalt artiklis Hussiidid, Hussiitide sõjad, Jan Hus
Next.svg Pikemalt artiklis Jagelloonid, Vytautas, Vladislav I
Next.svg Pikemalt artiklis Austria-Ungari, Böömimaa kuningriik
Next.svg Pikemalt artiklis Tšehhoslovakkia
Next.svg Pikemalt artiklis Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas, Sudeedimaa, Böömimaa ja Määrimaa Riigiprotektoraat, Reinhard Heydrich, Lidice, Tšehhi põrgu

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


49.7515.74972222