Slaavlased

Allikas: Vikipeedia
inglise Slavic peoples
saksa Slawen
vene славяне

Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Slaavi keelkonna rahvaste hulka kuuluvad idaslaavlased (venelased, ukrainlased ja valgevenelased), lääneslaavlased (poolakad, tšehhid, slovakid ja sorbid) ning lõunaslaavlased (bulgaarlased, serblased, horvaadid, makedoonlased, sloveenid, bosnialased ja montenegrolased).

Alates 6. sajandist levisid slaavlased suuremasse ossa Kesk- ja Ida-Euroopast ning Balkani poolsaarest. Ajapikku asusid mõned ida-slaavlased ka Siberisse ja Kesk-Aasiasse. Kõigist slaavi keelkonda kuuluvatest rahvastest on osa emigreerunud teistesse maailma osadesse. Praeguseks asustavad slaavi keelkonda kuluvaid keeli kõnelevad kogukonnad enam kui poolt Euroopat. Slaavi keelkonda kuuluvaid inimesi on maailmas üle 350 miljoni.

Tänapäeva rahvad ja etnilised rühmad, kes kuuluvad slaavi keelkonda ja keda nimetatakse slaavlasteks, on välimuselt ja kultuurilt üsna erinevad. Suhted nende vahel (ja isegi üksikute etniliste rühmade piires) on mitmekesised, ulatudes sugulustundest vastastikuse vaenuni.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ida-slaavlaste asualad 8.-10. sajandil
Lääne-slaavlaste asualad 9.-10. sajandil

Slaavlaste täpne päritolu on teadmata. Levinud hüpoteeside kohaselt jäi nende algne asuala enne 6. sajandit tänapäeva Valgevene, Poola ja Ukraina aladele.

Slaavlaste seosed Rooma-aegse venetite (Veneti) hõimuga, kes elas ida pool Visla jõge, on teadmata. Nimi võib viidata niihästi slaavlastele kui ka baltlastele.

Nimede Antes ja Sclaveni all ilmusid slaavlased esmakordselt Bütsantsi kroonikatesse 6. sajandi alguses. Justinianus I (527–565) aegsed Bütsantsi kroonikud nagu Caesarea Prokopios, Jordanes ja Theophylactos Simocatta kirjeldasid sellenimelisi hõime, kes elasid Karpaatidest idas, Doonau alamjooksul ja Musta mere ääres, tungides Ida-Rooma keisririigi Doonau-äärsetesse provintsidesse.

Slaavlaste peamine asuala oli tollal stepp Musta mere ja Kaspia põhjaosa vahel, kus nad liikusid mööda Volgat üles ka soome-ugri rahvaste (maride - merjalaste, mordvalaste - muromlased, kamasside, komide, udmurtide, vepslaste, vadjalaste, isurite, karjalaste jt) asualadele.

545. aastal kirjutas Prokopios: "Sclaveni ja Antae kandsid kauges minevikus õigupoolest üht nime: neid mõlemaid kutsuti Spori."

Arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Slaavi keelkonda kuuluvaid inimesi on maailmas üle 350 miljoni. Kolm suurimat slaavi keelkonna rahvast on venelased (150 miljonit), poolakad (60 miljonit) ja ukrainlased (50 miljonit). Slaavi keelkonda kuuluvad ka tšehhid (11 miljonit), bulgaarlased (10 miljonit), serblased (10 miljonit), valgevenelased (10 miljonit), horvaadid (8 miljonit), slovakid (6 miljonit), makedoonlased (3 miljonit), sloveenid (3 miljonit), bosnialased (3 miljonit), montenegrolased (ehk tšernogoorlased, 500 000).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]