Türkmenistan
 |
See artikkel räägib riigist; laeva kohta vaata artiklit Turkmenistan (jõelaev) |
| Türkmenistani Vabariik
türkmeeni Türkmenistan
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} {{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}}
{{{12}}} {{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}}
{{{14}}} {{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}}
{{{16}}} {{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}}
{{{18}}} {{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}}
{{{20}}} {{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}}
{{{22}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Garaşsyz, Bitarap, Türkmenistanyň Döwlet Gimni | ||||
| Pealinn | Aşgabat | ||||
| Pindala | 488 100[1] või 491 200[2] km2 | ||||
| Riigikeel(ed) | türkmeeni | ||||
| Rahvaarv | 4 997 503 (2011. a hinnang)[1] | ||||
| Rahvastiku tihedus | 9,8 in/km2 | ||||
| President | Gurbanguly Berdimuhammedow | ||||
| Iseseisvus | 27. oktoober 1991 | ||||
| Rahaühik | manat (TMT) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +5 | ||||
| Tippdomeen | .tm | ||||
| ROK-i kood | TKM | ||||
| Telefonikood | 993 | ||||
Türkmenistan on merepiirita riik Kesk-Aasias. Piirneb Kasahstani, Usbekistani, Afganistani ja Iraaniga. Temast läände jääb Kaspia meri, väljapääsu maailmamerele ei ole.
Türkmenistan on maagaasivarudelt neljas riik maailmas.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
Üle 80% riigi territooriumist hõlmab Karakumi kõrb.[1]
Kliima on kuiv subtroopiline ja kõrbeline.
Suur osa riigist paikneb Turaani madalikul, lõuna- ja läänepiiril on mäestikud ja kõrgustikud (Köpetdag, Garabili kõrgustik, Köýtendag). Riigi loodeosa hõlmab osa Kaplankõri platoost, idas asub Balkani mäestik.
[redigeeri] Rahvastik
Rahvaarv 2011. aasta juulis oli CIA World Factbooki andmetel 4 997 503.[1]
Mediaanvanus on 25,3 aastat. Linnades elab 50% rahvastikust.[1]
Suurim linn on Aşgabat, kus 2009. aastal elas hinnanguliselt 637 000 inimest.[1]
2003. aasta andmetel olid 85% elanikest türkmeenid, 5% usbekid ja 4% venelased.[1]
89% elanikest arvatakse olevat muslimid, 9% õigeusklikud.[1]
72% elanikest räägib esimese keelena türkmeeni keelt, 12% vene keelt, 9% usbeki keelt.[1]
[redigeeri] Riik
Türkmenistan on autoritaarse presidendivõimuga riik, mille juht Saparmyrat Nyýazow ehk Türkmenbaşy loeb end ise ilmalikuks demokraatlikuks presidentaalseks vabariigiks.[1]
[redigeeri] Riigivalitsemine
[redigeeri] Sisejulgeolek
Türkmenistani sisejulgeolekuasutuste ühenduse moodustavad: Türkmenistani Rahvusliku Julgeoleku Ministeerium, Türkmenbaşy isiklik kaitseteenistus, Riiklik piiriteenistus, Valitsusside asutus, Riiklik välipostiteenistus, Riiklik välismaalaste registreerimise teenistus.
[redigeeri] Haldusjaotus
Riik on haldusterritorialselt jagatud viieks vilajetiks, pealinn Aşgabat on eraldi haldusüksus.
- 1. Ahali vilajett (Ahal welaýaty), halduskeskus Änew;
- 2. Balkani vilajett (Balkan welaýaty), haldukeskus Balkanabat;
- 3. Daşoguzi vilajett (Daşoguz welaýaty), halduskeskus Daşoguz;
- 4. Lebapi vilajett (Lebap welaýaty), halduskeskus Türkmenabat;
- 5. Mary vilajett (Mary welaýaty), halduskeskus Mary.
[redigeeri] Majandus
Riigis paiknevad ulatuslikud maagaasi- ja nimetamisväärsed naftavarud.
Haritavat maad on 4,51%.[1]
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Viited
Armeenia | Aserbaidžaan | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Usbekistan | Valgevene | Venemaa
Assotsieerunud vaatlejad: Türkmenistan | Ukraina
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Hiina Vabariik | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Tiibet
