Poola jagamised

Allikas: Vikipeedia
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad

Poola jagamised olid 18. ja 20. sajandil Euroopa suurriikide ja võitjariikide poolt teostatud Rzeczpospolita ja Poola territooriumi vägivaldsed ümberjagamised.

Esimene Poola jagamine, 1772[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Esimene Poola jagamine

1763. aastal suri Poola kuningas August III. Venemaa keisririigil oli õnnestunud tõmmata Rzeczpospolita 18. sajandi I poolel Venemaa mõjusfääri, selle säilitamiseks sõlmis Venemaa liidu Preisi kuningriigiga ning üheskoos saadi 1764 troonile endale sobiv kuningas August IV (Austria-Prantsusmaa kuningakandidaadi asemel). Venemaa ja Preisimaa sekkusid ka edaspidi Poola siseasjadesse. Näiteks tõstatati nn dissidentide küsimus ehk nõuti mittekatoliiklastele (protestandid ja õigeusklikud) katoliiklastega võrdseid õigusi. 1768. aasta suvel andis Poola seim nõudmistele järele. See vallandas Poolas kodusõja, kus katoliiklased moodustasid kuningavastase liidu.

Poola jagamised, 1772, 1793 ja 1795

Poola hädaks oli sisemine nõrkus valitava, mitte päritava kuningavõimu tõttu. Venemaa domineerimine Poola asjades polnud meeltmööda teistele Poola naabritele, Austriale ja Preisimaale. 25. juulil 1772 Peterburis alla kirjutatud konventsioonis deklareerisid Venemaa, Austria ja Preisimaa silmakirjalikult, et on otsustanud Poolas „rahu ja korra taastada“. Kompenseerimaks nende sellesuunalisi pingutusi, olevat neil „ajalooline õigus“ teatavaile Poola aladele. Poola kaotas 29% oma territooriumist. Venemaale anti Läti idaosa (Latgale) ja sellega külgneva Valgevene alad (Polotsk ja Vitebsk). Austria sai Galiitsia, mis läks Vene võimu alla alles 1939, Preisimaa aga Poola lääne- ja põhjapoolsed alad (Pommeri ja osa Suur-Poolast).

Teine Poola jagamine, 1793[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Teine Poola jagamine

Konstitutsioon, mis muutis oluliselt Poola senist riiklikku korraldust, sai ettekäändeks selle vastastele nii sise- kui välismaal. Preisimaa katkestas varasema liidulepingu ja Venemaa toetas neid kui konservatiivseid ringkondi, kes konstitutsiooni tunnustada ei soovinud.

Poolasse saabusid taas Vene väed. 1792 lõppes sõda poolakate lüüasaamisega.

Poola riigist läks suur tükk Venemaale ja teine Preisimaale. Erandlikult ei osalenud Poola teises jagamises Austria. Poolast jäi järele vaid 200 000 ruutkilomeetrit.

Kolmas Poola jagamine, 1795[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kolmas Poola jagamine

1794. aastal puhkes Poolas Kościuszko ülestõus. Poola regulaararmee suutis hõivata Vilniuse, Varssavi ja Krakówi. Ülestõusnute vastu astus nüüd sõtta ka Preisi kuningriik. Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Austria ertshertsogkonna monarhid otsustasid pärast Varssavi kapituleerimist, oktoobris 1795 Rzeczpospolitast pärast esimest ja teist Poola jagamist järele jäänud osa omavahel täielikult ära jagada.

Poola jagamine Viini kongressi järel

Venemaa sai kõik maad Nemunase ja Bugi jõest (langeb üldjoontes kokku hilisema Curzoni liiniga) ida pool (120 000 km²), Preisi sai Varssavi linna ning Nemunasest lääne ja Pilicast põhja poole jäävad maad (Masoovia vojevoodkonna põhjaosa koos Varssavi linnaga ning Białystoki vojevoodkonna; kokku eri andmetel 55 000 km² või 48 000 km²) ning Kuramaa hertsogiriigi ja Piltene piirkonna.

Austria sai Põhja-Galiitsia (Krakówi ja Sandomierzi linna ning Lublini ja Radomi vojevoodkonna; kokku 47 000 km²).

Kuningas Stanisław August Poniatowski lahkus siis Varssavist ning siirdus Vene tragunite saatel Hrodnasse Vene asevalitseja hoolduse ja järelvalve alla. Pärast seda ta loobus 25. novembril troonist. Kuningas suri 12. veebruaril 1798 Peterburis.

Poola riiklik iseseisvus kaotati juriidiliselt 1797. aasta Peterburi konventsiooniga (tegelikult 1795), millega kaotati muuhulgas nimetus "Poola Kuningriik" ja Poola kodakondsus. Poola kaotas iseseisvuse rohkem kui sajaks aastaks (kui mitte arvestada lühikest aega eksisteerinud Varssavi Hertsogiriiki ja Krakówi Vabariiki).

Neljas Poola jagamine, 1815[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Neljas Poola jagamine, Viini kongress, Kongressi-Poola

Napoleoni sõjad lõpetanud Viini kongressil 1815 toimus järjekordne Poola jagamine: Varssavi Hertsogiriigist moodustati Venemaaga reaalunioonis olev Poola Kuningriik (nn. Kongressi-Poola), Preisimaa sai Suur-Poola (Poseni suurhertsogkond), Krakówist ja selle ümbruskonnast moodustati Krakówi Vabariik (Rzeczpospolita Krakowska), mis 1846 liideti Austriaga.

Viies Poola jagamine

Viies Poola jagamine, 1939[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Viies Poola jagamine, Poola Teises maailmasõjas

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]