Belgia

Allikas: Vikipeedia
Belgia Kuningriik
hollandi Koninkrijk België
prantsuse Royaume de Belgique
saksa Königreich Belgien
Belgia lipp Belgia vapp
Belgia lipp Belgia vapp
Belgia asendikaart
Riigihümn Brabançonne
Pealinn Brüssel
Pindala 30 528[1] km²
Riigikeel(ed) hollandi, prantsuse ja saksa
Rahvaarv 10 951 266 (1.01.2011)[2]
Rahvastikutihedus 358,7 in/km²
Kuningas Philippe I
Peaminister Charles Michel
Iseseisvus 4. oktoober 1830
SKT 383 mld $ (2009)
SKT elaniku kohta 36 800 $ (2009)
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .be
ROK-i kood BEL
Telefonikood 32

Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga.

Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja Pealinna Brüsseli piirkond.

Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigist, mis koosnes Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.

Belgia on 1957. aastast Euroopa Liidu liige.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[1]

SKP jaotumine
sektoritesse[1]
(2009)
Sektor Osakaal
Põllumajandus
0,6%
Tööstus
22%
Teenindus
77,4%
Tööjõu jaotumine sektoritesse[1]
(2007)
Sektor Osakaal
Põllumajandus
2%
Tööstus
25%
Teenindus
73%

Eksport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Belgia suurimad ekspordiartiklid on[1]

  • masinad ja varustus
  • kemikaalid
  • viimistletud teemandid
  • metall ja metallitooted
  • toidukaubad

Belgia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 19,58%, Prantsusmaa 17,71%, Holland 11,84%, Suurbritannia 7,21%, Ameerika Ühendriigid 5,37%, Itaalia 4,77% (2009).[1]

Import[muuda | redigeeri lähteteksti]

Belgia suurimad impordiartiklid on[1]

  • toorained
  • masinad ja varustus
  • kemikaalid
  • teemandid
  • ravimid
  • toidukaubad
  • transpordivarustus
  • õlitooted

Belgia tähtsaimad impordipartnerid on Holland 17,93%, Saksamaa 17,14%, Prantsusmaa 11,69%, Iirimaa 6,26%, Ameerika Ühendriigid 5,74%, Suurbritannia 5,07%, Hiina 4,09% (2009).[1]

Demograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

2011. aasta 31. detsembri seisuga elas Belgias 11 071 483 inimest[3]. 97% elanikkonnast elab linnades.[1]

Sündimuskordaja on 10,1 promilli ja suremuskordaja 10,5 promilli (2010. aasta seisuga).[1]

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirkonnad:
 ■Flandria / hollandikeelne ala
 ■Brüssel / mõlemad keeled
 ■Valloonia / prantsuse- ja saksakeelne ala

Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks, mis omakorda jagunevad 589 vallaks.

Piirkond Pealinn Pindala Rahvaarv[4]
(2006)
Rahvastikutihedus
(in/km2)
Flandria Flandria Brüssel 13 522 km2 6 078 600
442/km2
Valloonia Valloonia Namur 16 844 km2 3 413 978
199/km2
Pealinna Brüsseli piirkond Pealinna Brüsseli piirkond
161 km2 1 018 804
6 238/km2

Provintsid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Belgial on 10 provintsi:

Ringkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Belgia jaguneb 43 haldusringkonnaks ja 27 kohturingkonnaks.

Suuremad linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jrk Linn Provints Elanike arv[5]
1 Brüssel - 1 019 022
2 Antwerpen Antwerpen 459 805
3 Gent Ida-Flandria 231 493
4 Charleroi Hainaut 200 132
5 Liège Liège'i provints 182 597
6 Brügge Lääne-Flandria 116 709
7 Namur Namur 106 284
8 Leuven Flaami Brabant 92 892
9 Mons Hainaut 91 277
10 Aalst Ida-Flandria 77 534

Meedia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Belgia meediasüsteem

Kuna Belgias kehtivad ametliku riigikeelena nii hollandi, prantsuse kui saksa keel, on ka kogu Belgia meediasüsteem üles ehitatud kolmekeelsena.

Belgias on 21 tasulist päevalehte, millest kõige suurema tiraažiga hollandikeelne ajaleht on De Standaard ja prantsuskeelne Le Soir.

Belgias on 25 telekanalit. Flandrias on kõige populaarsem telekanal Een, mille vaadatavus oli 2008. aastal 31,7%. Valloonias on kõige vaadatum RTL-TVI (19,3%).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reini jõest lõunapool asuvad Madalmaade territooriumid kuulusid Rooma Impeeriumi ajal Gallia Belgica provintsi koosseisu ning seal elutsesid erinevad germaani hõimud, lõuna pool aga gaulid, kes aja jooksul segunesid germaani hõimudega. Keskajal olid Põhjamere ääres asetsevad Madalmaad, Calais'st ülespoole Saksamaa erinevate vürstiriikide ja piiskopkondade osa (Ost-Fryslan) ning kuulus Brabanti ja Burgundia hertsogi ja Saksa Rahva Püha Rooma Riigi valduste hulka.

14. ja 15. sajandil omandasid Burgundia hertsogid Philippe Julge ja Charles Südi, abielude kaudu Flandria (Belgia) ja Hollandi (Burgundia Madalmaad).

Saksa kuningas Karl V järglased ei suutnud friislasi ja Gelderseni maid alistada ja maad vallutada. Maa-ala vallutasid ja ühendasid alles Habsburgide dünastia esindajad 1540. aastal.

16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: Flandrias ja Brabantis, oli arenenud manufaktuuritööstus.

Pärast Madalmaadel toimunud Felipe II vastast Madalmaade ülestõusu, eraldus Madalmaade põhjaosa Lõuna-Madalmaadest, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed protestantlikud provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses katoliku Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 26. juulil 1581 kuulutati välja Hollandi Vabariik. 1584. aastast alates juhtis Madalmaade vabadusvõitlust Oranje Mauritz, 1609. aastal sõlmiti rahu Itaalia ja Madalmaade vahel. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks, Kolmekümneaastane sõja lõpetanud Vestfaali rahuga. Pärast Kaheksakümneaastast sõda (15681648), saavutas Holland lõpliku iseseisvuse.

Lõuna-Madalmaad valitsesid aga Hispaania Habsburgid (1579–1713), Austria Habsburgid (1713–94) ning Napoleon I annekteeris alad (1794–1815) Prantsuse revolutsioonisõdades.

Napoleoni sõdade lõpu järel võitjariikide poolt korraldatud 1815. aasta Viini kongressi otsusega liideti Holland ja Lõuna-Madalmaad (ligikaudu tänapäevane Belgia) ühendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade ühendatud kuningriik, kuhu kuningas Willem I tuli Oranje-Nassau dünastiast. Madalmaade ühendatud kuningriik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik moodustasid Oranje-Nassau dünastia võimu all personaaluniooni.

1830. aasta Belgia revolutsiooni tulemusel pürgisid belglased iseseisvusele Madalmaade ühendatud kuningriigist. 21. juulil 1831. aastal sai Léopold I, Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast esimeseks Belgia kuningaks. 2. augustil tungisid Hollandi väed Belgiasse. Rahutused kestsid 8 aastat, kuid 1839 sõlmisid 2 riiki lepingu, kus tunnustati Belgia iseseisvust.

Suurbritannia maadeuurija Henry Morton Stanley retked Kongo alal olid äratanud belglaste kuninga Léopold II huvi Kesk-Aafrika vastu. Aastal 1876 korraldas kuningas Léopold II Brüsselis geograafiaalase konverentsi, kuhu kutsus kokku geograafe, filantroope ja valitsejaid kogu Euroopast. Tal õnnestus osalejaid veenda, et tuleb luua Rahvusvaheline Aafrika Ühing (International African Association), millest sai tegelikult Léopoldi tööriist Kongo allutamisel.

Next.svg Pikemalt artiklis Kongo Vaba Riik

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

50.533333334.76666667