Belgia
| Belgia Kuningriik
hollandi Koninkrijk België
prantsuse Royaume de Belgique
saksa Königreich Belgien
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} {{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}}
{{{12}}} {{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}}
{{{14}}} {{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}}
{{{16}}} {{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}}
{{{18}}} {{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}}
{{{20}}} {{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}}
{{{22}}} |
|||||
|
|||||
| Riigihümn | Brabançonne | ||||
| Pealinn | Brüssel | ||||
| Pindala | 30 528[1] km2 | ||||
| Riigikeel(ed) | hollandi, prantsuse ja saksa | ||||
| Rahvaarv | 10 423 493 (juuli 2010)[1] | ||||
| Rahvastiku tihedus | 341 in/km2 | ||||
| Kuningas | Albert II | ||||
| Peaminister | Elio Di Rupo | ||||
| Iseseisvus | 4. oktoober 1830 | ||||
| SKT | 383 mld $ (2009) | ||||
| SKT elaniku kohta | 36 800 $ (2009) | ||||
| Rahaühik | euro (EUR) | ||||
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||
| Tippdomeen | .be | ||||
| ROK-i kood | BEL | ||||
| Telefonikood | 32 | ||||
Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga.
Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja Pealinna Brüsseli piirkond.
Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigist, mis koosnes Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.
Belgia on 1957. aastast Euroopa Liidu liige.
Sisukord |
[redigeeri] Majandus
Belgias on tööjõulisi 5,07 miljonit. Töötus on 7,9% ja 15,2% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[1]
|
|
[redigeeri] Eksport
Belgia suurimad ekspordiartiklid on[1]
- masinad ja varustus
- kemikaalid
- viimistletud teemandid
- metall ja metallitooted
- toidukaubad
Belgia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 19,58%, Prantsusmaa 17,71%, Holland 11,84%, Suurbritannia 7,21%, Ameerika Ühendriigid 5,37%, Itaalia 4,77% (2009).[1]
[redigeeri] Import
Belgia suurimad impordiartiklid on[1]
- toorained
- masinad ja varustus
- kemikaalid
- teemandid
- ravimid
- toidukaubad
- transpordivarustus
- õlitooted
Belgia tähtsaimad impordipartnerid on Holland 17,93%, Saksamaa 17,14%, Prantsusmaa 11,69%, Iirimaa 6,26%, Ameerika Ühendriigid 5,74%, Suurbritannia 5,07%, Hiina 4,09% (2009).[1]
[redigeeri] Demograafia
2010. aasta juuli seisuga elab Belgias 10 423 493 inimest. 97% elanikkonnast elab linnades.[1]
Sündimuskordaja on 10,1 promilli ja suremuskordaja 10,5 promilli (2010. aasta seisuga).[1]
[redigeeri] Haldusjaotus
Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks, mis omakorda jagunevad 589 vallaks.
| Piirkond | Pealinn | Pindala | Rahvaarv[2] (2006) |
Rahvastikutihedus (in/km2) |
|---|---|---|---|---|
| Brüssel | 13 522 km2 | 6 078 600 |
|
|
| Namur | 16 844 km2 | 3 413 978 |
|
|
|
|
161 km2 | 1 018 804 |
|
[redigeeri] Provintsid
Belgial on 10 provintsi:
Antwerpen (keskus Antwerpen)
Limburg (Hasselt)
Flaami Brabant (Leuven)
Ida-Flandria (Gent)
Lääne-Flandria (Brugge)
Hainaut (Mons)
Vallooni Brabant (Wavre)
Namur (Namur)
Liège (Liège)
Luxembourg (Arlon)
[redigeeri] Suuremad linnad
| Jrk | Linn | Provints | Elanike arv[3] |
|---|---|---|---|
| 1 | Brüssel | - | 1 019 022 |
| 2 | Antwerpen | Antwerpen | 459 805 |
| 3 | Gent | Ida-Flandria | 231 493 |
| 4 | Charleroi | Hainaut | 200 132 |
| 5 | Liège | Liège'i provints | 182 597 |
| 6 | Brügge | Lääne-Flandria | 116 709 |
| 7 | Namur | Namur | 106 284 |
| 8 | Leuven | Flaami-Brabant | 92 892 |
| 9 | Mons | Hainaut | 91 277 |
| 10 | Aalst | Ida-Flandria | 77 534 |
[redigeeri] Meedia
Pikemalt artiklis Belgia meediasüsteem
Kuna Belgias kehtivad ametliku riigikeelena nii hollandi, prantsuse kui saksa keel, on ka kogu Belgia meediasüsteem üles ehitatud kolmekeelsena.
Belgias on 21 tasulist päevalehte, millest kõige suurema tiraažiga hollandikeelne ajaleht on De Standaard ja prantsuskeelne Le Soir.
Belgias on 25 telekanalit. Flandrias on kõige populaarsem telekanal Een, mille vaadatavus oli 2008. aastal 31,7%. Valloonias on kõige vaadatum RTL-TVI (19,3%).
[redigeeri] Vaata ka
- Belgia Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Belgia linnade loend
- Belgia lennukompaniide loend
- Belgia jalgpallikoondis
[redigeeri] Välislingid
- belgium.be Belgia föderaalvalitsuse Belgiat tutvustav portaal
- Brüsseli kaart
- Kas Belgia liigub ikkagi kaheks lagunemise suunas?, Eesti Päevaleht, 17. juuli 2008
[redigeeri] Viited
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Belgia |
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria