Ida-Timor

Allikas: Vikipeedia
Timor-Leste Demokraatlik Vabariik
tetumi Repúblika Demokrátika Timór Lorosa'e
portugali República Democrática de Timor-Leste
Ida-Timori lipp Ida-Timori vapp
Ida-Timori lipp Ida-Timori vapp
Ida-Timori asendikaart
Juhtlause Unidade, Acção, Progresso
Riigihümn Pátria
Pealinn Dili
Pindala 14 609 km²
Riigikeel(ed) tetumi ja portugali
Rahvaarv 957 400 (2006) [1]
Rahvastikutihedus 64 in/km²
Riigikord parlamentaarne vabariik
President Taur Matan Ruak
Peaminister Xanana Gusmão
Iseseisvus 28. november 1975
(tunnustatud 20. mai 2002 a)
SKT 499 mln dollarit (2008) [2]
SKT elaniku kohta 469 dollarit (2008) [2]
Rahaühik dollar (USD)
Usund katoliiklased (95%) [3]
Ajavöönd maailmaaeg +9
Tippdomeen .tl
ROK-i kood TLS
Telefonikood 670

Ida-Timor (portugali Timor-Leste, tetumi Timór Lorosa’e) on riik Aasias, Malai saarestikus, Timori saare idaosas. 1976. aastani kandis nime Portugali Timor.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Timori saar asustati kolme lainena, mille käigus inimesed liikusid üle kogu Australaasia. Usutavasti elavad Timoril tänapäevani kõigi kolme laine järeltulijad.

Esimene laine toimus üle 40 tuhande aasta tagasi. Selle käigus hõlvasid inimesed Austraalia ja Paapua Uus-Ginea. Nende järeltulijad on Austraalia aborigeenid.

Teine laine toimus umbes 5000 aastat tagasi. Need olid austroneeslased. Selle laine käigus toodi Timorile põllumajandus.

Kolmanda rühma moodustasid protomalailased, kes pärinevad Lõuna-Hiinast ja Põhja-Indo-Hiinast.

Mägine maastik hoiab neid inimrühmi eraldi ja see on ka üks põhjus, miks tänapäeval räägitakse Ida-Timoril nii paljusid keeli.

14. sajandil haarati Timor Hiina ja India kaubatedesse. Timorist hakati välja vedama lõhnavat sandlipuud, orje, mett ja vaha.

Varased eurooplastest maadeavastajad, näiteks Antonio Pigaletta Magalhãesi ümbermaailmareisi ajal, teatasid 16. sajandi algul, et Timor jaotub hulga hõimude või riigikeste vahel. Kõige tähtsam neist oli Wehali kuningriik Kesk-Timoris, mille pealinn oli tänapäeva Lääne-Timoris asuv Larani küla. See riik hõlmas mitut rahvusrühma ja portugallaste teatel maksid kõik ülejäänud kuningad saarel neile andamit. 1642 ja 1665 korraldasid portugallased Wehali vastu sõjaretke ning laastasid ja vallutasid kogu Timori.

Mis aastal Timor Portugali võimu alla läks, see on mitmeti tõlgendatav, sest see toimus sammhaaval. Näiteks esimesed Portugali alalised elanikud Timoril olid dominikaani mungad 1556 Lifau linnas, kuid see ei tähenda veel Timori saamist Portugali asumaaks. Portugallased viisid Timorile maisi, kohvi, katoliikluse ja kirjaoskuse.

Kui Hispaania vallutas 1580 Portugali, kutsus ta kõik Portugali esindajad Ida-Indiast ära ja nii jäi see aastani 1640, kui Portugal taasiseseisvus.

Esimese kuberneri määras Portugal Timorisse 1702. Kuberneri asukohaks sai Lifau, alates 1769 Dili. Halduskeskuse vahetuse põhjustasid kohalike hõimude rünnakud Lifaule. Samal aastal vallutas Lääne-Timori Holland ja seda aastat ongi vahel nimetatud sisulise koloniseerimise aastaks. Portugal tunnistas Ida-Timori kuulumist Hollandile alles 1859 Lissaboni rahulepinguga ja piir määratleti 1916 Haagi rahulepinguga. 1916. aasta piir ongi tänapäeva Ida-Timori ja Indoneesia vaheline piir.

Portugali võimu all olid investeeringud haridusse ja majandusse minimaalsed. Peamine väljaveoartikkel oli sandlipuu, 19. sajandi keskpaigast alates ka kohv.

Teise maailmasõja ajal okupeerisid 1941 Ida-Timori lühikeseks ajaks Hollandi ja Austraalia väed, et takistada Jaapanit piirkonda hõivamast. Pärast Portugali protesti tõmbas Holland oma väed välja ja Jaapan vallutas Ida-Timori rannikuala. Austraalia väed tõmbusid mägedesse ja jätkasid võitlust jaapanlaste vastu. Seda nimetatakse Timori lahinguks.

Ida-Timor oli Portugali asumaa aastani 1975, mil Ida-Timor kuulutas end iseseisvaks, kuid seejärel Indoneesia annekteeris Ida-Timori. ÜRO järelvalve all 1999 korraldatud referendumil said ülekaalu Ida-Timori iseseisvuse pooldajad. Ida-Timor kuulutati ÜRO haldusterritooriumiks. 20. mail 2002 kuulutati Ida-Timor iseseisvaks ja 27. septembril liitus riik ÜRO-ga.

2004. aasta rahvaloenduse andmetel on 96% timorlastest on katoliiklased, 2% protestandid.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ida-Timor on jaotatud 13 ringkonnaks.

Ida-Timori ringkonnad
Ringkond HASC Rahvaarv Pindala Keskus
Aileu TP.AL 32 500 729 km2 Aileu
Ainaro TP.AN 44 100 797 km2 Ainaro
Baucau TP.BC 97 600 1494 km2 Baucau
Bobonaro TP.BB 90 700 1368 km2 Maliana
Cova Lima TP.CL 63 900 1226 km2 Suai
Dili TP.DL 179 600 372 km2 Dili
Ermera TP.ER 89 500 746 km2 Ermera
Lautem TP.BT 52 100 1702 km2 Lospalos
Liquiça TP.LQ 54 800 543 km2 Liquiça
Manatuto TP.MT 34 900 1706 km2 Manatuto
Manufahi TP.MF 37 200 1325 km2 Same
Oecussi-Ambeno TP.AM 50 500 815 km2 Pante Macassar
Viqueque TP.VQ 59 600 1781 km2 Viqueque

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. EE 15. kd, lk 212.
  2. 2,0 2,1 East Timor. International Monetary Fund. Kasutatud 27.05.2009 (inglise)
  3. Maailma riigid. Varrak, 2005, lk 230. ISBN 9985-3-1126-4

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

-8.96666667125.75