Katar
Allikas: Vikipeedia
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
See artikkel räägib riigist. Usulise liikumise kohta vaata artiklit katarid.
| Katari Riik
araabia دولة قطر
Dawlat Qaţar {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Katari hümn | ||||
| Pealinn | Doha | ||||
| Pindala | 11 437 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | araabia | ||||
| Ametlik(ud) keel(ed) | araabia keel | ||||
| Rahvaarv | 795 600 (2006) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 71,4 in/km² | ||||
| Riigikord | absoluutne monarhia | ||||
| Emiir | Emiir Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī | ||||
| Peaminister | Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī | ||||
| Iseseisvus | 3. september 1971 | ||||
| SKT | 28,5 mrd. USD | ||||
| elaniku kohta | 29 000 USD | ||||
| Rahaühik | riaal (QAR) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +3 | ||||
| Tippdomeen | .qa | ||||
| ROK-i kood | |||||
| Telefonikood | 974 | ||||
Katar on riik Lähis-Idas Pärsia lahe rannikul.Piir Saudi Araabiaga(60 km),rannajoone pikkus 563 km.
Sisukord |
[redigeeri] Poliitiline süsteem
Katar on absoluutse monarhiaga riik.Riigipea on emiir,kes teostab nii seadusandlikku kui ka täitevvõimu.Teda nõustab ühekojaline Nõuandev Kogu(Majlis ash-Shura),mille 35 liiget nimetab ta ise.Põhiseadus näeb ette 45-kohalise Nõuandva Kogu,mille 30 liiget valib rahvas ja 15 nimetab emiir.Uue põhiseaduse järgi valitakse parlament 2007. a.Valida võivad kõik vähemalt 18-aastased.Valitsuskabineti liikmed ja peaministri määrab emiir lähedaste perekondade liikmete hulgast.Erakondade tegevus on keelatud.Apellatsioonikohus on kõrgeim kohtuorgan,usuküsimustega tegelevad šariaadikohtud.Klassifikatsiooni alusel on Katar mittevaba riik.Korruptsiooniindeksi järgi asub Katar 32, kohal.
[redigeeri] Sümboolika
Nagu Bahreini lipu nii on ka katari lipu aluseks haridžiidide islamirühmitiste punakaspruun lipp(a-st 1971).Suurbritannia nõudmisel lisati sellele 1860. a-tel varda poole valge riba.Suurbritannia lepingu (1916) kohaselt lisati lipule 9 valget sakki, mis osutavad asjaolule , et Karar oli pärsia lahe äärsete nn. lepinguosaliste emiraatide 9. liige.Punakaspruun värv sümboliseerid sõdades valatud verd ja valge rahu.Lipuvärvides vape(a-st 1978) keskel on traditsiooniline araabia purjakas dau, palmisaar ja kakas ristitatud mõõka.Rahvusloom on valge-orüks.
[redigeeri] Loodus
Katari poolsaar ulatub lõuna-põhja suunas Pärsia lahte.Selle põhjaosas on luidetega tasandik, keskosas kivikõrb ja lõunaosas liivakünkad.Rannikut ümbritsevad korallrahud, mis on kohati 4 km laiused.Valitseb kuum troopiline kliima.Suvel puhuvad Araabia ps-e kõrbealadelt kuivad kuumad tuuled,mis sageli tugevnevad liivatormideks.Alalise vooluga jõgesid ei ole, tasandikku liigestavad vadid.Põhjaveevaru ei rahulda riigi vajadusi, seetõttu magestatakse merevett.Looduslikus taimkattes on peamised kuivlembesed põõsad ja poolpõõsad.Kataris on 11 liiki imetajaid, 14 liiki pesitsevaid linde ja 10 liiki roomajaid.Kaitsealasid on 15. Kataril on rikkalik nafta- ja väga rikkalik maagaasivaru.
[redigeeri] Rahvastik
Ainult 20% rahvastikust moodustavad põliselanikud Katari araablased, sama palju elab riigis araabia maadest saabunuid ja nende järglasi ning Iraanist ümber asunud araablasi;Indiast ja Pakistanist tulnuid on kumbagi 18% ning pärslasi 10% Katari rahvastikust.Suureneb tailaste, filipiinlaste ja indioneeslaste sisseränne.91% inimesi elab pealinnas, sisemaal on püsiasutus vaid oasiides.Peale araabia keele kasutatakse ka inglise keelt.Haridust toeatab tugevalt riik.Riigiusk on islam.Tervisehoiukulutused moodustavad riigi SKT-st 3%,450 inimese kohta on 1 arst ja 570 inimese kohta on 1 haiglakoht.
[redigeeri] Majandus
Katari majandus põhineb nafta- ja gaasitööstusel.Katar on maailma suurimaid vedelatudgaasi eksporijaid.Kataris toodetakse ka terast ja tsementi.
[redigeeri] Välislingid
| Aasia maad |
|---|
|
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus¹ | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan² | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi² | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa² | Vietnam |
| ¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas |
| ²Riigi osa asub Euroopas |
| Sõltuvad alad: |
| Okupeeritud alad: Gaza tsoon | Jordani Läänekallas | Golani kõrgendikud | Tiibet |
| Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros| Taiwan |
| Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad |
