Venemaa Föderatsiooni Relvajõud
Venemaa Föderatsiooni Relvajõud on Venemaa Föderatsiooni kaitsejõudude ühisnimetus, Venemaa relvajõudude koosseisu kuuluvad: maaväed, õhujõud, sõjalaevastik, ja eri väeliigid: õhudessantvägi, Venemaa kosmoseväedja Strateegilised raketiväed; relvajõudude sõjalise juhtimise keskorganid (Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeerium), väegrupid, mis kuuluvad relvajõudude väeliikide koosseisu ning Venemaa Föderatsiooni relvajõudude tagalateenistus.
Venemaa Föderatsiooni relvajõudude juhtkond ja organisatsioon [muuda]
Venemaa Föderatsiooni relvajõudude juht ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude Kõrgem ülemjuhataja on Venemaa Föderatsiooni president.
Relvajõudude operatiivjuhtimisorganiks on Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap.
Relvajõud koosnevad kolmest väeliigist:
Venemaa Föderatsiooni maaväed [muuda]
Maaväed koosnevad: sõjalistest juhtorganitest, armeedest (общевойсковя армия), armeekorpustest, motoriseeritud laskurväeosadest, tankivägedest, raketivägedest ja suurtükivägedest, õhukaitsevägedest ka eri suunitlusega vägedest: luure-, side-, raadioelektroonilise vastutegevuse-, inseneri-, radioatsiooni-, keemia-ja bioloogilise kaitse-, tehnilise hoolduse-, tagalakaitse- ning tagalaorganiseerimise (relvahoidlatest, ringkondlikest õppekeskustest, kindlustatud rajoonidest, üksikväeosadest, asutustest, ettevõtetest ja organisastioonidest) väeosadest.
|
Maaväed jagunesid kuni 2010. aastani kuueks territoriaalseks sõjaväeringkonnaks:
- Moskva sõjaväeringkond
- Leningradi sõjaväeringkond
- Volga-Uraali sõjaväeringkond
- Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkond
- Siberi sõjaväeringkond
- Kaug-Ida sõjaväeringkond
- Kaliningradi erirajoon
Muudatused 2008-2010. aastate sõjaväereformi käigus [muuda]
2008. aastal alustatud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude reformi käigus moodustati 2010. aastal 4 uut sõjaväeringkonda:
- Lääne sõjaväeringkond, mille koosseisu liideti endised Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonna, Põhjamere ja Balti mere laevastiku maismaaväeosad ning VF Õhujõudude ja VF Õhukaitsevägede 1. juhatuse väeosad[1], staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Peterburg; Svr juhtkonna operatiivalluvusse jäävad kõik Svr territooriumil asuvad relvajõud sh ka Balti mere laevastik
- Lõuna sõjaväeringkond, endise Põhja-Kaukaasia Svr baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Rostov Doni ääres, Svr juhtkonna operatiivalluvusse jäävad Musta mere laevastik ja Kaspia flotill;
- Kesksõjaväeringkond, endiste Volga-Uraali ja Siberi Svr läänepiirkondade baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Jekaterinburg;
- Ida sõjaväeringkond, endiste Kaug-Ida Svr ja Siberi Svr idapiirkondade baasil, staap ja õhujõudude ning õhukaitsejuhtkonna asukoht Habarovsk, Svr juhtkonna operatiivalluvusse jääb ka Vaikse ookeani laevastik.
Alates 01.01.2010 kuuluvad VF relvajõudude sõjaväeringkondade koosseisu lahinguluure läbiviimiseks Eriostarbelised väekoondised[2]:
- GRU 2. Eriotstarbeline üksik brigaad (отдельная бригада специального назначения ГРУ) (Promežitsa, Pihkva rajoon)
- GRU 3. EÜB (Tšernoretšje asula)
- GRU 10. EÜB (Molkino asula, Krasnodari krai)
- GRU 16. EÜB (Tambovi linn)
- GRU 22. EÜB (Stepnoi asula, Rostovi oblast)
- GRU 24. EÜB (Irkutski linn)
- 137. Eriotstarbeline luurepataljon (Tuapse, Mustamere laevastik)
- 561. ELP (Parusnoje asula, Läänemere laevastik)
- 420. ELP (Sverosovhos, Põhjamere laevastik)
- 42.ELP Russkii saar, (Vaikse ookeani laevastik).
Venemaa Föderatsiooni õhu- ja kosmoseväed [muuda]
1. detsembrist 2011 reorganiseeriti senised Venemaa õhujõud ja Venemaa Föderatsiooni kosmoseväed ühiseks uueks väeliigiks Venemaa Föderatsiooni õhu- ja kosmosevägedeks (Войска воздушно-космической обороны, ВКО).
- VF Õhujõud koosnevad lennuväest (pommituslennukid, ründelennukid, hävituslennukid, õhutõrjelennuväest, luure-, transpordi- ja eriotstarbelistest lennukitest), õhutõrje raketivägedest, raadiotehnilistest vägedest, sptesiaalsetest vägedest, väeosadest ja tagalaasutustest.
- VF Kosmosevägede koosseisu kuuluvad:
-
- kosmose raketikaitseühendus
- Esimene riiklik katsekosmodroom "Plessetsk"
- Georgi Titovi nimeline Peamine kosmosesidekeskus ja katsepolügoon
- Kosmose raketiseadmete juhtimiskeskus
- A. Možaiski nimeline kosmosevägede sõjaline kosmoseakadeemia, Peterburis
Venemaa Föderatsiooni sõjalaevastik [muuda]
Sõjalaevastik koosneb väeliikidest: allveelaevastik, laevastikud, merelennuvägi, merejalaväest, rannakaitsevägedest, erivägedest ja tagalaväeosadest.
Sõjalaevastik on jaotatud territoriaalsel põhimõttel neljaks laevastikuks ning siseveekogu flotilliks:
-
- Balti mere laevastik, laevastikustaap Kaliningrad
- Põhjamere laevastik, laevastikustaap Severomorsk
- Vaikse ookeani laevastik, laevastikustaap Vladivostok
- Musta mere laevastik, laevastikustaap Sevastopol
- Kaspia flotill, laevastikustaap Astrahan
Iseseisvad relvaliigid [muuda]
Venemaa Föderatsiooni Strateegilised raketiväed [muuda]
Strateegilised raketiväed koosnevad:
-
- kolm raketiarmeed, mille staabid asuvad Vladimiri, Orenburgi ja Omski linnas
- 4. riiklik ametkondadevaheline polügoon Kapustin Jaris (mille koosseisus on ka katsepolügoon Kasahstanis Sarõ-Shaganis)
- 4. tsentraalne teaduslik-uurimisinstituut (Jubileinõi Moskva oblastis)
- sõjalised õppeasutused: (Peeter Suure nimeline sõjaväeakadeemia Moskvas, sõjaväeinstituudid Serpuhhovis, Rostovis Doni ääres ja Stavropolis)
Venemaa Föderatsiooni õhudessantväed [muuda]
Õhudessantvägede koosseisu kuuluvad:
- 7. õhudessantdiviis, Novorossiiskis;
- 76. õhudessantdiviis, Pihkvas;
- 98. õhudessantdiviis, Ivanovos;
- 106. õhudessantdiviis, Tulas;
- Õppekeskus, Omskis;
- Rjazani kõrgem õhudessantvägede kool;
- 38. sidepolk;
- 45. luurepolk;
- 31. brigaad, Uljanovskis.
Piirkondlikes sõjaväeringkondades (sõjaväeringkondade või armeede) alluvuses on ka sarnased õhudessant- või dessant-ründebrigaadid, mis ei kuulu Õhudessantvägede koosseisu.
Venemaa Föderatsiooni relvajõudude tagala [muuda]
-
- Kaubanduse peavalitsus.
- Sõjalise side keskvalitsus
- Toitlustuse keskvalitsus.
- Vormiriietuse keskvalitsus.
- Raketikütuse ja määredeainete keskvalitsus.
- Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumi Autoranspordi keskvalitsus.
- Põllumajandusvalitsus.
- Venemaa Föderatsiooni relvajõudude Ökoloogilise julgeoleku ülema valitsus
- Venemaa Föderatsiooni relvajõudude tuletõrje ja pääste ning kohaliku kaitse teenistus.
Venemaa relvajõudude reform aastatel 1997-2015 [muuda]
Pikaajalise relvajõudude reformi kavade kohaselt:
- - kavatseti reorganiseerida alates 1998. aasta 1. jaanuarist Venemaa Strateegilised raketiväed, Venemaa kosmoseväed ja Venemaa õhutõrjevägede raketiväed ühiseks väeliigiks - Venemaa Strateegilisteks raketivägedeks, mis koosnevad raketiarmeedest, kosmosetehnika lennujuhtimise sõjaväeosadest ja asutustest;
- - reorganiseerida 1998. aasta 1. jaanuarist Maavägede ülemjuhataja valitsus Maavägede Peavalitsuseks;
- - reorganiseerida 1999. aasta 1. jaanuarist Õhujõudude ja Õhutõrjejõudude baasil ühine väeliik Õhujõud;
- - anda 1999. aasta 1. jaanuarist sõjaväeringkondadele operatiiv-taktikaliste väekoondiste ülesanded ning anda neile juhtmisülesanded kõigi territooriumil asuvate relvajõudude väe- ja relvaliikide väeüksuste üle:
Sõjaväereformi etapis, mis lõppeb 2012. aastal on kavas vähendada relvajõudude isikkoosseisu ning likvideerida suur osa isikkoosseisuga komplekteerimata sõjaväeüksusi: maavägedes - 1 890-st säilitakse 172 üksust; õhujõududes: 340-st säilitatakse 180; sõjalaevastikus 240-st säilitatakse 123; raketivägedes: 12-st 8, kosmosevägedes: 7-st 6 ja õhudessantvägedes 6-st 5 väeosa[3].
Teenistus Venemaa Föderatsiooni Relvajõududes [muuda]
Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude isikkoosseis koosneb ajateenistuskohuse ja lepingu alusel komplekteeritavatest sõjaväelastest. 2001. aastal kaitseminister Sergei Ivanovi poolt teostatud reformi käigus alustati lepinguliste sõjaväeosade kompklekteerimist (pilootprojektina komplekteeriti ühena esimestest 76. õhudessantdiviisi polk), samuti vähendati kohustusliku ajateenistuse aega, seniselt 2 aastalt - 2007. aastal 1,5 aastale ja 2008. aastal ühele aastale.
Relvajõudude isikkoosseisu vähendatakse ajavahemikul 2010-2016 1 300 000 - 1 000 000-le. Suurem osa relvajõudude isikkooseisu vähendamisest saavutatakse 15% ohvitseride koondamisega 355 000 ohvitserist kavatsetakse alles jätta 150 000[4], samuti likvideeritakse allohvitserist üleajateenija - praporštšiku auaste, kelle ülesandeid asuvad täitma seersandid[5].
Venemaa relvajõudude tegevus [muuda]
Pikemalt artiklis Sõjaväeõppused Kaukaasia 2009, Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonnas- Pikemalt artiklis Sõjaväeõppused Laadoga 2009, Leningradi sõjaväeringkonnas
- Pikemalt artiklis Sõjaväeõppused Zapad 2009, Valgevenes
- Pikemalt artiklis Sõjaväeõppused Vostok 2010 (оперативно-стратегического учения (ОСУ) «Восток-2010» («Vostok-2010″)[6], Kaug-Ida ja Siberi sõjaväeringkonnas
Viited [muuda]
- ↑ В Вооруженных силах России сформирован новый Западный военный округ, РИА НОВОСТИ, 09/09/2010
- ↑ Сергей Козлов (01.09.2010). "Спецназ ГРУ: 1998-2010 годы". Agentura.Ru. Vaadatud 2011-02-23.
- ↑ «Мозг армии» сокращен наполовину, «ВЗГЛЯД.РУ» ,3 апреля 2009
- ↑ Военные реформы. 1992–2009, «ВЗГЛЯД.РУ», 9 февраля 2009
- ↑ «Мозг армии» сокращен наполовину,«ВЗГЛЯД.РУ», 3 апреля 2009
- ↑ Оперативно-стратегические учения "Восток-2010"
