Malta

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; saare kohta vaata artiklit Malta saar; samanimeliste kohtade kohta vaata lehekülge Malta (täpsustus)

Malta Vabariik
malta Repubblika ta'Malta
inglise Republic of Malta
Malta lipp Malta vapp
Malta lipp Malta vapp
Malta asendikaart
Riigihümn L-Innu Malti
Pealinn Valletta
Pindala 316 km²
Riigikeel(ed) malta ja inglise
Rahvaarv 417 600 (2011)
Rahvastikutihedus 1320 in/km²
Riigikord parlamentaarne vabariik
President Marie Louise Coleiro Preca
Peaminister Joseph Muscat
Iseseisvus 21. september 1964
SKT 8,338 miljonit USD
SKT elaniku kohta 20,281 USD
Rahaühik euro
Usund katoliiklus
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .mt
ROK-i kood MLT
Telefonikood 356
Vaade Maltale kosmosest

Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest – Malta saarest, Għawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas.

Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem riik nii pindalalt kui rahvaarvult. Tema pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas.

Rahvastikust hõlmavad maltalased 95,3%, britid 1,6% ja teised rahvad 3,1%.

Ametlik pealinn Maltal puudub. De facto on pealinnaks Valletta. Suurim linn on sellega kokku kasvanud Birkirkara (nende vahe on 6 km).

Malta iseseisvus Suurbritannia võimu alt 21. septembril 1964. Vabariik kuulutati välja 13. detsembril 1971. 1980 kuulutas Malta end neutraalseks ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni mitteühinemisliikumises. Malta astus Euroopa Liitu 1. jaanuaril 2004.

1989 kohtusid Maltal George Bush vanem ja Mihhail Gorbatšov esimest korda silmast silma. Seda peetakse üheks külma sõja lõpu tähiseks.

Maltal käibib euro alates 1. jaanuarist 2008. Enne seda käibis seal Malta liir.

Aastatel 19601995 peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Parlamentaarne süsteem on üle võetud Suurbritannialt. Seetõttu on Maltal kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik Rahvuslik Partei ja sotsiaaldemokraatlik Leiboristlik Partei, kellest esimene on 2010. aasta seisuga võimul ja teine opositsioonis. Parlament valitakse iga 5 aasta tagant, välja arvatud juhul, kui president peaministri ettepanekul parlamendi varem laiali saadab. Parlamendis on 65 liiget, ent kui mõni erakond saab valimistel üle 50% häältest ja mitte enamikku kohtadest, antakse talle nii palju lisakohti, et ta saaks ka parlamendis absoluutse enamuse.

Malta presidendi valib parlament iga 5 aasta järel. Presidendi roll on suuresti tseremoniaalne. Malta ajaloo jooksul ei ole veel ühtegi presidenti teiseks ametiajaks valitud. Praegune president on George Abela.

Maltal on alates 1993 68 kohalikku omavalitsust, neist 54 Malta saarel ja 14 Ghawdexi saarel. Haldus on kahetasemeline ja ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud 6 ringkonda (neist 5 Malta saarel), kasutatakse neid peamiselt statistika jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga 3 aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maltal on lähistroopiline vahemereline kliima, aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar (+12,2 °C), kõige kuumem august (+26,3 °C). Aastas sajab keskmiselt 553 mm, kõige rohkem detsembris (112 mm), kõige vähem juulis (0 mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva, kõige rohkem detsembris ja jaanuaris (14), kõige vähem juulis (0).

Maltal on üldiselt kaks aastaaega: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta soodne, talvel esineb öökülmi üksnes haruharva. Ainult suvel kipuvad mõned taimed kuumaga närbuma.

Joogivee saamine on Maltal probleem. Kõige rohkem vett vajatakse Maltal suvel, kui vihma ei saja. ning talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma. Malta koosneb peamiselt lubjakivist, mis hästi vett läbi laseb. Maa all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse merevee soolatustamise teel, mis on tõstatanud fossiilsete kütuste kasutamise ja saastamise teema.

Transport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koloniaalaja pärandina sõidavad autod Maltal vasakul pool teed.

1883 rajati Maltale 14 km pikkune raudtee Vallettast sõjaväekasarmuteni Mtarfas Mdina lähedal. Raudtee suleti 1931 pärast trammide ja busside kasutuselevõttu. Teise maailmasõja ajal teatas Benito Mussolini, et tema lennuvägi hävitas Malta raudtee – sõja alguseks oli raudtee juba 9 aastat suletud olnud.

Maltal on kolm lennufirmat: Air Malta, European 2000 Airlines ja Medavia.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: