Euroopa Liit

Allikas: Vikipeedia

Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tšehhi (2004) ja Ungari (2004).

Sisukord 1 Ajalugu 2 Euroopa Liidu institutsioonid 3 Euroopa Liidu laienemisprotsess 3.1 Asutajad 3.2 1973 3.3 1981 3.4 1986 3.5 1990 3.6 1995 3.7 2004 3.8 2007 3.9 Ühinejad tulevikus 4 Eesti astumine Euroopa Liitu 4.1 Eesti osalus Euroopa Liidu tsiviilmissioonides 5 Rahvastik 6 Vaata ka 7 Välislingid

[redigeeri] Ajalugu

Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks.

Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.

1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu:

• Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus.
• Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
• Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel

[redigeeri] Euroopa Liidu institutsioonid

• Euroopa Parlament
• Euroopa Komisjon
• Euroopa Liidu Nõukogu
• Euroopa Ülemkogu
• Euroopa Kontrollikoda
• Euroopa Kohus
• Euroopa Keskpank
• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
• Regioonide Komitee
• Euroopa Ombudsman

[redigeeri] Euroopa Liidu laienemisprotsess

[redigeeri] Asutajad

1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. Koos Prantsusmaaga kuuluvad Euroopa Liitu ka tema meretagused departemangud Réunion, Martinique, Guadeloupe ning Prantsuse Guajaana.

[redigeeri] 1973

1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said endised EFTA riigid Iirimaa, Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitusid EMÜ-ga Fääri saared ning Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982.

[redigeeri] 1981

1981. aastal liitus Kreeka.

[redigeeri] 1986

1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal.

[redigeeri] 1990

1990. aastal toimunud Saksamaade ühinemise käigus laienes EMÜ endise Saksa DV aladele.

[redigeeri] 1995

1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi.

[redigeeri] 2004

2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros.

[redigeeri] 2007

2007. aastal võeti Euroopa Liitu Rumeenia ja Bulgaaria.

[redigeeri] Ühinejad tulevikus

Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia ja Horvaatia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne Gruusias, Ukrainas, Serbias, Montenegros, Albaanias ning Bosnia ja Hertsegoviinas.

[redigeeri] Eesti astumine Euroopa Liitu

25. novembril 1995 allkirjastas Eesti peaminister Tiit Vähi avalduse, milles taotleti Eesti vastuvõtmist Euroopa Liitu.

[redigeeri] Eesti osalus Euroopa Liidu tsiviilmissioonides

Kuus Euroopa Liidu tsiviilmissiooni, milles Eesti erineva panusega osaleb, on

• Euroopa Liidu politsei väljaõppemissioon EUPOL Afganistanis,
• Euroopa Liidu õigusriigimissioon EULEX Kosovos ja
• Euroopa Liidu õigusriigimissioon EUJUST LEX Iraagis,
• Euroopa Liiduvaatlusmissioon EUMM Gruusias,
• Euroopa Liidu piirimissioon EUBAM Moldovas ning
• Euroopa Liidu politseimissioon EUPM Bosnia ja Hertsegoviinas.

[redigeeri] Rahvastik

27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2009. aasta algul 499,7 miljonit.

[redigeeri] Vaata ka

• Euroopa Liidu dokumentatsioon
• Euroopa Liidu eesistujariik
• Euroopa Liidu riikide loend
• Euroopa Liidu poliitika
• Euroopa Teadusnõukogu
• Euroopa Liidu kliimapoliitika
• Euroopa Liidu kliimapakett
• Euroopa Sotsiaalfond
• Ühine põllumajanduspoliitika
• Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika
• Euroopa Liidu politseimissioonid
• Euroopa Liidu naabruspoliitika
• Euroopa Liidu arengukoostöö
• Kõik peale relvade

[redigeeri] Välislingid

• Euroopa Liidu eestikeelne portaal
• GetEuropa Liidu eestikeelne (Otsing)
• Euroopa Komisjoni esindus Eestis
• EUABC Euroopa Liidu terminite sõnastik
• EUobserver
• Euroopa Liidu infokeskus
• Õppematerjal "Euroopa Liit - uued võimalused"
• Euroopa Liidu õpik Eesti Diplomaatide kooli kodulehel
• Aivar Jarne: "Liidust" liitu, Postimees, 27. november 1995
• Euroopa Liit raiskab propagandale miljardeid Postimees, 27. detsember 2008
• Liisa Past. Giles Merritt: Euroopa Liit vedas inimesi alt EPL.ee, 18. aprill 2009

Euroopa Liit (EL)
Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari