Afganistan

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Afganistani Islamivabariik
puštu د افغانستان اسلامي جمهوریت
de Afghānistān Islāmī Jumhūrīyat
dari جمهورئ اسلامی افغانستان
Jomhūrī-ye Eslāmī-ye Afghānestān
Afganistani lipp Afganistani vapp
Afganistani lipp Afganistani vapp
Afganistani asendikaart
Riigihümn Sououd-e-Melli
Pealinn Kabul
Pindala 647 500 km²
Ametlik(ud) keel(ed) puštu, dari
Rahvaarv 28 150 000 (2009)[viide?]
Rahvastikutihedus 32[viide?] in/km²
President Ashraf Ghani
Tegevjuht ‘Abdullāh ‘Abdullāh
Iseseisvus 19. august 1919
Rahaühik afgaani (AFN)
Ajavöönd maailmaaeg +4:30
Tippdomeen .af
ROK-i kood AFG
Telefonikood 93

Afganistan (puštu keeles افغانستان (Afghānistān), dari keeles افغانستان (Afghānestān) on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.

Tal on ühist piiri Hiina, Pakistani, Iraani, Türkmenistani, Usbekistani ja Tadžikistaniga.

Kolm neljandikku Afganistanist on ligipääsmatu.

Afganistani kohta puuduvad täpsed, usaldatavad statistilised andmed.

Pindala on 652 225 või 645 806,56 või 647 500[1] km².

Elanike arv on 33 609 900 (2009)[2] või 28 150 000 (2009)[viide?].

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'. Kuni 19. sajandini kasutati seda nime üksnes puštude traditsiooniliste alade nimetamiseks.

Sümbolid ja tähised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Afganistanil on lipp ja vapp.

Afganistani riigihümn on 2006. aastast "De waţan Afghānistān day".

Piir[muuda | redigeeri lähteteksti]

Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadžikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km).

Hiinaga ühendab Afganistani pikk ja kitsas Vākhāni koridor.

Lähimast merest (Araabia merest) lahutab Afganistani 480 km Pakistani territooriumi.

Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Geoloogiline ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurt osa riigist katvad Hindukuši ja Safīd Kūhi mäestik on tekkinud Alpi kurrutusel.

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Afganistani pinnamood on ebatasane. Kaks kolmandikku kuni neli viiendikku pindalast on kaetud mägedega. Suure osa Afganistanist katavad Hindukuši ja Safīd Kūhi mäestik. Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast. Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Tasast maad leidub ainult põhja-, lääne- ja lõunapiiri lähedal.

Suurem osa Afganistanist kuulub Iraani kiltmaa idaossa.

Afganistan jaguneb kolmeks erineva pinnamoega piirkonnaks: põhjas Amudarja ääres asuvad tasandikud, riigi keskosas mäestikud ning lõuna- ja edelaosas kõrbelised madalikud ja kõrged lavamaad (Rīgestāni kõrb Helmandi jõest idas, Dasht-e-Mārgow, peamiselt purdmaterjali ja saviga kaetud ala Helmandi jõest läänes). Hindukuš ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani (kus ta piirneb Pamiiriga), jagades Afganistani osadeks. Mäekurud on 3000...4000 m kõrgusel, mistõttu ühendus üle mägede on raskendatud. Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Sālangi kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.

Hindukuš on kõige kõrgem Vākhāni koridoris, kus riigi kõrgeim mäetipp Nowshāk ulatub 7485 või 7482 meetrini. Teised mäetipud on 4500...6000 m kõrgused.

Afganistani madalaim punkt (285 m) asub Amudarja orus Türkmenistani piiri ääres.

Kitsad jõeorud ja laiad tasandikud ulatuvad riigi keskosa mägismaadelt Lääne-Afganistani kõrbedeni.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Afganistanis on mandriline kuiv lähistroopiline kliima. Afganistan asub lähistroopilises kliimavöötmes.

Afganistani kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõttu. Riigi erinevate osade vahel esineb palju klimaatilisi muutusi. Näiteks mäestike piirkonnas, mis asuvad idas, on lähisarktiline kliima kuivade ja külmade talvedega. Mäestikulist piirkonda Pakistani piiril mõjutavad aga India mussoonid, mis tavaliselt saabuvad juuli ja septembri vahel ning toovad mereäärseid troopilisi õhumasse, tuues kaasa niiskust ja vihmasid. Suvel puhuvad riigi edelaosas tugevad tuuled peaaegu iga päev. Talvel ja varakevadel on ilm kõvasti mõjutatud külmadest õhumassidest, mis tulevad põhjast ja Atlandi miinimumist, mis tuleb loodest. Need kaks õhumassi toovad kaasa lumesaju ja karmi pakase mägismaal ning vihma madalamatel kõrgendikel.

Suur osa riigist kannatab põua käes ning puhta vee kättesaadavus on raskendatud. Vihma sajab peamisest oktoobri ja aprilli vahemikus, mil iga aasta langeb maha kuni 300 mm sademeid.

Sademed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sademeid on vähe ning nad langevad peamiselt talve (lumi) ja kevadesse (vihm).

Kõrbes on aasta keskmine sademete hulk alla 100 mm (kõrbetasandikel 40...50 mm), riigi keskosa kiltmaal 200...250 mm, riigi kaguosas kuni 800 mm ning kõrgmägedes üle 1000 mm (suuremalt jaolt lumena).

Õhutemperatuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuulistes mägedes langeb temperatuur talvel alla –18 kraadi; madalamal on talved pehmemad.

Suvel võib temperatuur kõrbes tõusta üle 46 kraadi.

Juuli keskmine temperatuur on 24...32 kraadi, jaanuari keskmine temperatuur 0...8 kraadi.

Kabulis ulatub temperatuur –30°C-st talvel + 40°C-ni suvel.

Et kliima on mandriline ja kõrguste vahed on suured, siis on temperatuuride kõikumine väga suur. Seda hinnatakse maailma suurimaks.

Tuuled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läänetuuled võivad tuua suuri liiva- ja tolmutorme.

Veestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Afganistani jõed saavad toitu lumesulamisveest ning liustikest. Enamik jõgesid toitub mäestikes alguse saavatest ojadest. Põuaperioodil muutub enamik jõgesid väikesteks jõekesteks. Kevadisel lumesulamisajal aga on jõgedes rohkelt vett ning suurtel jõgedel on suurvesi.

Enamik jõgesid lõpeb soolasoodes, vähesed suubuvad järvedesse. Riigi põhjaosa jõed suubuvad Amudarjasse, Kabuli jõgi aga Indusesse.

Riigi tähtsamad jõed on Amudarja, Kabuli jõgi, Helmandi jõgi, Morghāb ja Harī Rūd.

Riigi põhjaosa jõed suubuvad Amudarjasse, mis moodustab riigi põhjapiiri ning on ühtlasi Afganistani veerikkaim jõgi. See jõgi on laevatatav. Tema tähtsamad lisajõed on Pandži jõgi ja Vahši jõgi.

Riigi pikim on Helmandi jõgi riigi edelaosas. Ta saab oma vee Hindukušist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse Helmandi järve ning muudesse soolajärvedesse Sīstānis. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.

Kabuli jõgi toob vett Kabuli ja Jalālābādi ümbruse viljakatele orgudele ja jõeorgudele. Erinevalt teistest jõgedest on ta aastaringi veerohke. Ta jõuab välja Iraani ning suubub Indusesse.

Harī Rūdi jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herāti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks.

Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid saavad sõita ka teistel jõgedel, kus sügavus on piisav.

Järved[muuda | redigeeri lähteteksti]

Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on Zarkol, mis asetseb piki Tadžikistani piiri, Shivehi järv Badakhshānis ning soolase veega Istadehye Moqori järv.

Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul Helmandi järv, kuhu suubub Helmandi jõgi.

Padurad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iraani piiri lähedal on kaks soolapadurat.

Veevarud[muuda | redigeeri lähteteksti]

84,55% Afganistani veevarudest pärineb Hindukušist (suurimad on Amudarja, Helmandi, Harī Rūdi ja Kabuli jõgikond), 8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ning 0,5% puurkaevud.

Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.

Väga väikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra, põhjustades veega niisutatavate alade 60-protsendilise vähenemise. Üle 36% kaevudest ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%.

Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud humanitaarkatastroofi oht, sest 85% riigi elanikkonnast elatub põllumajandusest.

Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%. Veevärgi ning vee puhtuse kontrolli puudumise tõttu vee puhtuse probleem järjest süveneb. Lähemal ajal pole ette näha, et riik selle lahendamiseks midagi ette võtaks.

Veehoidlad ja tammid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kajakai tamm Helmandi jõel (rajatud 1953, ülesvõte 2004. aastast)

Tähtsad tammid ja veehoidlad Afganistanis on Kajaki veehoidla Helmandi jõel, Kelagay tamm Amudarja lisajõel, Sardehi tamm Ghaznī jõel ning Arghandabi tamm Helmandi jõe kõrvalharul.

Riigi 12 veehoidlast, mis on ehitatud 1920ndatel kuni 1940ndatel, vajab enamik põhjalikku remonti.

Üleujutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimastel aastatel on Afganistanis igal kevadel inimohvritega üleujutused, mida põhjustab mägedest alla voolav rohke lumesulamisvesi pärast karmi ja lumerikast talve. Üleujutusi soodustab ka kevadine vihmaperiood, mille jooksul võib sadada päevade kaupa.

Kõige rohkem üleujutusi esineb Helmandi jõel.

Mullad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige viljakamad piirkonnad on maa põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus.

Kõrbetes on hallmuld.

Mägedes on mägipruunmuldi.

Taimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taimkate on mitmekesine.

Lõuna- ja Edela-Afganistanis on kõrged lavamaad, võsarohtlad ning kõrbed ja poolkõrbed. Kõrbetes on puid vähe. Kevadise vihma ajal võivad rohttaimed õitseda.

Riigi keskosas on taimkate lõunaosaga võrreldes rikkalikum, mägedes võib ta olla koguni lopsakas. Esineb muu hulgas kaameliastel, hundihammas, astel-jooksjarohi, mimoos ja estragonpuju.

Mägedes on kuni 2500 m kõrgusel stepirohustepp ja pujustepp, mägipruunmullal kasvab hõredalt pistaatsia ja artša. Kõrgemal on tamme- ja okasmets, veel kõrgemal alpiniidud.

Hindukušist lõunasse jääb Nūrestān, kus on veel säilinud okasmetsi. Peale okaspuude kasvavad Afganistani keskosas puudest metsikult veel muu hulgas pähklipuu, tamm, haab, sarapuu ja harilik virsikupuu.

Hindukušist põhja pool kasvab harilik pistaatsia, millest saadakse ekspordiks pistaatsiapähkleid.

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Afganistanis on kohatud üle saja imetajaliigi, viimastel andmetel on neid 57. Loomastikku on kahjustanud sõda ja jahipidamine. Ohustatud on muu hulgas leopard, lumeleopard, džeiraan, keerdsarvkits, buhhaara punahirv ja mägilammas. Lähistroopikas elavad veel hundid, rebased, hüäänid, šaakalid ja mangustid, samuti kaljukitsed, metskitsed ja lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, tolai jänesed, viiksjänesed, nahkhiired ja mitmesugused närilised, näiteks punaümiseja.

Teada on üle 380 linnuliigi, kellest 200 pesitsevad Afganistanis. Lindudele peetakse laialdaselt jahti. Mõned liigid (näiteks valgekurg) jäävad haruldasteks. Palju on pistrikuliseliike.

Tavalised on maod, sisalikud, salamandrid ja konnad.

Siseveekogudes on palju kalu, tüüpiline on forell.

Loodusõnnetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peale üleujutuste esineb Afganistanis maavärinaid. 3. ja 25. märtsil 2002 olid Hindukuši maavärinad, milles hukkus üle 5000 inimese ja üle 600 000 inimese jäi peavarjuta.

Maavarad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Afganistan on rikas maavarade poolest. Seal leidub ulatuslikke loodusliku klaasi leiukohti, maagaasi, naftat, kivisütt, vaske, kromiitliiva, steatiiti, väävlit, pliid, tsinki, rauamaaki ning väärtuslikke ja vähem väärtuslikke vääriskive.

2010. aastal avaldas USA päevaleht The New York Times kirjutise viitega kõrgetasemelisele allikale Ameerika Ühendriikide valitsuses, et siiani kestva kodusõja tallermaaks olevast riigist on leitud vase, kulla, koobalti ja elektroonikatööstuse jaoks ülitähtsa metalli liitiumi leiukohti, mis on niivõrd rikkalikud, et võivad muuta Afganistani üheks olulisemaks elektroonikatööstuse jaoks vajalikuks toorme eksportööriks maailmas[3].

Maavarade kaevandamine on vähearenenud infrastruktuuri ja teevõrgustiku tõttu raskendatud.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvaarv (miljonites)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvuslik koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Afganistani rahvuslik koosseis

Peamised Afganistanis elavad rahvused:

Keeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinumad keeled on puštu keel ja dari keel (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret.

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigiusk on islam. Enamik rahvastikust on sunniidid, kes praktiseerivad islami traditsioonilist vormi, milles mehed ja naised on eraldatud.

Usuline kuuluvus:

Asustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 51,9 in/km².

Kõige tihedamalt asustatud on riigi viljakas põhjaosa.

Riigi poliitilise ja majandusliku keskme moodustavad alad pealinna Kabuli ning Pakistani piiri äärse Khyberi kuru vahel.

Afganistani lääneosa asustuse kese on Herāti linn.

Asulastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suuremad linnad (elanike arv 1988):

Asulate loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anār Darreh - Andkhvoy - Āqchah - As‘adābād - Asmar - Aybak - Baghlān - Bagrām - Bālā Murghāb - Balkh - Bāmiān - Barākī Barak - Bāsawul - Bust - Chagcharān - Chāh Āb - Chārīkār - Darwāzahgêy - Delārām - Dīshū - Dowlatābād - Emām Şāheb - Eshkāshem - Farāh - Fārsi - Feyẕābād - Gardēz - Ghaznī - Ghowr - Girishk - Ghōryān - Gizāb - Herāt - Jabal os-Sarāj - Jalālābād - Jorm - Kabul - Kajaki - Kalā-i Now - Kalāt - Kāmdīsh - Kandahār - Kang - Karrukh - Khānābād - Kholm - Khowst - Khvājeh ‘Alī Soflá - Kondūz - Koshk-e Kohneh - Kūchnay Darwishān - Langar - Lashkargāh - Mahmūd-e Rāqī - Mazār-e Sharīf - Maydān Shahr - Mehtarlām - Meymaneh - Mīr Bachcheh Kūt - Moshūray - Muqur - Naghlū - Orgūn - Owbeh - Paghmān - Panjāb - Pol-e Khomrī - Pul-i ‘Alam - Rostāq - Rūdbār - Qarqin - Sang Chārak - Sang-e Māsheh - Sarowbī - Sheberghān - Shindand - Shīnkāy - Shīr Khān - Shūlgareh - Surkhāb - Zaranj - Zareh Sharan - Zendeh Jān - Zībāk - Tagāb - Tāloqān - Teywarah - Towr Kham - Towraghondī - Tūlak - Uruzgān - Wāzah Khwāh

Ränne[muuda | redigeeri lähteteksti]

1970ndatele järgnenud sõdade perioodil lahkus riigist põgenikena umbes kolmandik rahvastikust.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhiseadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2004. aastal jõustus uus põhiseadus (2004. aasta Afganistani põhiseadus), mis vahetas välja 1964. aasta põhiseaduse, mida polnud tegelikult rakendatud alates monarhia kukutamisest 1973.

2002. aastal asutati põhiseaduse kogu Lowyah Jirgah ning põhiseaduskomisjon, mis novembris 2003 esitas uue põhiseaduse eelnõu. Lowyah Jirgah võttis selle vastu jaanuaris 2004.

Riigikord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 1978–1987 oli Afganistan Nõukogude stiilis "rahvavabariik", 1992. aastast islami vabariik Ţālebāni poliitilise juhtimise all. Pärast Nõukogude sissetungi 1979 puudus riigil efektiivne keskvõim.

2004. aasta põhiseaduse järgi on Afganistan presidentaalne islamivabariik.

President ja kaks asepresidenti valitakse otsevalimistel viieks aastaks. Neid saab ühe korra tagasi valida.

President on ühtlasi valitsusjuht. Ta nimetab 25 ministrit, kelle peab heaks kiitma parlament Rahvuskogu.

Rahvuskogu koosneb kahest kojast – Vanematekojast ja Rahvakojast. Rahvakoda valitakse viieks aastaks. Pärast 2005. aasta valimisi on seal 249 liiget. 68 kohta on reserveeritud naistele. Vanematekogul on 102 liiget, kellest üks kolmandik on provintside esindajad (4-aastase tähtajaga), üks kolmandik provintsiringkondade esindajad (3-aastase tähtajaga) ning üks kolmandik presidendi nimetatud (5-aastase tähtajaga). Pooled presidendi nimetatutest peavad olema naised.

Provintside ja provintsiringkondade kubernerid ja Rahvuskogu liikmed moodustavad Lowyah Jirgah', mille valitsus võib vajadusel kokku kutsuda rahvusliku iseseisvuse ja suveräänsuse põhiküsimuste arutamiseks. See organ täidab ka riigikohtu ülesandeid.

Afganistanis on tugev kohaliku omavalitsuse traditsioon, mis põhineb perekonnadünastiatel, hõimujuhtidel ning vastuseisul keskvõimule.

Põhiseaduse järgi ei tohi ükski seadus olla vastuolus islamiga, kuid ei anna õigusliku alust šariaadile.

Kohtukorraldus on kolmetasandiline. Kõrgeim kohus on 9 kohtunikust koosnev Ülemkohus, mille liikmed nimetab president ja kinnitab Rahvakoda. Nende volitused kestavad 10 aastat. Põhiseaduse järgi on kohtud nii seadusandlikust kui ka täidesaatvast võimust sõltumatud. Surmanuhtluse peab heaks kiitma president.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. järgu haldusüksus on provints, mille eesotsas on kuberner (waali), kelle üldiselt nimetab või kinnitab keskvalitsus. Ent kõik kubernerikohad ei ole täidetud ning mõnikord kohalikud hõimujuhid ei aktsepteeri nimetatud kuberneri. Keskvõim ei kontrolli kogu riiki.

Provintsi valitseb nõukogu (volikogu), mille liikmed valitakse 4 aastaks.

Afganistan koosneb 34 provintsist:

Afghanistan provinces named iso.png

Provintsid on jaotatud 329 distriktiks (woluswali). Peale selle on veel 10 distrikti, mis on loodud mudžaheedide või taliibide režiimi poolt ja mille legitiimsus on küsitav.

Igal kohalikul omavalitsusel on linna- või vallanõukogu, mis valitakse 3 aastaks.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurem osa rahvastikust elatub lihtsast maaharimisest ja karjakasvatusest.

Afganistan on üks maailma vaesemaid maid. Ta oli seda juba 1970ndatel aastatel. Järgnenud sõjad hävitasid suurema osa majanduslikust infrastruktuurist. Pärast Ţālebāni režiimi kukutamist 2001 alustati rahvusvahelise abi varal majanduse taastamist. Seda pidurdavad Ţālebāni mässulised ja korruptsioon.

Maakasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maa on mägine. Suurem osa maast on viljatu. Maast on 12% põllumaad, 3% metsa ja 46% püsikarjamaid.

Teed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Sālangi kuru. Tee läbib 3 km pikkuse tunneli.

Esiajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Afganistanis algas tõsine arheoloogiline uurimistöö pärast Teist maailmasõda ning kestis kuni Afganistani sõja alguseni detsembris 1979.

Leiti paleoliitikumile, mesoliitikumile, neoliitikumile, pronksiajale ja rauaajale iseloomulikke esemeid. Pole aga veel selge, kui suurel määral on nad sünkroonis teiste piirkondade analoogiliste staadiumidega. Afganistani ala oli nähtavasti, nagu hiljemgi, tihedas kontaktis idapoolsete, läänepoolsete ja põhjapoolsete naaberaladega.

Linnatsivilisatsioon Iraani kiltmaal, mis hõlmab suurema osa Iraanist ja Afganistanist, võis saada alguse juba 3000 kuni 2000 eKr (vaata ka Baktria-Margiana arheoloogiline kompleks).

Arvatavasti 2. aastatuhande keskpaigas eKr jõudis Iraani kiltmaa idaossa nähtavasti indoeuroopa keelt kõnelev rahvas, kuid sellest piirkonnast on vähe teada kuni 1. aastatuhande keskpaigani eKr, kui Ahhemeniidie riigi ajal hakati ajalugu kirja panema.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana- ja keskajal oli kuulus tänapäeva Afganistani territoorium eri riikide koosseisu ning seda läbisid rahvad ja sõjaväed, kes olid teel Indiasse. Seal elanud rahvaste ajalugu on tihedas seoses Kesk-Aasia, Iraani ja India rahvaste ajalooga. Kuni keskajani koosnes Afganistan peamiselt kohalikest dünastiatest, mida mõjutasid Pärsia riik ning India naabrus.

Islamieelne periood[muuda | redigeeri lähteteksti]

7. ja 6. sajandil eKr tekkisid Kesk-Aasias suured riigid, millest suurim oli Baktria keskusega Balkhis.

Ahhemeniidide võimu all umbes 550 eKr kuni 331 eKr[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 530. aastatest eKr kuulusid Balkhi, Kabuli, Kandahāri ja Herāti piirkond Ahhemeniidide riiki. Baktriast (mille keskus oli praegune Balkh, olevat pärit olnud zoroastrismi rajaja Zarathuštra.

4. sajandiks eKr oli Ahhemeniidide impeerium nõrgenenud. Olgugi et Baktria-taolised äärealad olid Ahhemeniidide valitsemise ajal alati rahutud olnud, võtsid otsustavast Gaugamela lahingust (330 ekr) Pärsia poolel osa ka Baktria väed. Aleksander Suurelt saadi lüüa.

330329 eKr vallutas need alad Aleksander Suur. Pärast tema surma läksid nad Seleukiidide riigi koosseisu. Pärast edutut sõjakäiku India vastu pidi Seleukos I nad 305. aasta paiku eKr loovutama India Maurjade riigi rajajale Tšandraguptale.

Alates 3. sajandist eKr kuni 140 eKr.–130. aastani eKr kuulus Afganistani territoorium Kreeka-Baktria riigi koosseisu.

Ajaarvamise vahetuse paiku moodustus Kesk-Aasias Kušaani riik. See oli vanaaja Afganistani õitseaeg. 3. sajandil pKr purustasid Kušaani riigi Sassaniidid, kelle võimu alla langesid Merv (praegu Mary), Seistan ja Harī Rūd.

Teel Põhja-Indiasse vallutasid Afganistani territooriumi 5. sajandi esimesel poolel heftaliidid.

Araabia kaliifide mõju algas 664. Islam pääses selles piirkonnas maksvusele suhteliselt hilja.

Siiski Ghasnaviidide ja Ghuriidide ajal poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitseng islami tähe all.

Sellele linnakultuurile andis 13. sajandil ränga hoobi mongolite sissetung.

Järgnenud Kartiidide võimu ajal oli maal teatav iseseisvus.

Pärast Timuri laastamist langes Afganistan 16. sajandil Suurmogulite riigi alla.

Afšariidide (Nadir-šahhi vallutused (17361747) tõid Afganistani ajutiselt jälle Pärsia võimu alla. Pärast Nadir-šahhi mõrvamist võttis tema vägedes võidelnud Durranide hõim iseseisvalt võimu. Selle juht, puštu Ahmed-khaan Durrani rajas 1747 iseseisva afgaani riigi ning teda peetakse Afganistani rajajaks. Hõimutülide tõttu riik 19. sajandi algul killunes ning leidsid aset välissekkumised.

Suurriikide huvisfääris[muuda | redigeeri lähteteksti]

19. sajandil viis koloniaalvõimude Venemaa ja Suurbritannia konflikt (The Great Game, "suur mäng") selleni, et britid sekkusid Afganistani pärilussõtta ja puhkes esimene Inglise-Afgaani sõda 18381842. Brittidel ei õnnestunud Afganistani hõivata ning Indiaga liidendada.

Teine Inglise-Afgaani sõda (18781881) ei muutnud status quo'd.

1898. aastal määrati Afganistan Buhhaara emiraadi lõunaosa. Sellega kujunes Afganistani tänini kehtiv põhjapiir.

20. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rawalpindi rahuga 1919 lõppenud kolmas Inglise-Afgaani sõda viis Kabuli lepinguni (1921), millega Venemaa ja Suurbritannia tunnustasid Afganistani täielikku sõltumatust.

Alates 1925. aastast oli Afganistan konstitutsiooniline monarhia.

Afganistani Demokraatlik Vabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

17. juulil 1973 kehtestati vabariik, mille presidendiks sai Moḩammad Dā'ūd Khān, kes tapeti Nõukogude Liidu poolt mahitatud kommunistide riigipöörde käigus 1978. aastal. Külma sõja ajal sai Afganistanist asendussõja (Nõukogude-Afganistani sõda) ohver. Alates 1973. aasta riigipöördest (padišahh oli eksiilis) võitlesid võimu pärast traditsioonilised hõimud ja kommunistid.

Nõukogude-Afganistani sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude-Afganistani sõda

Külma sõja haripunktil viis Nõukogude Liit 27. detsembril 1979 Afganistani oma sõjaväe "piiratud väekontingendi", nagu Nõukogude propagana kinnitas, ning pani Afganistani Demokraatliku Vabariigi presidendiks Nõukogude Liidust sõltuva Babrak Karmali. Hoolimata üleolekust relvastuses ja 100 000-mehelisest väest ei õnnestunud Nõukogude Liidul Afganistani oma kontrolli alla saada, kuna läbiviidav sõjategevus ei vastanud Nõukogude Armeele omasele suurte väeüksuste lahingutaktikale ning uuel võimul puudus täielik kohaliku elanikkonna toetus. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid 14. veebruaril 1989.

Afgaani vastupanuvõitlejad (mudžaheedid) võitsid lõpuks konflikti samasuguse sissitaktika abil (avatud välilahingute vältimine) nagu Inglise-Afganistani sõdades. Peale selle said nad abi Pakistanist, Saudi Araabiast ja USA-st. Ortodokssetest islamimaadest, nagu Saudi Araabiast, värvati palgasõdureid, kes pärast sõja lõppu omandasid riigis suure mõjuvõimu ja kehtestasid 1996. aasta lõpuks Ţālebāni süsteemi (Ţālebān oli poliitiliselt aktiivne alates 1994. aastast).

Afganistani islamivabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ka Ţālebāni võimu ajal jätkus kodusõda.

Afganistani sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s alustas USA 7. oktoobril Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud Talibani süsteem ning ning purustada seal USA andmetel tegutsenud terroriorganisatsiooni Al-Qā‘idah ja selle juht Usāmah ibn Lādin massiivsete õhurünnakutega.

NATO riigid olid ühel meelel sõjalise löögi õigustatuses, ent islamimaades, sealhulgas naabermaal Pakistanis, olid sõjavastased meeleavaldused.

13. novembril 2001 langes pealinn Kabul. Mõni nädal pärast esimesi rünnakuid õnnestus Põhjaalliansil, mis seni oli kontrollinud umbes 10% riigist, hõivata peaaegu kogu Afganistan.

Pärast esimest rahvusvahelist Afganistani konverentsi Bonnis määrati 2002 üleminekupresidendiks Hamid Karzai ning saadeti Afganistani rahvusvahelised korratagamisjõud ISAF Suurbritannia, hiljem Türgi, Saksamaa ja Hollandi juhtimisel. Praegu on seal NATO jõud Kanada juhtimisel.

21. märtsil 2004 langes atentaadi ohvriks Afganistani lennundusminister Mirwais Sadeq. Sadeq oli kolmas atentaadis hukkunud minister pärast Talibani kukutamist.

Aastal 2004 sai Afganistan uue põhiseaduse (2004. aasta Afganistani põhiseadus).

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

UNESCO maailmapärandi nimistus on 2002. aastast Jami minarett ja arheoloogilised mälestised ning 2003. aastast Bāmīāni oru kultuurmaastik ja arheoloogilised mälestised.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

33.9333333366.18333333