Galiitsia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on piirkonnast Poola ja Ukraina alal; Hispaania piirkonnast vaata artiklit Galicia.

Galiitsia (poola keeles Galicja ehk Halicz, ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.

Ajalooline Galiitsia, tänapäeva Ukrainas ja Poolas

Galiitsia piirneb lõunast Metsa-Karpaatidega, loodest Visla jõega, põhjast Sani jõe suudme ja Zbrutši jõe lätte vahelise joonega ning kagust Zbrutši, Dnestri ja Tšeremoši jõega.

Alates umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes.

Ala moodustas terviku 17721918 Austria kroonimaana ja aastani 1939 Poola osana. Praegu ei kasutata Galiitsia nime ei Poolas ega Ukrainas.

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Galiitsia on nime saanud oma kunagise keskuse, Ukrainas asuva Galitši (ukraina keeles Галич, poola keeles Halicz) järgi.

Mõned ajaloolased arvavad, et Galiitsia nimi on jälg selle kunagistest asukatest idagallialastest, kellelt on võib-olla nime saanud ka Galaatia Anatoolias ning Galați maakond Rumeenias. Teise oletuse kohaselt on Galiitsia nimi seotud Galõtši ümbruses nähtud vareste või künnivarestega. Mõned ajaloolased arvavad, et see nimi kanti Moldova linnale Galațile üle 13. või 14. sajandil, kui Galiitsia-Volõõnia riik ulatus päris-Galiitsiast üle Moldova Musta mereni välja.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvatavasti oli suur osa Galiitsiast Suur-Määri vürstiriigi koosseisus.

Ühe kroonika järgi võttis Kiievi-Vene riigi valitseja 981 sõjaretkel Poola piirile üle Puna-Vene linnad.

11. sajandil läks piirkond lühikeseks ajaks (1018–1031), pärast Kiievi vallutamist Poola kuningriigi vägede poolt Poola kuningriigi võimu alla ning seejärel tagasi Kiievi-Vene riigile.

Galiitsia ja Volõõnia vürstiriigid.

Galiitsia-Volõõnia vürstiriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 10871253 oli Galiitsia Kiievi-Vene õigusjärglasena autonoomne Galiitsia-Volõõnia vürstiriik (Vt. Slaavi vürstiriikide loend). Umbes 1200 ühendati Galiitsia Volõõniaga Kiievi-Venest eraldunud Galiitsia-Volõõnia riigiks. Mongoli sõjakäigu järel Euroopasse oli aastatel 12531340 riik Kuldhordi vasallkuningriik. Sel ajal viisid Galiitsia vürstid pealinna üle Galõtšist Lvivi. Nad püüdsid leida paavstilt tuge ja Euroopast liitlasi mongolite vastu.

13401349 oli Galiitsia iseseisev kuningriik kuningas Lubarti (Lubko, Lubartas, Dymitr; ca 13001384) valitsemisel. Umbes 1340–1349 vallutati Galiitsia Poola kuninga Kazimierz III poolt ning liidendati 1349 Poola provintsiks. 13721387 kuulus Galiitsia Ungari kuningriigile. Volõõnia koos Kiieviga läks Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning järgevalt Rzeczpospolita riigi kontrolli alla.

Pärast seda oli Galiitsia Poola valdus, mida nimetati Ruteenia vojevoodkonnaks. Lisaks kohalikule idaslaavi elanikkonnale asus sinna palju poolakaid ning samuti arvukalt juute ja armeenlasi. Sel ajal ehitati palju kastelle ning rajati mõned uued linnad: Stanisławów (praegu Ivano-Frankivsk ja Krystynopol (praegu Tšervonograd).

Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik, 1846–1918

Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik[muuda | redigeeri lähteteksti]

1772 kaotas Poola suurema osa Galiitsiast esimese Poola jagamise käigus Austria-Ungarile. Austria Habsburgid omandasid Galiitsia, tuginedes Ungari vanale pretensioonile selle territooriumi peale. Austria osana nimetati seda Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigiks kahe keskaegse idaslaavi vürstiriigi Galiitsia ja Włodzimierzi järgi. Piirkonna tuumikala oli tuntud Puna-Vene nime all. Austria Galiitsia koosseisu lisati ka suur osa Väike-Poolast. Pealinn oli Łwów (Lemberg; praegune Lviv), kus täielikult domineeris poola aristokraatia, kuigi provintsi idaosas elasid idaslaavlased (ukrainlased ehk ruteenid, nagu Habsburgid oma riigi sisse jäävaid ukrainlasi nimetasid). Galiitsia idaosas elas ka arvukalt poolakaid ja juute. Austria Galiitsia vastliidetud lääneosas olid valdavas ülekaalus poolakad. Galiitsia oli Austria suurim kroonimaa, ja üks vaesemaid.

Kui Austria surus maha Krakówi iseseisva vabariigi iseseisvuse, läks see linn 1846 Austria Galiitsia koosseisu. 17861849 kuulus Galiitsia koosseisu Bukoviina.

Alates 1868. aastast oli Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik Austria-Ungari kroonimaa (ametlikult võrdväärne 16 ülejäänud kroonimaaga), kus ametlikuks keeleks oli poola keel.

Esimese maailmasõja ajal võitlesid Austria-Ungari ja Venemaa ägedalt Galiitsia pärast.

Lääne-Ukraina Rahvavabariik

26. juulil 1917 sai Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik täiesti iseseisvaks. 1. novembril 1918 sai Lääne-Galiitsia taastatud Poola Vabariigi osaks.

Lääne-Ukraina Rahvavabariik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ida-Galiitsia kuulutas end 14. novembril Biała Cerkiewis (praegu Bila Tserkva) koos Bukoviina ja Taga-Karpaatiaga iseseisvaks Lääne-Ukraina Rahvavabariigi nime all ja püüdis moodustada koos Ukraina Rahvavabariigiga ühtset Ukraina riiki, liitudes Ukraina Rahvavabariigiga.

Galiitsia II Rzeczpospolita koosseisus 19211939.

Galiitsia II Rzeczpospolita koosseisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toimuva Nõukogude-Ukraina sõja käigus, sõlmisid Ukraina Rahvavabariigi juht Simon Petljura ja Poola Vabariigi juht Józef Piłsudski 21. aprillil 1920. aastal koostööleppe, mille kohaselt Poola tunnistas Petljura-poolset Ukraina valitsust "pärast võitu bolševike üle" ning lubas sõjalist kaasabi võitluses Nõukogude Venemaaga, mille eest vastutasuks tunnustas Petljura Galiitsia liitmist Poolaga igaveseks.

Varsti võtsid Ida-Galiitsia üle poolakad. Ida-Galiitsia taasühendamine sai rahvusvahelise tunnustuse 1923. Poola valitses seda osaliselt ukraina elanikkonnaga piirkonda 1939. aastani.

1931. aasta demograafilised andmed Galiitsiast Poola riigis[muuda | redigeeri lähteteksti]

1931. aastal elas Poola Krakówi vojevoodkonnas (17 600 km²) 2 300 100 inimest. Lwówi vojevoodkonnas (28 400 km²) elas 3 126 300 inimest, neist 44,9% poolakad. Tarnopoli vojevoodkonnas (16 500 km²) elas 1 600 400 inimest, neist 49,3% poolakad. Stanisławówi vojevoodkonnas (16 900 km²) elas 1 480 300 inimest, neist 22,4% poolakad.

Järgnevas tabelis on Ida-Galiitsia rahvastikuandmed 1931. aastast. Tõenäoliselt on Łwówi vojevoodkonna puhul arvestatud ainult vojevoodkonna idaosa.

Tabel vajab toimetamist

Koht Kokku Poolakaid % Ukrainlasi % Juute % Teisi %
Edela-Poola 5 053 186 2 007 215 39,7% 2 650 997 52,5% 353 928 7,0% 41 046 0,8%
Lwówi vojevoodkond 1 972 495 885 926 44,9% 903 984 45,8% 165 618 8,4% 16 967 0,9%
Bóbrka maakond 97 124 30 762 31,7% 60 444 62,2% 5533 5,7% 385 0,4%
Dobromili maakond 93 970 35 945 38,3% 52 463 55,8% 4997 5,3% 565 0,6%
Drohobyczi maakond 194 456 91 935 47,3% 79 214 40,7% 20 484 10,5% 2823 1,5%
Gródek Jagielloński maakond 85 007 33 228 39,1% 47 812 56,2% 2975 3,5% 992 1,2%
Jaworówi maakond 86 762 26 938 31,0% 55 868 64,4% 3044 3,5% 912 1,1%
Lwówi linn 312 231 198 212 63,5% 35 137 11,3% 75 316 24,1% 3566 1,1%
Lwówi maakond 142 800 80 712 56,5% 58 395 40,9% 1569 1,1% 2124 1,5%
Mościska maakond 89 460 49 989 55,9% 37 196 41,6% 2164 2,4% 111 0,1%
Rudki maakond 79 170 38 417 48,5% 36 254 45,8% 4247 5,4% 252 0,3%
Sambori maakond 133 814 56 818 42,5% 68 222 51,0% 7794 5,8% 980 0,7%
Żółkiewi maakond 95 507 35 816 37,5% 56 060 58,7% 3344 3,5% 287 0,3%
Brzozówi maakond 10 109 4484 44,4% 5120 50,6% 338 3,3% 167 1,7%
Jaroslawi maakond 47 668 29 482 61,8% 17 212 36,1% 706 1,5% 268 0,6%
Lesko maakond 60 120 17 837 29,7% 34 457 57,3% 6960 11,6% 866 1,4%
Lubaczówi maakond 51 885 23 686 45,7% 24 470 47,2% 3503 6,8% 226 0,4%
Przemyśli maakond 104 361 55 108 52,8% 47 380 45,4% 1638 1,6% 235 0,2%
Rawa Ruska maakond 107 594 23 063 21,4% 72 638 67,5% 10 325 9,6% 1568 1,5%
Sanoki maakond 12 395 6140 49,5% 5891 47,5% 363 2,9% 1 0,0%
Sokali maakond 55 677 21 681 38,9% 30 867 55,4% 2826 5,1% 303 0,5%
Turka maakond 112 385 25 673 22,8% 78 884 70,2% 7492 6,7% 336 0,3%
Tarnopoli vojevoodkond 1 600 406 789 114 49,3% 728 135 45,5% 78 932 4,9% 4225 0,3%
Borszczówi maakond 103 277 46 153 44,7% 52 612 50,9% 4302 4,2% 210 0,2%
Brody maakond 91 48 32 43 36,% 50 490 55,3% 7640 8,4% 275 0,3%
Brzeżany maakond 103 824 48 168 46,4% 51 757 49,9% 3716 3,6% 183 0,2%
Buczaczi maakond 139 062 60 523 43,5% 70 336 50,6% 8059 5,8% 144 0,1%
Czortkówi maakond 84 008 36 486 43,4% 40 866 48,6% 6474 7,7% 182 0,2%
Kamionka Strumiłowa maakond 82 111 41 693 50,8% 35 178 42,8% 4737 5,8% 503 0,6%
Kopyczyńce maakond 88 614 38 158 43,1% 45 196 51,0% 5164 5,8% 96 0,1%
Podhajce maakond 95 663 46 710 48,8% 45 031 47,1% 3464 3,6% 458 0,5%
Przemyślany maakond 89 908 52 269 58,1% 32 777 36,5% 4445 4,9% 417 0,5%
Radziechówi maakond 69 313 25 427 36,7% 39 970 57,7% 3277 4,7% 639 0,9%
Skałati maakond 89 215 60 091 67,4% 25 369 28,4% 3654 4,1% 101 0,1%
Tarnopoli maakond 142 220 93 874 66,0% 42 374 29,8% 5836 4,1% 136 0,1%
Trembowla maakond 84 321 50 178 59,5% 30 868 36,6% 3173 3,8% 102 0,1%
Zaleszczyki maakond 72 021 27 549 38,3% 41 147 57,1% 3261 4,5% 64 0,1%
Zbarażi maakond 65 579 32 740 49,9% 29 609 45,2% 3142 4,8% 88 0,1%
Zborówi maakond 81 413 39 624 48,7% 39 174 48,1% 2522 3,1% 93 0,1%
Złoczówi maakond 118 609 56 628 47,7% 55 381 46,7% 6066 5,1% 534 0,5%
Stanisławówi vojevoodkond 1 480 285 332 175 22,4% 1 018 878 68,8% 109 378 7,4% 19 854 1,3%
Dolina maakond 118 373 21 158 17.9% 83 880 70.9% 9031 7.6% 4304 3.6%
Horodenka maakond 92 894 27 751 29.9% 59 957 64.5% 5031 5.4% 155 0,2%
Kałuszi maakond 102,252 18 637 18.2% 77 506 75.8% 5109 5.0% 1000 1.0%
Kołomyja maakond 176 000 52 006 29.5% 110 533 62.8% 11 191 6.4% 2270 1.3%
Kosówi maakond 93 952 6718 7.2% 79 838 85.0% 6730 7.2% 666 0,7%
Nadwórna maakond 140 702 16 907 12.0% 112 128 79.7% 11 020 7.8% 647 0,5%
Rohatyni maakond 127 252 36 152 28.4% 84 875 66.7% 6111 4.8% 114 0,1%
Stanisławówi maakond 198 359 49 032 24.7% 120 214 60.6% 26 996 13.6% 2117 1.1%
Stryj maakond 152 631 25 186 16.5% 106 183 69.6% 15 413 10.1% 5849 3.8%
Śniatyńi maakond 78 025 17 206 22.1% 56 007 71.8% 4341 5.6% 471 0,6%
Tłumaczi maakond 116 028 44 958 38.7% 66 659 57.5% 3677 3.2% 734 0,6%
Żydaczówi maakond 83 817 16 464 19.6% 61 098 72.9% 4728 5.6% 1527 1.8%

Teine maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

1939. aastal, pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist okupeeris Nõukogude Liit pärast NSV Liidu kallaletungi Poolale Galiitsia piirkonna ja liidendas Ukraina NSV-ga.

1939. aastal, pärast sõjategevuse algust Nõukogude-Saksa rindel okupeeris Saksa Riik Lääne-Galiitsia ning allutati koos endiste Poola aladega Saksa okupatsioonivõimudele allunud Kindralkubermangule. Galiitsia juudid hävitati.

Ukraina NSV[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liitlasriigid tunnustasid 1945 Ida- ja Lääne-Galiitsia vahelist piiri, pärast Teist maailmasõda oli Ida-Galiitsia jälle Ukraina NSV koosseisus. Poolakad asustati ümber Poola, põhiliselt sellele alale, mida varem olid koloniseerinud sakslased. Ukrainlased asustati ümber Ukraina NSV-sse. 1991. aastast kuulub Ida-Galiitsia iseseisva Ukraina koosseisu.

Linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhilised linnad on Lviv (Lvov, Lwów, Lemberg, Leopolis; suurim linn) idas ning Kraków ja Przemyśl (ukraina keeles Перемишль)läänes ning Ivano-Frankivsk (Івано-Франківськ; poola keeles Stanisławów).