Galiitsia
 |
See artikkel on piirkonnast Poola ja Ukraina alal; Hispaania piirkonnast vaata artiklit Galicia. |
Galiitsia (poola keeles Galicja ehk Halicz, ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Galiitsia piirneb lõunast Metsa-Karpaatidega, loodest Visla jõega, põhjast Sani jõe suudme ja Zbrutši jõe lätte vahelise joonega ning kagust Zbrutši, Dnestri ja Tšeremoši jõega.
Alates umbes 1800. aastast kuulub Galiitsia koosseisu piirkond Karpaatidest lõunas, Väike-Poolast idas ning Transilvaaniast ja Moldovast põhjas ja loodes.
Ala moodustas terviku 1772–1918 Austria kroonimaana ja aastani 1939 Poola osana. Praegu ei kasutata Galiitsia nime ei Poolas ega Ukrainas.
Sisukord |
Nimi [muuda]
Galiitsia on nime saanud oma kunagise keskuse, Ukrainas asuva Galitši (ukraina keeles Галич, poola keeles Halicz) järgi.
Mõned ajaloolased arvavad, et Galiitsia nimi on jälg selle kunagistest asukatest idagallialastest, kellelt on võib-olla nime saanud ka Galaatia Anatoolias ning Galați maakond Rumeenias. Teise oletuse kohaselt on Galiitsia nimi seotud Galõtši ümbruses nähtud vareste või künnivarestega. Mõned ajaloolased arvavad, et see nimi kanti Moldova linnale Galațile üle 13. või 14. sajandil, kui Galiitsia-Volõõnia riik ulatus päris-Galiitsiast üle Moldova Musta mereni välja.
Ajalugu [muuda]
Arvatavasti oli suur osa Galiitsiast Suur-Määri vürstiriigi koosseisus.
Ühe kroonika järgi võttis Kiievi-Vene riigi valitseja 981 sõjaretkel Poola piirile üle Puna-Vene linnad.
11. sajandil läks piirkond lühikeseks ajaks (1018–1031), pärast Kiievi vallutamist Poola kuningriigi vägede poolt Poola kuningriigi võimu alla ning seejärel tagasi Kiievi-Vene riigile.
Galiitsia-Volõõnia vürstiriik [muuda]
Aastatel 1087–1253 oli Galiitsia Kiievi-Vene õigusjärglasena autonoomne Galiitsia-Volõõnia vürstiriik (Vt. Slaavi vürstiriikide loend). Umbes 1200 ühendati Galiitsia Volõõniaga Kiievi-Venest eraldunud Galiitsia-Volõõnia riigiks. Aastatel 1253–1340 oli see riik Kuldhordi vasallkuningriik. Sel ajal viisid Galiitsia vürstid pealinna üle Galõtšist Lvivi. Nad püüdsid leida paavstilt tuge ja Euroopast liitlasi mongolite vastu.
1340–1349 oli Galiitsia iseseisev kuningriik kuningas Lubarti (Lubko, Lubartas, Dymitr; ca 1300 – 1384) valitsemisel. Umbes 1340–1349 vallutati Galiitsia Poola kuninga Kazimierz III poolt ning liidendati 1349 Poola provintsiks. 1372–1387 kuulus Galiitsia Ungari kuningriigile. Volõõnia koos Kiieviga läks Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ning järgevalt Rzeczpospolita riigi kontrolli alla.
Pärast seda oli Galiitsia Poola valdus, mida nimetati Ruteenia vojevoodkonnaks. Lisaks kohalikule idaslaavi elanikkonnale asus sinna palju poolakaid ning samuti arvukalt juute ja armeenlasi. Sel ajal ehitati palju kastelle ning rajati mõned uued linnad: Stanisławów (praegu Ivano-Frankivsk ja Krystynopol (praegu Tšervonograd).
Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik [muuda]
1772 kaotas Poola suurema osa Galiitsiast esimese Poola jagamise käigus Austria-Ungarile. Austria Habsburgid omandasid Galiitsia, tuginedes Ungari vanale pretensioonile selle territooriumi peale. Austria osana nimetati seda Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigiks kahe keskaegse idaslaavi vürstiriigi Galiitsia ja Włodzimierzi järgi. Piirkonna tuumikala oli tuntud Puna-Vene nime all. Austria Galiitsia koosseisu lisati ka suur osa Väike-Poolast. Pealinn oli Łwów (Lemberg; praegune Lviv), kus täielikult domineeris poola aristokraatia, kuigi provintsi idaosas elasid idaslaavlased (ukrainlased ehk ruteenid, nagu Habsburgid oma riigi sisse jäävaid ukrainlasi nimetasid). Galiitsia idaosas elas ka arvukalt poolakaid ja juute. Austria Galiitsia vastliidetud lääneosas olid valdavas ülekaalus poolakad. Galiitsia oli Austria suurim kroonimaa, ja üks vaesemaid.
Kui Austria surus maha Krakówi iseseisva vabariigi iseseisvuse, läks see linn 1846 Austria Galiitsia koosseisu. 1786–1849 kuulus Galiitsia koosseisu Bukoviina.
Alates 1868. aastast oli Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik Austria-Ungari kroonimaa (ametlikult võrdväärne 16 ülejäänud kroonimaaga), kus ametlikuks keeleks oli poola keel.
Esimese maailmasõja ajal võitlesid Austria-Ungari ja Venemaa ägedalt Galiitsia pärast.
26. juulil 1917 sai Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik täiesti iseseisvaks. 1. novembril 1918 sai Lääne-Galiitsia taastatud Poola Vabariigi osaks.
Lääne-Ukraina Rahvavabariik [muuda]
Ida-Galiitsia kuulutas end 14. novembril Biała Cerkiewis (praegu Bila Tserkva) koos Bukoviina ja Taga-Karpaatiaga iseseisvaks Lääne-Ukraina Rahvavabariigi nime all ja püüdis moodustada koos Ukraina Rahvavabariigiga ühtset Ukraina riiki, liitudes Ukraina Rahvavabariigiga.
Galiitsia II Rzeczpospolita koosseisus [muuda]
Toimuva Nõukogude-Ukraina sõja käigus, sõlmisid Ukraina Rahvavabariigi juht Simon Petljura ja Poola Vabariigi juht Józef Piłsudski 21. aprillil 1920. aastal koostööleppe, mille kohaselt Poola tunnistas Petljura-poolset Ukraina valitsust "pärast võitu bolševike üle" ning lubas sõjalist kaasabi võitluses Nõukogude Venemaaga, mille eest vastutasuks tunnustas Petljura Galiitsia liitmist Poolaga igaveseks.
Varsti võtsid Ida-Galiitsia üle poolakad. Ida-Galiitsia taasühendamine sai rahvusvahelise tunnustuse 1923. Poola valitses seda osaliselt ukraina elanikkonnaga piirkonda 1939. aastani.
1931. aasta demograafilised andmed Galiitsiast Poola riigis [muuda]
1931. aastal elas Poola Krakówi vojevoodkonnas (17 600 km²) 2 300 100 inimest. Lwówi vojevoodkonnas (28 400 km²) elas 3 126 300 inimest, neist 44,9% poolakad. Tarnopoli vojevoodkonnas (16 500 km²) elas 1 600 400 inimest, neist 49,3% poolakad. Stanisławówi vojevoodkonnas (16 900 km²) elas 1 480 300 inimest, neist 22,4% poolakad.
Järgnevas tabelis on Ida-Galiitsia rahvastikuandmed 1931. aastast. Tõenäoliselt on Łwówi vojevoodkonna puhul arvestatud ainult vojevoodkonna idaosa.
Tabel vajab toimetamist
| Koht | Kokku | Poolakaid | % | Ukrainlasi | % | Juute | % | Teisi | % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Edela-Poola | 5 053 186 | 2 007 215 | 39,7% | 2 650 997 | 52,5% | 353 928 | 7,0% | 41 046 | 0,8% |
| Lwówi vojevoodkond | 1 972 495 | 885 926 | 44,9% | 903 984 | 45,8% | 165 618 | 8,4% | 16 967 | 0,9% |
| Bóbrka maakond | 97 124 | 30 762 | 31,7% | 60 444 | 62,2% | 5533 | 5,7% | 385 | 0,4% |
| Dobromili maakond | 93 970 | 35 945 | 38,3% | 52 463 | 55,8% | 4997 | 5,3% | 565 | 0,6% |
| Drohobyczi maakond | 194 456 | 91 935 | 47,3% | 79 214 | 40,7% | 20 484 | 10,5% | 2823 | 1,5% |
| Gródek Jagielloński maakond | 85 007 | 33 228 | 39,1% | 47 812 | 56,2% | 2975 | 3,5% | 992 | 1,2% |
| Jaworówi maakond | 86 762 | 26 938 | 31,0% | 55 868 | 64,4% | 3044 | 3,5% | 912 | 1,1% |
| Lwówi linn | 312 231 | 198 212 | 63,5% | 35 137 | 11,3% | 75 316 | 24,1% | 3566 | 1,1% |
| Lwówi maakond | 142 800 | 80 712 | 56,5% | 58 395 | 40,9% | 1569 | 1,1% | 2124 | 1,5% |
| Mościska maakond | 89 460 | 49 989 | 55,9% | 37 196 | 41,6% | 2164 | 2,4% | 111 | 0,1% |
| Rudki maakond | 79 170 | 38 417 | 48,5% | 36 254 | 45,8% | 4247 | 5,4% | 252 | 0,3% |
| Sambori maakond | 133 814 | 56 818 | 42,5% | 68 222 | 51,0% | 7794 | 5,8% | 980 | 0,7% |
| Żółkiewi maakond | 95 507 | 35 816 | 37,5% | 56 060 | 58,7% | 3344 | 3,5% | 287 | 0,3% |
| Brzozówi maakond | 10 109 | 4484 | 44,4% | 5120 | 50,6% | 338 | 3,3% | 167 | 1,7% |
| Jaroslawi maakond | 47 668 | 29 482 | 61,8% | 17 212 | 36,1% | 706 | 1,5% | 268 | 0,6% |
| Lesko maakond | 60 120 | 17 837 | 29,7% | 34 457 | 57,3% | 6960 | 11,6% | 866 | 1,4% |
| Lubaczówi maakond | 51 885 | 23 686 | 45,7% | 24 470 | 47,2% | 3503 | 6,8% | 226 | 0,4% |
| Przemyśli maakond | 104 361 | 55 108 | 52,8% | 47 380 | 45,4% | 1638 | 1,6% | 235 | 0,2% |
| Rawa Ruska maakond | 107 594 | 23 063 | 21,4% | 72 638 | 67,5% | 10 325 | 9,6% | 1568 | 1,5% |
| Sanoki maakond | 12 395 | 6140 | 49,5% | 5891 | 47,5% | 363 | 2,9% | 1 | 0,0% |
| Sokali maakond | 55 677 | 21 681 | 38,9% | 30 867 | 55,4% | 2826 | 5,1% | 303 | 0,5% |
| Turka maakond | 112 385 | 25 673 | 22,8% | 78 884 | 70,2% | 7492 | 6,7% | 336 | 0,3% |
| Tarnopoli vojevoodkond | 1 600 406 | 789 114 | 49,3% | 728 135 | 45,5% | 78 932 | 4,9% | 4225 | 0,3% |
| Borszczówi maakond | 103 277 | 46 153 | 44,7% | 52 612 | 50,9% | 4302 | 4,2% | 210 | 0,2% |
| Brody maakond | 91 48 | 32 43 | 36,% | 50 490 | 55,3% | 7640 | 8,4% | 275 | 0,3% |
| Brzeżany maakond | 103 824 | 48 168 | 46,4% | 51 757 | 49,9% | 3716 | 3,6% | 183 | 0,2% |
| Buczaczi maakond | 139 062 | 60 523 | 43,5% | 70 336 | 50,6% | 8059 | 5,8% | 144 | 0,1% |
| Czortkówi maakond | 84 008 | 36 486 | 43,4% | 40 866 | 48,6% | 6474 | 7,7% | 182 | 0,2% |
| Kamionka Strumiłowa maakond | 82 111 | 41 693 | 50,8% | 35 178 | 42,8% | 4737 | 5,8% | 503 | 0,6% |
| Kopyczyńce maakond | 88 614 | 38 158 | 43,1% | 45 196 | 51,0% | 5164 | 5,8% | 96 | 0,1% |
| Podhajce maakond | 95 663 | 46 710 | 48,8% | 45 031 | 47,1% | 3464 | 3,6% | 458 | 0,5% |
| Przemyślany maakond | 89 908 | 52 269 | 58,1% | 32 777 | 36,5% | 4445 | 4,9% | 417 | 0,5% |
| Radziechówi maakond | 69 313 | 25 427 | 36,7% | 39 970 | 57,7% | 3277 | 4,7% | 639 | 0,9% |
| Skałati maakond | 89 215 | 60 091 | 67,4% | 25 369 | 28,4% | 3654 | 4,1% | 101 | 0,1% |
| Tarnopoli maakond | 142 220 | 93 874 | 66,0% | 42 374 | 29,8% | 5836 | 4,1% | 136 | 0,1% |
| Trembowla maakond | 84 321 | 50 178 | 59,5% | 30 868 | 36,6% | 3173 | 3,8% | 102 | 0,1% |
| Zaleszczyki maakond | 72 021 | 27 549 | 38,3% | 41 147 | 57,1% | 3261 | 4,5% | 64 | 0,1% |
| Zbarażi maakond | 65 579 | 32 740 | 49,9% | 29 609 | 45,2% | 3142 | 4,8% | 88 | 0,1% |
| Zborówi maakond | 81 413 | 39 624 | 48,7% | 39 174 | 48,1% | 2522 | 3,1% | 93 | 0,1% |
| Złoczówi maakond | 118 609 | 56 628 | 47,7% | 55 381 | 46,7% | 6066 | 5,1% | 534 | 0,5% |
| Stanisławówi vojevoodkond | 1 480 285 | 332 175 | 22,4% | 1 018 878 | 68,8% | 109 378 | 7,4% | 19 854 | 1,3% |
| Dolina maakond | 118 373 | 21 158 | 17.9% | 83 880 | 70.9% | 9031 | 7.6% | 4304 | 3.6% |
| Horodenka maakond | 92 894 | 27 751 | 29.9% | 59 957 | 64.5% | 5031 | 5.4% | 155 | 0,2% |
| Kałuszi maakond | 102,252 | 18 637 | 18.2% | 77 506 | 75.8% | 5109 | 5.0% | 1000 | 1.0% |
| Kołomyja maakond | 176 000 | 52 006 | 29.5% | 110 533 | 62.8% | 11 191 | 6.4% | 2270 | 1.3% |
| Kosówi maakond | 93 952 | 6718 | 7.2% | 79 838 | 85.0% | 6730 | 7.2% | 666 | 0,7% |
| Nadwórna maakond | 140 702 | 16 907 | 12.0% | 112 128 | 79.7% | 11 020 | 7.8% | 647 | 0,5% |
| Rohatyni maakond | 127 252 | 36 152 | 28.4% | 84 875 | 66.7% | 6111 | 4.8% | 114 | 0,1% |
| Stanisławówi maakond | 198 359 | 49 032 | 24.7% | 120 214 | 60.6% | 26 996 | 13.6% | 2117 | 1.1% |
| Stryj maakond | 152 631 | 25 186 | 16.5% | 106 183 | 69.6% | 15 413 | 10.1% | 5849 | 3.8% |
| Śniatyńi maakond | 78 025 | 17 206 | 22.1% | 56 007 | 71.8% | 4341 | 5.6% | 471 | 0,6% |
| Tłumaczi maakond | 116 028 | 44 958 | 38.7% | 66 659 | 57.5% | 3677 | 3.2% | 734 | 0,6% |
| Żydaczówi maakond | 83 817 | 16 464 | 19.6% | 61 098 | 72.9% | 4728 | 5.6% | 1527 | 1.8% |
Teine maailmasõda [muuda]
1939. aastal, pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist okupeeris Nõukogude Liit pärast NSV Liidu kallaletungi Poolale Galiitsia piirkonna ja liidendas Ukraina NSV-ga.
1939. aastal, pärast sõjategevuse algust Nõukogude-Saksa rindel okupeeris Saksa Riik Lääne-Galiitsia ning allutati koos endiste Poola aladega Saksa okupatsioonivõimudele allunud Kindralkubermangule. Galiitsia juudid hävitati.
Ukraina NSV [muuda]
Liitlasriigid tunnustasid 1945 Ida- ja Lääne-Galiitsia vahelist piiri, pärast Teist maailmasõda oli Ida-Galiitsia jälle Ukraina NSV koosseisus. Poolakad asustati ümber Poola, põhiliselt sellele alale, mida varem olid koloniseerinud sakslased. Ukrainlased asustati ümber Ukraina NSV-sse. 1991. aastast kuulub Ida-Galiitsia iseseisva Ukraina koosseisu.
Linnad [muuda]
Põhilised linnad on Lviv (Lvov, Lwów, Lemberg, Leopolis; suurim linn) idas ning Kraków ja Przemyśl (ukraina keeles Перемишль)läänes ning Ivano-Frankivsk (Івано-Франківськ; poola keeles Stanisławów).
