Omaan

Allikas: Vikipeedia
Omaani Sultaniriik
araabia سلطنة عمان
Salţanat ‘Umān
Omaani lipp Omaani vapp
Omaani lipp Omaani vapp
Omaani asendikaart
Riigihümn Ya Rabbana Ehfid Lana Jalalat Al Sultan
Pealinn Masqaţ
Pindala 309 550 km²
Riigikeel(ed) araabia
Rahvaarv 2 845 000 (2009)
Rahvastikutihedus 9,2 in/km²
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Sultan Qābūs bin Sa‘īd Āl Sa‘īd
Iseseisvus 1741
Rahaühik riaal (OMR)
Ajavöönd maailmaaeg +4
Tippdomeen .om
ROK-i kood OMA
Telefonikood 968

Omaan on riik Aasias Araabia poolsaare kaguosas.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Omaan on ametlikult konstitutsiooniline monarhia, kuid tegelikku võimutäiust omab sultan Qābūs bin Sa‘īd. Teda toetab ka enamik rahvast, kuna ta on toonud riiki suhtelise majandusliku õitsengu ning stabiilse valitsusvõimu.

Kahekohaline parlament koosneb 58-liikmelisest Riiginõukogust, mille liikmed määrab ametisse sultan ja 83-liikmelisest Konsultatiivkogust, mille valib rahvas.

Erakonnad on keelatud.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riik jaguneb 11 kubernerkonnaks (muḩāfaz̧ah).

  1. Al-Bāţinah Janūbī kubernerkond
  2. Al-Bāţinah Shamālī kubernerkond
  3. Al-Buraymī kubernerkond
  4. Al-Wusţá kubernerkond
  5. Ad-Dākhilīyah' kubernerkond
  6. Ash-Sharqīyah Janūbī kubernerkond
  7. Ash-Sharqīyah Shamālī kubernerkond
  8. Az̧-Z̧āhirah' kubernerkond
  9. Masqaţi kubernerkond
  10. Musandami kubernerkond
  11. Z̧ufāri kubernerkond

2011. aastal jagati Al-Bāţinah' piirkonna põhja- ja lõunaosa omaette kubernerkondadeks, sama tehti Ash-Sharqīyah' piirkonnaga ning Ad-Dākhilīyah', Al-Wusţá ja Az̧-Z̧āhirah' piirkond (minţaqah) said kubernerkondadeks.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhirahvas on araabia keelt rääkivad omaanlased (ca 3/4). 2003. aasta rahvaloendusel oli riigi rahvaarv 2,34 miljonit. Riigis elab umbes 600 000 välismaalast, peamiselt võõrtöölised Pakistanist, Bangladeshist, Egiptusest, Indiast ja Filipiinidelt. Keeltest kõneldakse veel belutši, pärsia ja urdu keelt ning rändkarjakasvatajad väljaspool linnu etioopia keelele sarnaseid dialekte. Arvestuslik rahvaarv ulatub 4 miljonini (aprill 2014) ning see kasvab ilmselgelt.

Suurlinnu Omaanis ei ole. Pealinna Masqati piires on ametlikult vaid meie Viljandi jagu elanikke, kogu piirkonnas ca 800 000. Vahetult kokku puutuvate linnade piire on korduvalt muudetud ning loendusandmed on väga vastukäivad. Suuremad linnad on As-Sib, Salalah, Matrah (pealinna eeslinn suurima sadama ja kommerts- ning ärikeskusega), Bawshar, Suhar, As-Suwayq ja Ibri (ülejäänud alla 100 tuh.).

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ibadiidid 75%, sunniidid, šiiidid ja hinduistid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Omaan oli alates 6. sajandist eKr kuni aastani 632 Pärsia impeeriumi osa. Sejärel vallutasid selle araablased ning seal levis islam. 751 sai Omaan ibadiidi moslemite keskuseks ning seal hakkas valitsema nende imaam. 1508 vallutati pealinn Masqaţ Portugali poolt, kuid 1659 langes see Türgi kätte. 1741 tõrjuti türklased välja ning kehtestati sultanaat. 19. sajandil oli Omaani võimsuse kõrgaeg, ta omas kolooniaid Belutšistanis ja Sansibaris. Viimased kolooniad kaotas ta alles 1947, kui need liideti Pakistaniga. 1970 tõusis võimule praegune sultan Qābūs bin Sa‘īd, kes vabastas järgmisel aastal maa Suurbritannia protektoraadist. 1990. aastatel hakkas sultan toetama mõningaid demokraatlikke reforme, mille tulemusena parlamendi alamkoda valiti 2003 esimest korda vabadel valimistel.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurema osa Omaanist (80 %) moodustab orgudest (wadid) ja mäeahelikest liigestatud kiltmaa kõrgusega 800-1000 m. Rannikumadalikku on alla 3 % territooriumist. Mäestike (15 %) tipud ulatuvad üle 3000 m, Al-Hajari mägede läänepoolses osas mitte kaugel Omaani lahe rannikust paikneb Araabia poolsaare idaosa ja riigi kõrgeim tipp Jabal Shams (tlk. päikese mägi) - 3075 m. Mägine on ka maa kaguosa Jabal al-Qamar. Kõikjal on püstloodsete seintega kanjone, kuid püsivaid jõgesid nende põhjas mitte, sest kliima on kuiv ja kuum. Maist augustini võib temperatuur tõusta 48 kraadini varjus. Samal perioodil toob edelamussoon ka vihma. Sademeid on sisemaal vaid mõnikümmend mm/a, mägedes on summa selline nagu meil Eestis keskmiselt - kuni 500 mm/a.

Valdav maastikutüüp on kõrb, mägede merepoolsetes osades heitlehine mussoonmets. Leidub 56 liiki imetajaid nagu Eestiski ja 472 liiki linde (neist vaid sadakond pesitsejaid), roomajaid on meie 5 liigi asemel aga koguni 64. Omaanis on ka üks rahvuspark ja 5 UNESCO nimistu looduspärandi objekti.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

 Omaan – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus