Astrahani khaaniriik
Allikas: Vikipeedia
| Astrahani khaaniriik nogai: Хаҗитархан ханлыгы tatari: Xacitarxan xanlığı' |
|
|---|---|
| 1466–1556 | |
 |
|
|
|
|
| Valitsusvorm | monarhia |
| Pealinn | Xacitarxan |
| Religioon | islami sunnism |
| Peamised keeled | tatari keel, nogai keel |
Astrahani khaaniriik (nogai: Хаҗитархан ханлыгы, tatari: Xacitarxan xanlığı) oli tatari feodaalriik 15. ja 16. sajandil, üks Kuldhordi lagunemisel tekkinud riike.
Asukoht [muuda]
Riik paiknes Alam-Volga piirkonnas, Kaspia mere ääres, hõlmates suure osa tänapäeva Astrahani oblastist ja Kalmõkkiast. Läänes piirnes khaaniriik tollase Krimmi khaaniriigiga, kirde-ja idasuunal Nogai hordiga.
Astrahani khaaniriigi elanike enamuse moodustasid nogaid ja astrahani tatarlased.
Astrahani khaaniriigi eksistentsi lõpetas riigi vallutamine Vene tsaaririigi vägede poolt Vene tsaari Ivan Julma korraldusel 1550. aastatel.
