Venemaa Vabariik

Allikas: Vikipeedia
Российская республика
Россійская республика
Venemaa Vabariik
.
Russian Provisional Government of 1917.PNG
Venemaa Vabariik, 1917
Riigikeel Vene
Riigikirik Vene Õigeusu Kirik
Pealinn Petrograd (1917)
Riigipea Ajutise Valitsuse esimees:
Georgi Lvov, 23.3. – 21.7 1917
Aleksandr Kerenski, 21.7 – 7.11 1917
Seadusandlik võim
Iseseisvus (1. vkj) 14. septembril 1917 – (25. oktoober vkj) 7. november 1917
Pindala
Rahvaarv
Rahaühik "Kerenski rubla"
Riigihümn

Venemaa Vabariik oli Venemaa keisririigi territooriumil, 1917. aastal pärast toimunud Veebruarirevolutsiooni Venemaa Ajutise Valitsuse poolt (1. vkj) 14. septembril 1917 välja kuulutatud riik, mille valitsus kukutati 1917. aasta (25. oktoobril vkj) 7. novembril toimunud Oktoobrirevolutsiooni tulemusena.

Venemaa vabariigi de jure territooriumid 19197. aastal

Riigihaldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ajutine Valitsus (Venemaa)

Venemaa Ajutine Valitsus moodustati pärast Venemaa keisri Nikolai II ja Mihhail II loobumist Venemaa keisritroonist - IV Riigiduuma Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Vene SDTP ja konstitutsiooniliste demokraatide (kadettide) esindajatest. Venemaa Keisririigi asemel loodi alles 1917. aasta sügisel Venemaa demokraatlik vabariik.

Venemaa Ajutine Valitsuse juhid olid: Georgi Lvov, 23. märts21. juuli 1917 ja Aleksandr Kerenski, 21. juuli – 7. november 1917.

Venemaa Ajutine Valitsus pidi oma võimu üle andma Ülevenemaalise Asutava Kogu moodustatavale valitsusele. Senine Venemaa valitseja, keisritroonist ja tiitlist loobunud Nikolai Aleksandrovitš Romanov vahistati koos perekonnaga ning tema ja senise Venemaa keisririigi juhtkonna ning juhtivate ametnike tegevuse uurimiseks ja nende üle kohtupidamiseks süüdistusmaterjalide kogumiseks moodustati uurimiskomisjon.

Next.svg Pikemalt artiklis Ülevenemaaline Asutav Kogu

Venemaa Ajutine Valitsus kukutati 29. oktoobril 1917 VSDT(b)P ja Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee juhtimisel Petrogradis Oktoobrirevolutsiooniga.

Next.svg Pikemalt artiklis Eelparlament

Territoorium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venemaa Vabariigi territoriumi moodustas endine Venemaa keisririigi territoorium, väljaarvatud Esimese maailmasõja käigus Keskkriikide poolt sõjategevuse käigus vallutatud läänepiirkonnad (vt. Ober Ost).

Riigikaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Esimene maailmasõda

Venemaa oli alates 1914. aastast osalenud Esimenses maailmasõjas, millega kaasnenud sõjaraskused olid ka üheks Venemaa veebruarirevolutsiooni põhjuseks, kuid 1917. aastal võimu võtnud senise Venemaa keisririigi Riigiduuma juhtivad poliitikud ning Venemaa sõjaväe juhtkond toetasid sõja jätkamist Saksamaa keisririigi ja Austria-Ungari ning nende liitlaste vastu. Veebruarirevolutsioon ning ka pealinnas Petrogradis, Petrogradi Nõukogu poolt vastu võetud käskkiri nr. 1 aga likvideeris senises Venemaa keisririigi sõjaväes sõjaväelise korra ning asendas selle valitavate väeosade komiteedega, ilma kelle loata oli võimatu teostada väeosade juhtimist. Revolutsiooni- ja lüüasaamismeeleoludest puutumata sõjaväelastest moodustati sõja jätkamist pooldavate ohvitseride-, Georgi risti kavaleride-, löögi- ja surmapataljone.

1917. aasta suvel Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaministri Aleksandr Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias Iõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamaa keisririigi ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väed kohati 130 km tagasi ning 3. septembril vallutasid sakslased Riia.

Pärast ebaõnnestunud juunipealetungi algas sõjaväe täielik demoraliseerumine ja lagunemine. Sotsialistlike parteide poliitiline propaganda rindel ja tagalas, Petrogradis valitsenud kaksikvõim ja Kornilovi mäss laostasid lõplikult Ajutise valitsuse positsioonid.

Sisejulgeolek[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ajutise Valitsuse korrakaitse

Venemaa kodusõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabatahtlike Armee ülemjuhataja, kindraladjutant Mihhail Vassiljevitš Aleksejev
Next.svg Pikemalt artiklis Venemaa kodusõda

Riigipöördega 7. novembril ukj 1917. aastal said enamlased Venemaa pealinna Petrogradi enda kontrolli alla, ent põhjas, lõunas, idas ja läänes kehtis Venemaa Ajutisele Valitsusele ja Asutavale Kogule lojaalsed valitsusorganid ja sõjavägi, kus moodustusid erineva suunitlusega (monarhistid, Ajutise Valitsuse pooldajad jt.) nõukogude võimu vastased valgekaartlaste relvastatud jõud. Kodusõja alguseks loetakse 15. novembrit 1917. kui kindral Mihhail Aleksejev hakkas Lõuna-Venemaal koguma relvastatud jõude võimuhaaranud bolševikega võitlemiseks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Venemaa Keisririik
Venemaa Vabariik
Järgnev:
Venemaa Nõukogude Vabariik