Austraalia ja Okeaania

Austraalia ja Okeaania on maailmajagu.

Austraalia ja Okeaania maailmajagu

Austraalia ja Okeaania riigid

Austraalia ja Okeaania pindala on 9 037 695 km² ja elanike arv 38 894 851.

Austraalia ja Okeaania maailmajagu hõlmab Austraalia mandril ja Vaikses ookeanis asuva Okeaaniaks nimetatava saarteala (Polüneesia, Mikroneesia ja Melaneesia). Neist Melaneesia, mille nimi tähendab 'mustad saared', hõlmab Indoneesia idaosa, Paapua Uus-Ginea, Saalomoni Saared, Vanuatu, Uus-Kaledoonia ja Fidži. Mikroneesia, mille nimi tähendab 'väikesed saared', jääb Melaneesiast põhja ning hõlmab Karoliinid, Mariaanid, Marshalli saared, Kiribati saared ja Nauru. Polüneesia, mille nimi tähendab 'palju saari', jääb mõlemast itta, peamiselt läänepoolkerale, ning ulatub Havaist põhjas Uus-Meremaa ja selle juurde kuuluvate saarteni lõunas ja Lihavõttesaareni idas.

Pindalalt on Austraalia ja Okeaania kõige ruuremad riigid Austraalia (7,697 miljonit km²), Indoneesia (Austraaliasse ja Okeaaniasse jääb sellest 500 tuhat km²) ning Paapua Uus-Ginea (463 tuhat km²). Elanike arvult on suurimad Austraalia (22,0 miljonit), Paapua Uus-Ginea (5,2 miljonit) ja Indoneesia (4,2 miljonit).

Austraalia ja Okeaania on ainus maailmajagu, mida läbib kuupäevaraja. Enamus maailmajaost jääb idapoolkerale. Läänepoolkerale jäävad Samoa, Ameerika Samoa, Niue, Cooki saared, Prantsuse Polüneesia, Kiribati, Pitcairn, Havai ja Lihavõttesaar.

Kosmosefoto

Kliima

Ekvaator läbib Austraaliat ja Okeaaniat umbes keskelt. Seetõttu kuulub enamus temast ekvatoriaalsesse, lähisekvatoriaalsesse, troopilisse ja lähistroopilisse kliimasse. Üksnes äärmine lõunaots ulatub parasvöötmesse.

Enamik Austraaliast ja Okeaaniast jääb lõunapoolkerale. Seetõttu on seal suvi üldiselt aastavahetuse paiku. Maailmajao kõige kõrgem õhutemperatuur +53 °C on mõõdetud Austraalias Queenslandi osariigis Cloncurrys, kõige madalam -18 °C Austraalias Uus-Lõuna-Walesi osariigis Holbrookis . Suurim aastane sademete hulk on mõõdetud Havail Kauai saarel (12 090 mm), väikseim aastane sademete hulk Lõuna-Austraalia osariigis William Creekis (126 mm) .

Austraalia ja Okeaania pinnamood

Geograafia

Austraalia ja Okeaania kõrgeimad riigid on Indoneesia (Puncak Jaya, 5030 m), Paapua Uus-Ginea (Wilhelmi mägi, 4509 m) ja USA (Mauna Kea, 4205 m). Suurimad saared on Uus-Ginea (786 tuhat km²), Lõunasaar (146 tuhat km²) ja Põhjasaar (112 tuhat km²). Suurimad järved on Austraalias asuvad Eyre'i järv ja Torrens, mille pindala oluliselt sademetest sõltub, aga nende suurim mõõdetud pindala on olnud vastavalt 9500 ja 5700 km². Pikimad jõed on Austraalias asuvad Murray (2375 km) ning selle lisajõed Murrumbidgee (1485 km) ja Darling (1472 km).

Suurimad linnad on Austraalias asuvad Sydney (4,5 miljonit elanikku), Melbourne (4,0 miljonit) ja Brisbane (2,0 miljonit).

Vaata ka

• Austraalia ja Okeaania maad

Viited

Maailmajaod

Ameerika	Austraalia ja Okeaania	Aafrika
Antarktika	Aasia	Euroopa