Liechtenstein

Allikas: Vikipeedia
Liechtensteini Vürstiriik
saksa Fürstentum Liechtenstein
Liechtensteini lipp Liechtensteini vapp
Liechtensteini lipp Liechtensteini vapp
Liechtensteini asendikaart
Riigihümn Oben am jungen Rhein
Pealinn Vaduz
Pindala 160 km²
Riigikeel(ed) saksa
Rahvaarv 35 789 (2009)[1]
Rahvastikutihedus 225 in/km²
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Vürst Hans Adam II
Valitsusjuht Adrian Hasler
Iseseisvus 1806
Rahaühik Šveitsi frank (CHF)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .li
ROK-i kood LIE
Telefonikood 423

Liechtenstein [l'ihtenštain] (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.

Liechtenstein kuulub Euroopa kääbusriikide hulka. Selle pindala on 160 km² ja rahvaarv 35 600 (2008). Pindalalt on sellest väiksemad ainult Vatikan, Monaco, San Marino, Tuvalu ja Nauru. Liechtenstein on väikseim riik, kus saksa keel on ametlik keel.

Kuni 1938. aastani elasid Liechtensteini vürstid alaliselt Viinis.

Asend, piir, mõõtmed ja kuju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liechtenstein asub põhjalaiuste 47°16'08" ja 47°02'58" ning idapikkuste 9°28'16" ja 9°38'34" vahel[2].

Liechtenstein piirneb lääne ja lõuna poolt Šveitsi Graubündeni ja St. Galleni kantoniga ning ida poolt Austria Vorarlbergi liidumaaga.

Piir Šveitsiga kulgeb piki Reini jõge. Lõuna- ja idapiiri moodustavad Reetia Alpid. Piir Austriaga kulgebki suurelt jaolt mööda mäestikuharja.

Riigipiiri kogupikkus on 76 km[3] või 77,9 km (2006. aastal avaldatud uute mõõtmiste järgi)[2][4][5]. Piir Šveitsiga on 41,1 km[viide?] või 41,2 km pikkune[2], sealhulgas 27,1 km Sankt Galleni kantoniga ja 14 km Graubündeni kantoniga. Austriaga on ühist piiri 34,9 km[2].

Liechtenstein on merepiirita riik ja ka tema naaberriigid on merepiirita riigid. Ainus teine niisugune riik on Usbekistan.

Liechtensteini pindala on 160,0 km²[2][4][5].

Riik on põhja-lõuna suunas piklik. Suurim pikkus on 24,56 km ja suurim laius 12,36 km[2].

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grauspitz (vasakul, 2599 m) ja Schwarzhorn (2574 m)

Liechtensteini lääneosas on suhteliselt kitsas lõik tasast maad Reini jõe ääres, ülejäänud maa on valdavalt mägine.

Reetia Alpidesse kuuluva Rätikoni idast läände kulgev peaahelik moodustab riigi läänepiiri. Ta laskub Naaskopfilt (2573 m), mis asub kolme riigi piiril, üle Falknise (2566 m) Reini orgu ning tõuseb sealt uuesti, moodustades Fläscherbergi (1139 m) mäesaare. Kahest põhja-lõunasuunalisest kõrvalahelikust kuulub läänepoolne (Dreischwesternzug), mis ulatub 2124 m kõrgusele (Dreischwestern), suuremalt jaolt Liechtensteinile; ta lõpeb Reini oru ääres dolomiitseintega. Idapoolne kõrvalahelik on riigi idapiiril Austriaga; sinna kuuluvad Ochsenkopf (2288 m) ja Gallinakopf (2124 m).

Mäeahelike vahel on mägiorud Samina org ja Malbuni org.

Riigi kõrgeim tipp on Grauspitz (2599 m)[2], mis asub riigi lõunaosas. Madalaim koht on Ruggeller Riet (430 m)[2].

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hoolimata mägisest asendist pole Liechtensteini kliima eriti karm, sest seda mõjutab suuresti soe kuiv lõunatuul föön.

Madalamate alade jaanuari keskmine temperatuur on −4,5°C, juuli keskmine temperatuur on 19,9°C. Talvel langeb temperatuur harva alla −15 kraadi, suvel kõiguvad keskmised temperatuurid 20 ja 28 kraadi vahel.

Aasta keskmine sademete hulk on 1050 mm; aastane sademete hulk kõigub 900 ja 1200 mm vahel. Alpides ulatub aastane sademete hulk 1900 millimeetrini.

Veestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ainus looduslik järv on Gampriner Seele, mis tekkis 1927. aastal pärast Reini üleujutust suure erosiooniga.

Elusloodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liechtensteini elusloodus on suure kõrguste vahe tõttu vaheldusrikas.

Taimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Föön pikendab kevadist ja sügisest vegetatsiooniaega. Fööni tõttu kasvab seal mitmeid orhideeliike. Kõrgemates mägedes leidub Alpidele omaseid taimi nagu emajuur, alpi roos, alpi jänesekäpp (eedelveiss). Tüüpilised puud on punane pöök, plaatan, vaher, lepp, lehis ja mitmesugused muud okaspuud.

Reini-äärsel tasandikul on põhiliselt karjamaad ja põllud. Mäed on metsased. Dreischwesternzugi terrassidel ning mägiorgudes on alpiaasad.

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imetajatest leidub hirvi, rebaseid, mäkri ning mägikitsi. Linnuliike (muuhulgas rongad ja kotkad) on umbes 120.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esiaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arheoloogilised leiud Gutenbergil ja Eschnerbergil näitavad, et tänapäeva Liechtensteini ala on asustatud (5. aastatuhandest eKr).

Gutenbergilt on leitud pronksist kultusfiguure. Et Reini org oli sageli üle ujutatud ning seetõttu soine, olid asustatud ainult kõrgemal asetsevad alad.

Alates 8. sajandist eKr asustasid seda ala reedid (vennoonid). Võib täheldada ka keldi (vindelikkude) mõju.

Rooma riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 15 eKr sai tänapäeva vürstiriigi ala Rooma riigi uue provintsi Reetia osaks. 1. sajandil pKr ehitati sõjatee, mis viis Itaaliast üle Splügeni kuru ja Churi läbi tänapäeva Liechtensteini Bregenzi. Selle tee äärde tekkisid Liechtensteini alale kõrtsid. Aja jooksul segunes põliselanike keel ladina keelega ning sellest tekkis retoromaani keel.

4. sajandil algas provintsi Raetia Curiensis kristianiseerimine. Esimese misjonärina austati Churi Luciust. Hilisrooma ajast pärinevad rooma kastelli jäänused; kindlustus ehitati sel ajal Schaani kaitseks alemannide vastu põhjas.

Keskaeg ja varauusaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Rooma riigi lagunemist rändasid tänapäeva Liechtensteini alale alemannid. 8. sajandil sai Reetiast Frangi riigi osa.

12. sajandist pärinev Vaduzi linnus, mis alates 1938. aastast on Liechtensteini vürstisuguvõsa peamine residents.

Liechtensteini vürstiriigi praeguste alade poliitilise identiteedi alguseks võib pidada aastat 814, kui Karl Suure surma järel moodustati Alam-Reetia. Aastal 842 loetleti esmakordselt tänapäeva Liechtensteini inimesi ja kohti, sealhulgas Balzersit, Schaani ja Eschenit (Rhätisches Urbar).

10. sajandi ja 1152. aasta vahel kuulus Reetia Bregenzi krahvidele. Pärast nende väljasuremist killustus Reetia, minnes mitme pärija kätte. Alam-Reetia läks Montforti krahvidele, kelle suguvõsa jagunes hiljem Montfortideks ja Werdenbergideks. Werdenbergi krahvkond jaotati omakorda, nii kujunes 1342 päranduse jagamisel Vaduzi krahvkond. Aastal 1379 andis Saksa kuningas Wenzel Vaduzi krahvile Heinrich von Werdenbergile kohtuvõimu.

Aastal 1396 läks Vaduzi krahvkond kuningas Wenzeli kinnitusel Püha Rooma riigi otsesesse alluvusse. Järgnevatel sajanditel kinnitati seda staatust üha uuesti.

Aastal 1416 surid Vaduzi krahvid välja. Järgmised valitsejad olid Brandise vabahärrad (Brandised), kes pärinesid Emmentalist. Aastal 1434 said nad oma valdusse ka i põhjaosa. Nõnda ühendati Brandise vabahärradele varem kuulunud Oberland ning Schellenbergi liidetud osa Unterland. Nõnda kujunesid praeguse Liechtensteini Vürstiriigi piirid.

Ala valitsesid Sulzi ja Hohenemsi krahvid.

Kolmekümneaastase sõja käigus vallutasid ala kõigepealt Austria väed, seejärel aga 1647. aastal rootslased.

Kui Hohenemsi krahviperekonnal olid tekkinud rahalised raskused, ostis Liechtensteini vürst Johann Adam Andreas nendelt algul ära Schellenbergi (1699), hiljem ka Vaduzi (1712). Vürstisuguvõsa on nime saanud Liechtensteini linnuse järgi Mödlingi lähedal Viini lähikonnas; suguvõsa ulatub tagasi 12. sajandisse. Karl von Liechtenstein tõsteti 1608 päritavasse vürstiseisusesse ning temast sai esimene Liechtensteini vürst Karl I. Liechtensteini perekond jäi elama Alam-Austriasse[6]. Ta omandas ulatuslikke alasid Böömimaal, Määrimaal ja Sileesias. Liechtensteini Vürstiriik loodi 23. jaanuaril 1719 Püha Rooma keisri Karl VI aktiga, kes kinnistas lääni Anton Florianile. Vürstitiitlile lisandus siis und zu.

Napoleoni sõdade ajal vallutasid Liechtensteini nii prantslased kui ka venelased. Pressburgi rahu (1805) järel liitus Liechtenstein Reini konföderatsiooniga ning temast sai iseseisev riik. Pärast Napoleoni langemist 1815. aastal liitus Liechtenstein Saksa Liiduga.

1866. aastal Preisimaa võiduga Austria üle Austria-Preisi sõjas lakkas Saksa Liit olemast ning Liechtensteini konstitutsioonilised sidemed teiste Saksa riikidega lõppesid. Sõjas toetas Liechtenstein Austriat 80 sõduriga, kaks aastat hiljem aga saatis vürstiriik oma armee igaveseks laiali.

Liechtensteini poolt 1920. aastal erakorraliselt väljaantud rahatähed.

Aastast 1852 kuni Esimese maailmasõja lõpuni oli Liechtenstein tihedalt seotud Austria (Austria-Ungari) majandusega, kuid maailmasõja järgse Austria rahanduse ja majanduse kollapsi tõttu hakkas vürstiriik vaatama teisele poole. 1923. aastal sõlmiti Šveitsiga tolliliit ja võeti rahaühikuna kasutusele Šveitsi frank.

Teises maailmasõjas jäi Liechtenstein (nagu ka Šveits) neutraalseks samuti nagu nad olid seda Esimeses ilmasõjas. Pärast Saksamaa lüüasaamist võeti natsismi pooldajad, kes taotlesid Liechtensteini inkorporeerimist Kolmandasse Riiki, kohtulikule vastutusele. Sõjajärgsed aastad on tähendanud riigile poliitilist stabiilsust ja väljapaistvat majanduslikku arengut.

Vürst Franz Josef II, kes asus riiki juhtima aastal 1938 oli tegelikult esimene valitsev vürst, kes resideerus Liechtensteinis. 1984. aastal andis ta riigi sisulise juhtimise üle oma pojale kroonprints Hans Adamile. 1984. aastal said Liechtensteini naised õiguse osaleda valimistel; Liechtenstein oli sellega viimane riik Euroopas, kus naised said selle õiguse. Hans Adam II sai vürstiks isa surma järel 13. novembril 1989. Selleks ajaks oli Franz Josef II-st saanud kõige kauem riiki valitsenud monarh Euroopas.

1990. aastal sai Liechtensteinist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige. Samuti liitus riik 1991. aastal Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni EFTA-ga ning 1995. aastast saadi Euroopa Majanduspiirkonna EEA liikmeks.

Diplomaatilised suhted Eestiga sõlmiti 22. juunil 1921, taassõlmiti 4. septembril 1991.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liechtenstein on 1921. aasta põhiseaduse järgi konstitutsioonilise monarhia ja parlamentaarse demokraatiaga riik.

Aastal 2003 toimus rahvahääletus, millega muudeti põhiseadust, nii et riigipeal Liechtensteini vürstil on rohkem võimu. Tal on õigus määrata valitsust ja kohtuid ning saata laiali parlamenti.

Parlament on 25-liikmeline Maapäev (Landtag), mis valitakse neljaks aastaks.

Nagu Šveitsiski, on suur roll rahvahääletustel ja rahvaalgatusel.

Naised said hääleõiguse alles 1984, kõigis valdades alles 1986.

Kohtud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsiviilkohtutest on esimese astme kohus maakohus ja teise astme kohus kõrgem kohus.

Karistuskohtustest on esimese astme kohtud maakohus, assiisikohus ja kriminaalkohus esimese instantsi kohtud ja kõrgem kohus teise instantsi kohus.

Kolmanda astme kohus on ülemkohus.

On ka haldusapellatsioonikohus ja riigikohus (avaliku õiguse kaitseks).

Pealinn[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pealinn ja Liechtensteini vürsti residents on Vaduz.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liechtensteinis on 11 valda (Gemeinde), neist seitsmel on olemas enklaavid ja/või eksklaavid. Vallad on jaotatud kahte valimisringkonda (Wahlkreis): Oberland (ajalooline Vaduzi krahvkond) ja Unterland (ajalooline Schellenberg).

Kõigil valdadel on valitavad volikogud.

Liechtenstein - Positionskarte V2-02.png
Vapp Sihtnumber
ja nimi
Rahvaarv
(31. dets. 2005)
Pindala
(km²)
Asulad
Unterlandi valimisringkond
Ruggell 9491 Ruggell 1925 7,4 Ruggell
Schellenberg 9488 Schellenberg 974 3,5 Schellenberg
Gamprin 9487 Gamprin 1436 6,1 Gamprin
Bendern
Eschen 9492 Eschen 4076 10,3 Eschen
Nendeln
Mauren 9493 Mauren 3649 7,5 Mauren
Schaanwald
Oberlandi valimisringkond
Schaan 9494 Schaan 5811 26,8 Schaan
Planken 9498 Planken 366 5,3 Planken
Vaduz 9490 Vaduz 5047 17,3 Vaduz
Triesenberg 9497 Triesenberg 2542 29,8 Triesenberg, Masescha, Silum
Gaflei, Steg, Malbun
Triesen 9495 Triesen 4643 26,4 Triesen
Balzers 9496 Balzers 4436 19,6 Balzers
Mäls
Liechtenstein Liechtenstein 34905 160,0  

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Demograafilised näitajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigi rahvaarv on olnud:

Naiste osatähtsus rahvastikus moodustas 30. juunil 2008 50,6% (koguarv 17938).

Asustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik rahvast elab Reini orus, kus asuvad ka kaks rahvarohkemat linna – Vaduz ja suurima elanike arvuga Schaan. Linnarahvastiku osakaal on 23%.

Välismaalased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liechtensteinis elab umbes 12 000 välismaalast. 30. juunil 2008 oli välismaalasi 11 797 (33,3% rahvastikust)[7].

1998. ja 1999. aastal võttis Liechtenstein vastu ka Kosovo albaania pagulasi.

Keeled[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvastikust umbes 87,5% räägib saksa keele murdeid.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asend Euroopa keskel on edendanud riigi tööstust, kaubandust ja turismi.

Töötus oli 2007. aasta seisuga 1,5%.

SKP jaotumine
sektoritesse
(2007)[8]
Sektor Osakaal
Põllumajandus
8%
Tööstus
39%
Teenindus
54%
Tööjõu jaotumine sektoritesse
(2006)[8]
Sektor Osakaal
Põllumajandus
1,7%
Tööstus
43,5%
Teenindus
55,4%

Valuuta[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametlikult käibib Šveitsi frank.

Toll[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 1924. aastast on Liechtensteinil tolliliit Šveitsiga. Tolli haldab Šveits.

Post[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liechtensteini posti haldab Šveits, kuid riigil on oma postmargid.

Relvajõud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korra hoidmise eest riigis vastutab Liechtensteini Politsei (Landespolizei). See koosneb 125 töötajast, 87 politseinikust ja 38 tsiviilametnikust. Kõik politseinikud on varustatud käsitulirelvadega. Üldine kuritegevuse tase on üks madalamaid maailmas. Liechtensteini vanglas on vähe kinnipeetavaid, vahel lausa mitte kedagi. Kõik vangid, kelle karistusaeg on pikem kui kaks aastat antakse üle Austriale. Liechtensteini Politseil on kolmepoolne leping Austria ja Šveitsiga, mis võimaldab piiriülest koostööd kolme riigi vahel.[viide?] Vaatamata sõjaväe puudumisele on Liechtenstein Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liige ja huvitub Euroopa Julgeolekupoliitikast.[9] Eriolukorras kehtib üldine sõjaväekohustus 18–60-aastastele meestele.[viide?]

Liechtenstein on neutraalne riik ja üks väheseid, kellel ei ole sõjaväge. Sõjavägi saadeti laiali varsti peale Austria-Preisi sõda 1866. aastal. Liechtensteini sõjavägi koosnes siis 80 mehest, kuid sõjategevusest nad osa ei võtnud. Saksa Liidu lagunemine vabastas Liechtensteini rahvusvahelisest kohustusest sõjaväge pidada ja parlament kasutas seda võimalust keeldumaks sõjaväe jaoks raha eraldamisest. Vürst oli sellisele asjade käigule vastu, kuna sõjaväe kaotamine jätnuks riigi kaitseta, kuid andis lõpuks siiski järele ja saatis 12. veebruaril 1868 sõjaväe laiali. Viimane Liechtensteini mundris teeninud sõdur suri 1939. aastal 95 aasta vanuselt.[10]

Märtsis 2007 eksis 170 liikmeline Šveitsi jalaväeüksus öösel õppuste käigus ära ja sattus kogemata 1,5 kilomeetri sügavusele Liechtensteini. Viga märgates pöördus üksus kohe tagasi.[11] Šveitsi armee teavitas Liechtensteini eksituse tõttu toimunud invasioonist ja palus vabandust.[12]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Rahvastikustatistika vaadatud 23.01.11
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Liechtensteini portaali faktileht
  3. Worldmark Encyclopedia of the Nations, Eleventh Edition, 2004.
  4. 4,0 4,1 Tiny Liechtenstein gets a little bigger, Reuters, 29. detsember 2006.
  5. 5,0 5,1 Liechtenstein redraws Europe map, BBC News, 28. detsember 2006.
  6. Franz Josef II asus esimese vürstina koos perekonnaga elama põhiliselt Vaduzi.
  7. 7,0 7,1 7,2 Ametlik rahvastikustatistika
  8. 8,0 8,1 cia factbook välja otsitud 23.01.11
  9. CIA The World Factbook Kasutatud 26. detsembril 2012.
  10. David Beattie, (2004). Liechtenstein: A Modern History. London: I.B. Tauris. lk 30. ISBN 1-85043-459-X.
  11. CBCNews Not-so-precise Swiss army unit mistakenly invades Liechtenstein Kasutatud 26. detsembril 2012.
  12. Lindsay Hamilton Whoops! Swiss Accidentally Invade Liechtenstein

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Riik ainsa sõduriga. Uus Eesti, 7. aprill 1938, nr. 97, lk. 4.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

47.1459.55388889