Serbia

Serbia Vabariik

serbia Републикa Србијa
Republika Srbija


Serbia lipp	Serbia vapp

77 474 (koos Kosovoga 88 361) km²

Riigikeel(ed)

serbia

Rahvaarv

7 498 001 (2008) (koos Kosovoga 9 524 359)

95 in/km²

dinaar (CSD)

.rs, .yu

381

Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel.

Serbia on merepiirita riik Euroopas, Balkani poolsaare keskosas. Piirneb Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Makedoonia ja Albaaniaga.

Kuni 2006. aastani moodustas tänane Serbia riik Serbia ja Montenegro liitriigi tuumikala. 3. juunil 2006 kuulutas Montenegro parlament Montenegro iseseisvaks ja 5. juunil kuulutas Serbia end Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks.

2008. aasta 17. veebruaril kuulutas end ühepoolselt Serbiast sõltumatuks Kosovo, mille iseseisvust Serbia ei tunnusta. Mitmed riigid, kaasa arvatud Eesti, on Kosovot tunnustanud.

Serbia loeb riigi koosseisu kuuluvaks kaks autonoomset piirkonda: lisaks Vojvodinale ka iseseisvust kuulutanud Kosovo ja Metohija.

Sisukord

1 Ajalugu
2 Loodus
- 2.1 Kliima
3 Riik
- 3.1 Haldusjaotus
- 3.2 Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse
4 Rahvastik
5 Vaata ka
6 Välislink

Ajalugu[muuda]

Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik. Pärast lüüasaamist 1389. aastal peetud Kosovo lahingus langes suurem osa riigist türklaste kätte. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Osmanite riik needki annekteeris. Hoolimata kolmest Austria sissetungist ja arvukatest vastuhakkudest jäi Osmanite võim püsima sajanditeks.

19. sajandil võimaldasid Esimene Serbia ülestõus (1804–1813) ja Teine Serbia ülestõus (1815) luua Serbia vürstiriigi, mis oli esialgu pooliseseisev, ja saavutas peagi täieliku sõltumatuse Türgist. 1876. aastal kuulutasid Montenegro, Serbia ja Bosnia sõja Türgile ning teatasid ühinemisest. Berliini kongressil anti iseseisvus siiski ainult Serbiale, Montenegrole ja Rumeeniale, seevastu Bosnia ja Raška jäeti Austria-Ungarile.

Pärast Balkani sõdu (1912–1913) ja Esimest maailmasõda (1914–1918) asutati Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik, mis 1929. aastal nimetati ümber Jugoslaavia Kuningriigiks.

Teise maailmasõja päevil okupeeris Jugoslaavia riigi Natsi-Saksamaa. Sakslastele vastu hakanud paramilitaarsed rühmitused kippusid sõdima ka omavahel. Sakslaste ja nendega liidus olnud Horvaatia separatistide purukslöömise järel võttis kogu Jugoslaavias võimu kommunistlike partisanide juht Josip Broz Tito. Tito ja tema järglaste juhitud Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik püüdis Külma sõja päevil jääda neutraalseks riigiks ja oli Mitteühinemisliikumise üheks algatajaks.

1989. aastal sai Jugoslaavia koosseisu kuulunud Serbia Vabariigi presidendiks Slobodan Milošević, kelle rahvusäärmuslikud vaated viisid Jugoslaavia vägivaldse lagunemiseni. 1991. aastal kuulutasid end iseseisvaks Horvaatia, Sloveenia ja Makedoonia. Järgmisel aastal järgnes neile Bosnia. Serbia püüdis lahkulöönud territooriumitele jäänud serblaste asualasid sõjalisi vahendeid kasutades emamaaga edutult liita. Sõjategevuse lõpetas 1995. aastal sõlmitud Daytoni rahuleping.

1998. aastal kasvasid Jugoslaavia jõudude relvakokkupõrked Kosovo Vabastusarmeega üle Kosovo sõjaks. Pärast nurjunud rahukõnelusi 1999. algul sekkusid sõjategevusse NATO õhujõud ja Serbia sunniti kapituleeruma. Kosovo staatus jäeti rahvusvaheliste kõneluste otsustada. 2008. aastal kuulutas Kosovo end ühepoolselt iseseisvaks.

Loodus[muuda]

Kliima[muuda]

Põhjaosas parasvöötme kontinentaalne kliima külmade talvede ning palavate niiskete suvedega. Põhjaosa ilma kujundavad õhumassid Põhja- ja Lääne-Euroopast.

Lõuna pool vahemereline kliima palavate ja kuivade suvede ja sügistega, talved on võrdlemisi külmad ja lumerohked. Vahemerelt lähtuvate soojade õhumasside mõju vähendavad mäeahelikud.

Riik[muuda]

Haldusjaotus[muuda]

Serbia on jagatud 24ks ringkonnaks (okrug) ja Belgradi linnaks. Ringkonnad (kaasa arvatud Belgrad) on omakorda jagatud omavalitsuspiirkondadeks (opština).

Serbia loeb oma koossseisu kuuluvaks kaks autonoomset piirkonda, riigi põhjaosas asuva Vojvodina ning lõunasse jääva Kosovo ja Metohija, millest viimane on ühepoolselt välja kuulutanud iseseisvuse ja leidnud osalist rahvusvahelist tunnustust.

Seda osa Serbiast, mis ei kuulu kummagi autonoomse piirkonna koosseisu, nimetatakse Kesk-Serbiaks (Centralna Srbija). Tegemist ei ole eraldi administratiivse üksusega.

Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse[muuda]

Serbia on ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni, Euroopa Nõukogu ja Kesk-Euroopa Vabakaubanduslepingu liige. Serbia taotleb Maailma Kaubandusorganisatsiooni ning Euroopa Liidu liikmestaatust.

Rahvastik[muuda]

Suurimad linnad (üldjuhul 2002. aasta andmetel).

Belgrad — 1 576 124 (2007. aasta andmed),
Novi Sad — 255 071 (2005. aasta andmed),
Niš — 236 722,
Kragujevac — 175 473,
Subotica — 99 471,
Zrenjanin — 79 545,
Leskovac — 78 030,
Smederevo — 77 808,
Pančevo — 77 087,
Kruševac — 75 256,
Čačak — 73 217.

Vaata ka[muuda]

Välislink[muuda]

Serbia Vabariigi valitsus

koordinaadid: 43° 57′ N, 20° 56′ E

Serbia

Sisukord

Ajalugu[muuda]

Loodus[muuda]

Kliima[muuda]

Riik[muuda]

Haldusjaotus[muuda]

Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse[muuda]

Rahvastik[muuda]

Vaata ka[muuda]

Välislink[muuda]

Navigeerimismenüü

Personaalsed tööriistad

Nimeruumid

Variandid

vaatamisi

Toimingud

Otsimine

Navigeerimiskast

Trüki või ekspordi

Tööriistad

Teistes keeltes