Kaliningradi oblast

Allikas: Vikipeedia
Kaliningradi oblast

vene Калининградская область
(Kaliningradskaja oblast)

Kaliningradi oblasti vapp
Kaliningradi oblasti vapp
Kaliningradi oblasti lipp
Kaliningradi oblasti lipp

Pindala: 13 300 km²
Elanikke: 954 978[1] (2013)
Keskus: Kaliningrad

Kaliningradi oblast (7. aprill – 4. juuli 1946 Königsbergi oblast[2][3]) on Venemaa läänepoolseim oblast Läänemere kagurannikul. Kuulub Loode föderaalringkonda. Ta on riigi muust territooriumist Leedu ja Valgevenega ära lõigatud. Oblast piirneb lõunast Poola ning põhjast ja idast Leeduga. Oblastil on läänes pääs avamerele ja Visla lahele, põhjas Kura lahele.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaliningradi oblastis on 13 rajooni ja 8 oblastilise alluvusega linna.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loodusvarad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pinnamoelt on Kaliningradi oblast valdavalt madal tasandik. Visla lahe rannikul on maapind kohati merepinnast madalamal. Oblasti kaguossa ulatub Balti moreenkõrgustike vöönd ja maapind tõuseb 231 m üle merepinna. Visla ja Kura lahte avamerest eraldavatel Visla ja Kura säärel asuvad suurejoonelised luited.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siinne parasvöötme kliima on rannikuala mereline, siseosas mõõdukalt üleminekuline.

Keskmine temperatuur jaanuaris on –3...–5 °C, juulis +15...+17 °C.

Sademeid on kuni 700 mm aastas. Sademeterikkaimaks piirkonnaks on oblasti kagunurgas kerkiva kõrgustiku läänenõlvad.

Läänemeri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rannikumeri ja Visla laht ei külmu. Oblasti rannikule jääb kaks maasäärtega avamerest eraldatud mageveelist laguuni – Visla laht ja Kura laht. Esimesest on oblastil ka pääs avamerele (Baltiiski sadam), Kura lahe suue jääb Leedu territooriumile.

Siseveekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurim oblastisisene jõgi on Visla lahte suubuv Pregolja. Põhjapiiril Leeduga voolab Nemunas (vene keeles Неман, saksa keeles Memel), mis suubumisel Kura lahte moodustab delta. Nimetatud jõed on omavahel ühendatud kanalite süsteemiga (ulatub üle Poola Saksamaale ja Prantsusmaale).

Taimestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

15% piirkonnast on kaetud metsaga.

Looduskaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kura säär (Venemaale ja Leedule kuuluv osa koos) on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvaarv oli 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 955 200. Linnades elas 741 800 ja maal 213 400 elanikku.

Suurim linn on 430 300 elanikuga Kaliningrad (saksa keeles Königsberg). Teised tähtsamad linnad on Tšernjahhovsk (saksa Insterburg), Sovetsk (saksa Tilsit), Neman (saksa Ragnit) ja Baltiisk (saksa Pillau).

Kokku on linnu 22 ja aleveid 5.

Rahvuslik koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oblasti algsed asukad olid balti hõimude hulka kuuluvad preislased ja leedulased. 13. sajandist alates toimus nende järkjärguline saksastumine. 20. sajandiks oli leedu keele kõnelejaid säilinud vaid Ida-Preisimaa kirde- ja idaosas (Väike-Leedu).

Sakslastest elanikkond põgenes Teise maailmasõja lõpus peale tungiva Punaarmee eest. Paigale jäänud sakslased küüditati 1947. aastal Saksamaale. Nende asemele toodi inimesi Venemaa keskosa oblastitest ja Valgevenest (sõjas enim kannatanud majandusega piirkondadest).

Praegu moodustavad elanikkonnast 86,4% venelased, ukrainlased 3,7%, valgevenelased 3,6%, leedulased 1,1%, armeenlased 1,0% ja sakslased 0,8%.[4]

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastavalt rahvuslikule koosseisule on valdav religioon õigeusk. Oblastis elavad leedulased on katoliiklased ja seal elanud sakslased olid luterlased.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajaloo kohta kuni 1945. aastani vaata Ida-Preisimaa.

Venemaa koosseisus on Kaliningradi oblasti ala (endise Ida-Preisimaa põhjapoolne kolmandik) Teise maailmasõja lõpust. Lõunaosa läks Poolale (vaata Warmia-Masuuria vojevoodkond).

1945 moodustati Königsbergi erisõjaväeringkond, mis 1946. aastal reorganiseeriti Königsbergi oblastiks (Vene NFSV koosseisus). Samal aastal nimetati Königsberg NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 7. aprillist 1946. aastal, Mihhail Kalinini järgi Kaliningradiks ning seejärel muutus ka oblasti nimi.

Kaliningradi oblastis moodustati ka järgmised rajoonid:


Ida-Preisimaa lõunaosa anti Poolale ja Nemunasest põhja poole jääv osa (Klaipėda piirkond) tagastati Leedule.

Nõukogude Liidu ajal oli Kaliningradi oblasti näol tegemist eriti tugevasti militariseeritud piirkonnaga, mida kutsuti ka "uputamatuks Nõukogude lennukikandjaks".

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaliningradi oblastis ehitatakse vaguneid, kraanasid ja laevu ning pannakse kokku autosid.

Kaevandatakse ja töödeldakse merevaiku (mõnedel andmetel üle 90% maailma varudest ja toodangust) ning on alustatud nafta ammutamist.

Venemaa ülejäänud osadega peetakse ühendust lennukitega ning maad mööda läbi Leedu ja Valgevene. Aastail 2003-2010 oli laevaliin Peterburi, millel sõitis "Georg Ots". Laev sildus esimestel aastatel Kaliningradi Kalasadamas, seejärel aga Baltiiski (endise saksa nimega Pillau) sadamas.

Lõpetatakse Teise maailmasõja ajal pooleli jäänud kiirtee ehitust Berliini. Sama linnaga toimib ka raudteeühendus.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


54.82352921.481616