Fääri saared

Fääri saared
	fääri Føroyar
	taani Færøerne
	Fääri saarte lipp Fääri saarte vapp
	Pindala: 1399 km²
	Elanikke: 54 149 (1.01.2023)
	Rahvastikutihedus: 38,7 in/km²
	Pealinn: Tórshavn

Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas. Saarestik koosneb 18 suuremast saarest, millest 17 on asustatud. Suurim saar on Streymoy, kus asub ka pealinn Tórshavn. Suuruselt teine linn on Klaksvík. Fääridel on oma lipp ja pass. Kasutusel on Taani kroon, kuid paberraha on kohaliku kujundusega. Fääri keel on ametlik keel, kasutatakse ka taani keelt.

Fääri saarte sümbol on lammas ja seda on kujutatud saarte vapil. Enamik saari on mägised ja järskude kaljurannikutega. Kõrgeim tipp on Slættaratindur (882 m), mis asub Eysturoy saare põhjaosas.

Etümoloogia

Fääri keeles kirjutatakse saarte nimi kujul Føroyar. Oyar on oy mitmuse vorm – vanemas fääri keeles sõna "saar" jaoks. Keeleliste muutuste tõttu on fääri keeles tänapäevane sõna saare kohta oyggj. Esimene sõnapool, før, võib tähistada vana norra sõna fær (lammas), kuigi see tõlgendus on vahel vaidlustatud, kuna fääri keeles kasutatakse sõna seyður (pärit vanast norra keelest sauðr) sõna "lammas" jaoks. Teine võimalus on see, et Iiri mungad, kes asustasid saare 625. aastal, olid saartele juba pannud nimeks gaeli keelest tuletatud sõna fearrann, mis tähendab maad või maaomandit. See nimi võis olla seejärel edasi antud Norra asunikele, kes lisasid juurde oyar (saared). Nimi tähendab tõlkes kas lambasaart või Fearranni saart.

Taani keeles sisaldab nimi Færøerne samu elemente, ehkki øerne on ø (saar) mitmuse vorm.

Ajalugu

Saarte avastamine

Fääri saarte varasem ajalugu on paljuski ebaselge. Tõenäoliselt avastasid Fääri saared Iiri mungad. Saari on seostatud 6. sajandil toimunud püha Brendani reisi legendiga. Säilinud allikate järgi elasid saartel Iiri erakmungad 8. sajandil. Loodusteaduslike uurimismeetoditega on leitud arvatavaid inimmõju jälgi saarte taimestikule juba 6.–8. sajandist.^[2] Arheoloogilisi leide viikingite-eelsest asutusest ei ole.^[3]

Norra asustus

Enne 13. sajandit toimunu kohta on saadud teavet eelkõige "Fäärlaste saagast" (Færeyinga Saga). Saaga järgi asusid 9. sajandi algul saartele Norra sisserändajad, kes olid põgenenud kuningas Harald Kaunisjuukse valitsuse eest. Arheoloogilised leiud vanimast asustusest viitavadki sellele sajandile. 9. sajandil asutati ka rahvakoosolek ting (Alþing), mis on praeguse parlamendi eelkäija. Seega on Fääri parlament üks vanimaid Skandinaavias. 1000. aasta paiku võeti Fääri saartel vastu ristiusk. 1035. aastal allutati saared Norrale. 1380. aastal sõlmitud personaaluniooni kaudu läksid saared Taani kaasvõimu alla, kuid Norra domineerimine säilis. Samal ajal nimetati Alþting ümber Løgtingiks.

14. sajand kuni II maailmasõda

14. sajandil kehtestati kord, mille järgi Fääri saarte kogu kaubandus käis läbi Bergeni. Reformatsioon jõudis Fääridele 1538. aastal. 1814. aasta Kieli lepinguga läks Norra Taani võimu alt Rootsi võimu alla, kuid Fääri saared jäid Taanile. 1816. aastal saatsid Taani võimud Løgtingi laiali. Løgting taastati 1852. aastal nõuandva koguna. 1850. aastal jõustati saartel Taani uus põhiseadus, mis andis Fääri saartele kaks kohta Taani parlamendis. See õigus kehtib tänapäevani. Kaubandusmonopol kaotati 1856. aastal. 19. sajandi lõpus algas rahvuslik ärkamine, mille ajal sündis 1890. aastal fääri kirjakeel.

II maailmasõda

Pärast Taani okupeerimist Saksamaa poolt hõivasid Briti väed 12. aprillil 1940 Fääri saared. Aastail 1942–1943 rajasid Briti väed saarte ainsa, Vágari lennuvälja. Briti okupatsiooni ajal anti Løgtingile tagasi seadusandlik võim ja tunnustati Fääri lippu. Kuigi Fääri saarte iseseisvuspüüdlused laienesid, andsid Briti võimud pärast sõja lõppu saared tagasi Taani kontrolli alla.

Lähiajalugu

14. septembril 1946 toimus Fääri saarte iseseisvusreferendum, kus napp enamus hääletas iseseisvuse poolt. Løgting tunnustas referendumi tulemusi siduvatena. Pärast Løgtingi laialisaatmist ja uute valimiste korraldamist saavutasid parlamendis enamuse poliitilised jõud, kes toetasid autonoomiat Taani koosseisus. 1. aprillil 1948 jõustus seadus, mis andis Fääri saartele autonoomia. Fääri keelt tunnustati ametliku keelena ja Fääri lippu ametliku sümbolina.

1980. aastail tugevnesid Fääri saarte iseseisvuspüüdlused, kuid toetust iseseisvusele vähendas 1990. aastate alguse majanduskriis. 2000. aastate algul suurenes toetus iseseisvusele. Uus referendum Fääri tuleviku küsimuses pidi toimuma 2001. aastal. Referendum jäeti ära, kui selgus, et Taani on Fääri saarte iseseisvuse korral nõus jätkama toetuste maksmist soovitud 12 aasta asemel ainult neli aastat.

Asend ja loodus

Asend ja suurus

Fääri saared on saarestik, mis koosneb 18 suuremast saarest ja veel 779 saarest, laiust ja skäärist. Saared asuvad Atlandi ookeani põhjaosas umbes 655 kilomeetri kaugusel Põhja-Euroopa rannikust, umbes poolel teel Islandi ja Norra vahel. Saarte lähimad naabrid on Šotimaa Põhja saared ja Välis-Hebriidid.

Kaugus Fääri saartest:

Põhja-Rona (asustamata), Šotimaa – 260 km,
Shetlandi saared (Foula), Šotimaa – 285 km,
Orkney saared (Westray), Šotimaa – 300 km,
Šotimaa (mandriosa) – 320 km,
Island – 450 km,
Iirimaa – 670 km,
Norra – 670 km,
Taani – 990 km.

Saarte pindala on 1399 ruutkilomeetrit. Rannajoone kogupikkus on 1117 km. Ükski koht pole kaugemal kui 5 km lähimast rannast. Ainus märkimisväärne asustamata saar on Lítla Dímun.

Pinnamood

Fääri saared on tekkinud umbes 55 miljonit aastat tagasi, mil arvukate vulkaanipursete tulemusena tekkis suur basalt-tasandik, mida on viimasena jääaeg kujundanud. Mägistel saartel on enamuses loode-kagusuunalised mäeharjad, fjordid, lahed ja väinad. Basaldikihid on tugevasti kaldu kagusuunas. Seetõttu on lääne- ja looderannikul kõrged kaljused ning ida- ja kagurannikuil lauged nõlvad. Kõrgeim punkt (882 m) on Slættaratindur (Eysturoy põhjaosas). Jõed ja järved on väiksed. Suurim järv on Sørvágsvatn, mille pindala on 3,6 ruutkilomeetrit.

Kliima

Saartel valitseb mereline kliima, Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp Cfc. Enamuses – eriti mägedes – on tundraga sarnane ilmastik. Rannikupiirkonnas ja madalamais kohtades võib esineda ka väga pehme talvega tundrakliima. Saarte kliimat mõjutavad tugevasti Atlandi ookean, milles voolab soe Põhja-Atlandi hoovus ning kaugus mandrialadest, kus tekkivad soojad või külmad õhumassid. Nende tingimuste tõttu on saartel talv pehme (keskmine õhutemperatuur 3,0–4,0 °C) ja suvi jahe (9,5–10,5 °C).

Ilm on tuuline, pilves ja jahe aasta läbi. Aastas on keskmiselt 210 vihmast või lumist päeva. Saared asuvad kirdesse liikuvate madalrõhkkondade teel. Need põhjustavad tugevat tuult ja vihma aasta läbi. Päikeselisi päevi on harva, lauspilves päevad on tavalised.

Üks suurimaid torme on olnud orkaan Faith. See tabas Fääri saari 5. septembril 1966 tuulekiirusega üle 160 km/h.

Lähestikku olevate alade ilmastik on saartel väga erinev. Seda eelkõige kõrgusvahe, ookeanihoovuste, pinnamoe ja tuulte tõttu. Sademete esinemises on eri saarte vahel märkimisväärseid erinevusi. Mägismaal võib mõnes kohas kesta lumikate kuid, suuremal osal aastast võib seal lund sadada (kõrgeimates kohtades pole suvine lumesadu sugugi haruldane). Seevastu võib mõnel rannikualal mööduda mitu aastat ühegi lumesajuta. Pealinn Tórshavn saab külmahooge sagedamini kui teised piirkonnad, mis asuvad lähedal lõunas. Ka lund sajab pealinnas palju sagedamini kui läheduses asuvail saartel. Piirkonnas on aastas keskmiselt 49 külmalainet.

Fääri saarte ilmastiku andmeid on hakatud koguma juba 1867. aastal. Talvise ilma kohta on hakatud märkmeid tegema 1891. aastal. Kõige soojem talv on olnud aastail 2016/17, mil keskmine õhutemperatuur oli 6,1 °C.

Taimestik

Fääri saarte looduslikus taimestikus on valdavad arktilised ja alpi taimed, metslilled, rohttaimed, samblad ja samblikud. Suurem osa madalikust on rohumaa ja osa on kanarbikunõmm. Rohttaimestiku hulgas paistab eriti silma soo-ohakas (Cirsium palustre).

Ehkki Fääri saartel pole looduslikult ühtegi puud, on suudetud piirkonda edukalt tutvustada piiratud liike, sealhulgas karvaseviljane pappel (Populus trichocarpa).

Loomastik

Lunnid on väga levinud ja neid kasutab toormena kohalik köök. Fääri saartel elutseb just Fääri saarte lunn

Fääri saarte linnustikus domineerivad merelinnud ja linnud, keda meelitab lage maa, näiteks kanarbikunõmm, arvatavasti metsamaa ja muude sobivate elupaikade puudumise tõttu. Paljudel liikidel on välja kujunenud spetsiaalsed Fääri saarte alamliigid: hahk, kuldnokk, käblik, lõunatirk ja krüüsel. Rabatõug, kärnkonna Põhja-Atlandi alamliigi värvierinevus, oli Fääri saartel endeemiline, kuid nüüdseks on see välja surnud.

Fääri saartel on tänapäeval vaid üksikud maismaaimetajate liigid, kõik need on sisse toodud inimeste poolt. Kolm liiki, mis levivad tänapäeval saartel usinalt: valgejänes (Lepus timidus), rändrott (Rattus norvegicus) ja koduhiir (Mus musculus). Peale nende on veel üks kohalik lammaste tõug, Fääri lammas (kujutatud vapil). Ajaloost on teada ka liik metsikuid lambaid, kes püsisid Lítla Dímunil 19. sajandi keskpaigani.

Rannikualade ümber on levinud hallhülged (Halichoerus grypus). Mitu vaalaliste seltsi kuuluvat liiki elab samuti Fääri saarte vetes. Kõige tuntumad on Globicephala melaena liigi isendid, keda jahivad saarlased endiselt vastavalt ammustele kohalikele traditsioonidele. Lisaks on ka mõõkvaalad (Orcinus orca) regulaarsed külastajad saarte ümbruses.

Fääri saarte koduloomad on 1200-aastase isoleeritud aretuse tulemus. Selle tulemusel ei leidu paljude saarte koduloomi mitte kusagil mujal maailmas. Fääri saarte kodutõugude hulka kuuluvad Fääri poni, Fääri lehm, Fääri lammas, Fääri hani ja Fääri part.

Poliitiline süsteem

Fääri saared said 1948. aastal autonoomia, millest tulenevalt on Fääri võimude pädevuses kõik kohalikku elu puudutavad küsimused.

Parlament

Fääri saarte parlamendis Løgtingis on 33 liiget. 2019. aasta valimiste järel on esindatud seitse erakonda:

Fólkaflokkurin (FF) – 8 kohta
Sambandsflokkurin (SF) – 7 kohta
Javnaðarflokkurin (JF) – 7 kohta
Tjóðveldisflokkurin (TF) – 6 kohta
Miðflokkurin (MF) – 2 kohta
Framsókn – 2 kohta
Nýtt Sjálvstýri – 1 koht

Lisaks on kas Fääri saarte esindajat Taani parlamendis Folketingetis.

Valitsus

Valitsuses on üheksa liiget. 2019. aastast on peaminister Bárður á Steig Nielsen (SF). 2015–2019 oli peaminister Aksel V. Johannesen (JF).

2011–2015 olid ministrid:

peaminister (ka haldusküsimused) Kaj Leo Johannesen (SF)
välisminister ja asepeaminister Jørgen Niclasen (FF)
kaubandus- ja tööstusminister Johan Dahl (SF)
sise- ja keskkonnaminister Annika Olsen (FF)
rahandus- ja majandusminister Jóannes Eidesgaard (JF)
sotsiaalminister Rósa Samuelsen (SF)
tervishoiuminister Aksel Vilhelmson Johannesen (JF)
haridus-, teadus- ja kultuuriminister Helena Dam á Neystabø (JF)
kalandus- ja meretranspordi minister Jacob Vestergaard (FF)

Sümboolika

Fääri saarte rahvuslind on merisk ja rahvuslill varsakabi.

Rahvushümn on "Tú alfagra land mítt".

Välissuhted

Vaata ka: Fääri saarte ja Euroopa Liidu suhted

Välis- ja kaitsepoliitika on Taani võimude pädevuses, kuid tulenevalt Taani keskvalitsuse ja Fääri saarte omavalitsuse vahelisest lepingust on Fääri saartel õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides. Ollakse liikmed Arktika Nõukogus, Põhjamaade Nõukogus, Põhjamaade Ministrite Nõukogus, Põhjamaade Investeerimispangas (NIB), Ülemaailmses Postiliidus (UPU), Põhja-Atlandi Konverentsil, Läänepoolsete Põhjamaade Nõukogus ja assotsieerunud liige Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO), piirkondlikes kalandus- ka keskkonnaorganisatsioonides NEAFC, NAFO, NASCO, NAMMCO ja ICES. Lisaks on Fääri saared esindatud mitmes rahvusvahelises organisatsioonis Taani delegatsiooni koosseisus.

Taani liitumisel Euroopa Majandusühendusega jäid Fääri saared Euroopa Majandusühendusest ja hilisemast Euroopa Liidust välja. Seetõttu ei laiene neile Euroopa Liidu ühtne kaubanduspoliitika ja sellest tulenevalt on neil õigus sõlmida kaubanduslepinguid. Vabakaubanduslepingud on sõlmitud Euroopa Liidu, Norra, Islandi ja Šveitsiga ning soovitakse saada Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmeks.

Fääri Saartel on esindus Euroopa Liidu juures, Reykjavíkis, Londonis, Kopenhaagenis ja Moskvas.^[4]

Majandus

Fääri saarte majandusest valdava osa moodustab kalandus. Majanduse olukord sõltub otseselt rahvusvahelisest kalaturust. Põllumajanduse peamise osa moodustab lambakasvatus.

Fääri saarte rahvuslik lennufirma on Atlantic Airways, mis on kavas osaliselt erastada. Rahvusvaheline lennujaam asub saarestiku lääneosas Vágari saarel. Fääridel tegutseb kaks kindlustusseltsi ja neli panka, millest suurim on Føroya Banki. Kõrgelt on arenenud Fääri saarte infotehnoloogia ja telekommunikatsioon. Fääri saared oli esimene maa, mis läks täielikult üle digitaaltelevisiooni edastamisele.

2008. aasta seisuga oli Fääri saarte SKT elaniku kohta on 32 900 USA dollarit.

Fääri saared ekspordivad eelkõige kala. Imporditakse tarbekaupu, masinaid ja seadmeid, kütust ning muid tööstuskaupu.

Fääri saarte väärtpaberiturgu (VMF) opereerib Islandi börs (ICEX). Esimene Fääri ettevõte, naftaotsimisega tegelev Atlantic Petrolium noteeriti börsil 2005. aasta juunis.

Suhted Eestiga

1991. aasta kevadel käisid Fääri saartel esinemas Tartu Lasteteater ja rahvalauluansambel Hellero.

11.–12. septembril 1997 külastas Eestit Fääri saarte peaminister Edmund Joensen. Peaministrit saatis Fääri saarte äridelegatsioon. Eesti peaminister Mart Siimann viibis vastukülaskäigul Fääri saartel sama aasta novembris, mille käigus 27. novembril kirjutati Tórshavnis alla Eesti ja Fääri saarte vaheline vabakaubandusleping. See kehtis kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga 1. mail 2004. 6. august 1993 – 6. august 2000 kehtis Eesti ja Fääri saarte vaheline kalandusleping. Fääri saarte äridelegatsioon külastas Eestit ka 2006. aasta jaanuaris.

Eestis on registreeritud üks Fääride osalusega ettevõte.

Saksofonist Villu Veski ja akordionist Tiit Kalluste on alates 1997. aastast Fääri saartel korduvalt esinenud ja koos Fääri muusikutega ka salvestanud. Esinetud on koos Fääri džässpianisti Kristian Blakiga.

Aastal 2010 käis Fääri saartel esinemas Eesti Riiklik Nukuteater lavastusega "Jussikese 7 sõpra". Etendus anti fääri keeles.

Jalgpallis on Eesti kohtunud Fääri saarte jalgpallikoondisega kuus korda. 1996. aastal Küprosel viigistati 2:2, 1997 kaotati Tartus 0:2, 1998 EM-valikmängus Kadriorus võideti 5:0 , 1999 EM-valikmängus Tórshavnis võideti 2:0, 2010 EM-valikmängus 11. augustil A. Le Coq Arenal võideti 2:1 ning 7. juunil 2011 kaotati Tórshavnis 0:2.

Vaata ka

Viited

↑ Population, vaadatud 3.09.2023.
↑ 16 December 2021, Lorelei Curtin, William J. D’Andrea, Nicholas L. Balascio, Sabrina Shirazi, Beth Shapiro, Gregory A. de Wet, Raymond S. Bradley, Jostein Bakke, Sedimentary DNA and molecular evidence for early human occupation of the Faroe Islands, nature.com
↑ täna kell 09.39, Priit Ennet, Fääri saartel elas inimesi arvatust varem, novaator.err.ee
↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2016. Vaadatud 11. august 2016.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

Fääri saarte reisijuht (inglise keeles)
Flickri fotokogu
Fääri saarte Turismiamet
Fääri peaministri büroo
Fääri Statistikaamet
Fääri saarte Kaubandus- ja Tööstusministeerium
Maapank (valitsuspank)
Fääri saarte ekspordinõukogu
Välisministeeriumi ülevaade Fääri saarte äritingimustest (eesti keeles)

[1] Population, vaadatud 3.09.2023.

[2021_12_16_NATURE-2] 16 December 2021, Lorelei Curtin, William J. D’Andrea, Nicholas L. Balascio, Sabrina Shirazi, Beth Shapiro, Gregory A. de Wet, Raymond S. Bradley, Jostein Bakke, Sedimentary DNA and molecular evidence for early human occupation of the Faroe Islands, nature.com

[2021_12_21_09_39_FÄÄRI_SAARED-3] täna kell 09.39, Priit Ennet, Fääri saartel elas inimesi arvatust varem, novaator.err.ee

[4] "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2016. Vaadatud 11. august 2016.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]