Mongoolia

Mongoolia mongoli Монгол Улс Mongol Uls {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}} {{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}} {{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}} {{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}} {{{10}}} {{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}} {{{12}}} {{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}} {{{14}}} {{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}} {{{16}}} {{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}} {{{18}}} {{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}} {{{20}}} {{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}} {{{22}}}
Mongoolia lipp Mongoolia vapp
Riigihümn	Bügd Nairamdakh Mongol
Pealinn	Ulaanbaatar
Pindala	1 565 000 km2
Riigikeel(ed)	mongoli
Rahvaarv	2 751 314 (2004)
Rahvastiku tihedus	1,7 in/km2
President	Tsahhiagijn Elbegdordž
Peaminister	Sühbaatarõn Batbold
Iseseisvus	11. juulil 1921
Rahaühik	tugrik (MNT)
Ajavöönd	maailmaaeg +7 kuni +8
Tippdomeen	.mn
ROK-i kood	MGL
Telefonikood	976

Mongoolia on merepiirita riik Sise-Aasias. Piirneb põhjast Venemaa ja lõunast Hiinaga.

Riik

Mongoolia riigijuhid

• Jumdžaagijn Tsedenbal (Anastasia Filatova), Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei KK I sekretär aastatel 1940–54; 1981–84
• Džambõn Batmönh

Mongoolia riigihaldusasutused

• Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei
• Suur Rahvahuraal

Haldusjaotus

Mongoolia on halduslikult jaotatud aimakkideks (аймаг ; kokku 21) ja keskalluvusega linnaks (хот). Aimakkide ja keskalluvusega linnade nimestikus on toodud sulgudes halduskeskuste nimed, kui need ei lange kokku haldusüksuse nimega.

Aimakid

• Arhangaj – Архангай (Tsetserleg – Цэцэрлэг)
• Bajanhongor – Баянхонгор
• Bajan-Ölgij – Баян-Өлгий (Ölgij – Өлгий)
• Bulgan – Булган
• Darhan – Дархан-Уул (Дархан)
• Gobi Altai (Gov-Altaj) – Говь-Алтай (Altaj – Алтай)
• Gov-Sümber – Говь-Сүмбэр (Tšojr – Чойр)
• Ida-Gobi (Dornogov) – Дорноговь (Sajnšand – Сайншанд)
• Idaaimakk (Dornod) – Дорнод (Tšojbalsan – Чойбалсан)
• Kesk-Gobi (Dundgov) – Мандалговь (Mandalgov – Мандалговь)
• Dzavhan – Завхан (Uliastaj – Улиастай)
• Orhon – Орхон (Erdenet – Эрдэнэт)
• Sühbaatar – Сүхбаатар (Baruun-Urt – Баруун-Урт)
• Selenge – Сэлэнгэ (Sühbaatar – Сүхбаатар)
• Keskaimakk (Töv) – Төв (Dzuunmod – Зуунмод)
• Uvs – Увс (Ulaangom – Улаангом)
• Hovd – Ховд
• Hentij – Хэнтий (Öndörhaan – Өндөрхаан)
• Hövsgöl Хөвсгөл (Mörön – Мөрөн)
• Övörhangaj – Өвөрхангай (Arvajheer Арвайхээр)
• Lõuna-Gobi (Ömnögov) – Өмнөговь (Dalandzadgad – Даланзадгад)

keskalluvusega linn

• Ulaanbaatar – Улаанбаатар

Vaata ka

• Mongoolia kloostrid
• Mongoolia riiklik ülikool

Välislingid

• Mongoolia parlament (mongoli keeles)
• Socialism with a camel's face
• Mongoolia e-valitsus
• Mongolia Travel Guide
• Mongoolias elatakse jätkuvalt nii, nagu esiisade ajal – jurtades ja kindla aadressita]
• Flags and arms of the aymags of Mongolia
• Mongoliet
• Poisoned Arrows: The Stalin-Choibalsan Mongolian Massacres, 1921

• MONGOLIAN MANUSCRIPTS
• By A. M. Pozdneyev MONGOLIA AND THE MONGOLS

Aasia maad

Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur  | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Hiina Vabariik | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Tiibet

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad