Mongoolia
| Mongoolia
mongoli Монгол Улс Mongol Uls
|
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Bügd Nairamdakh Mongol | ||||
| Pealinn | Ulaanbaatar | ||||
| Pindala | 1 565 000 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | mongoli | ||||
| Rahvaarv | 2 751 314 (2004) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 1,7 in/km² | ||||
| President | Tsahhiagijn Elbegdordž | ||||
| Peaminister | Norovõn Altanhujag | ||||
| Iseseisvus | 11. juulil 1921 | ||||
| Rahaühik | tugrik (MNT) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +7 kuni +8 | ||||
| Tippdomeen | .mn | ||||
| ROK-i kood | MGL | ||||
| Telefonikood | 976 | ||||
Mongoolia on merepiirita riik Sise-Aasias. Piirneb põhjast Venemaa ja lõunast Hiinaga.
Sisukord |
[muuda] Riik
[muuda] Mongoolia riigijuhid
- Jumdžaagijn Tsedenbal (Anastasia Filatova), Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei KK I sekretär aastatel 1940–54; 1981–84
- Džambõn Batmönh
[muuda] Mongoolia riigihaldusasutused
[muuda] Haldusjaotus
Mongoolia on halduslikult jaotatud aimakkideks (аймаг ; kokku 21) ja keskalluvusega linnaks (хот). Aimakkide ja keskalluvusega linnade nimestikus on toodud sulgudes halduskeskuste nimed, kui need ei lange kokku haldusüksuse nimega.
[muuda] Aimakid
- Arhangaj – Архангай (Tsetserleg – Цэцэрлэг)
- Bajanhongor – Баянхонгор
- Bajan-Ölgij – Баян-Өлгий (Ölgij – Өлгий)
- Bulgan – Булган
- Darhan – Дархан-Уул (Дархан)
- Gobi Altai (Gov-Altaj) – Говь-Алтай (Altaj – Алтай)
- Gov-Sümber – Говь-Сүмбэр (Tšojr – Чойр)
- Ida-Gobi (Dornogov) – Дорноговь (Sajnšand – Сайншанд)
- Idaaimakk (Dornod) – Дорнод (Tšojbalsan – Чойбалсан)
- Kesk-Gobi (Dundgov) – Мандалговь (Mandalgov – Мандалговь)
- Dzavhan – Завхан (Uliastaj – Улиастай)
- Orhon – Орхон (Erdenet – Эрдэнэт)
- Sühbaatar – Сүхбаатар (Baruun-Urt – Баруун-Урт)
- Selenge – Сэлэнгэ (Sühbaatar – Сүхбаатар)
- Keskaimakk (Töv) – Төв (Dzuunmod – Зуунмод)
- Uvs – Увс (Ulaangom – Улаангом)
- Hovd – Ховд
- Hentij – Хэнтий (Öndörhaan – Өндөрхаан)
- Hövsgöl Хөвсгөл (Mörön – Мөрөн)
- Övörhangaj – Өвөрхангай (Arvajheer Арвайхээр)
- Lõuna-Gobi (Ömnögov) – Өмнөговь (Dalandzadgad – Даланзадгад)
[muuda] keskalluvusega linn
- Ulaanbaatar – Улаанбаатар
[muuda] Rahvastik
2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Mongoolia elanikkonnast mongolid 94,95% (sealhulgas halhamongolid 82,40%), kasahhid 3,86%, teised turgi rahvad 0,70% ja muudest rahvustest inimesed (peamiselt hiinlased, venelased ja korealased) 0,50%.
[muuda] Vaata ka
[muuda] Välislingid
- Mongoolia parlament (mongoli keeles)
- Socialism with a camel's face
- Mongoolia e-valitsus
- Mongolia Travel Guide
- Mongoolias elatakse jätkuvalt nii, nagu esiisade ajal – jurtades ja kindla aadressita]
- Flags and arms of the aymags of Mongolia
- Mongoliet
- Poisoned Arrows: The Stalin-Choibalsan Mongolian Massacres, 1921
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Hiina Vabariik | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Tiibet
