Smolensk

Allikas: Vikipeedia
Smolensk

vene Смоленск

Coat of Arms of Smolensk (Smolensk oblast) (2001).png
Smolenski vapp
Pindala: 166,3 km²
Elanikke: 330 961 (2014)

Koordinaadid: 54° 47′ N, 32° 3′ Ekoordinaadid: 54° 47′ N, 32° 3′ E
Map of Russia - Smolensk Oblast (2008-03).svg
Smolenski raudteejaam

Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus. Asub Dnepri jõe ääres, Smolenski-Moskva kõrgustiku põhjanõlval. Elanike arv on 330 961 (2014). Linna ulatus läänest itta on 25 km ja põhjast lõunasse 15 km.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Smolenski nimi tuleb Smolnja jõekese nimest. Kust jõgi on oma nime saanud, see ei ole selge. On kaks teooriat. Ühe järgi tuleb see vanaslaavi sõnast "смоль", mis tähendab 'mustmuld'. Mustmuld võis Smolnja veed mustaks muuta. Teise teooria järgi tuleb jõe nimi venekeelsest sõnast "смол" ('vaik'). Piirkonnas kasvab palju mände ja linn oli ükskord vaigukogumise ja vaiguga kauplemise keskus.

Smolensk on üks vanimaid vene linnu. Esmakordselt mainitakse seda kroonikas 862. aasta all. Linn oli krivitšite hõimu keskus. Esialgu võis linn asuda tänapäevasest kohast pisut allavoolu, näiteks Gnezdovo arheoloogilises leiupaigas. 882. aastast oli Smolensk ja Smolenskimaa Kiievi-Venemaa koosseisus.

Esimene välismaalane, kes Smolenskit mainis, oli Konstantinos VII Porphyrogennetos, kes 950 kirjeldas oma teoses De Administrando Imperio Smolenskit võtmeasulana teel viikingite juurest kreeklaste juurde. Seda mõtet on hiljem teisedki korranud ja Smolensk on tuntud Venemaa võtmena.

Ühe slaavi vürstiriigina rajati Smolenski vürstiriik 1054 ja keskse asendi tõttu Vene aladel arenes see kiiresti. 12. sajandi lõpuks oli sellest saanud Ida-Euroopa üks tugevaimaid riike ning Rjurikovitšite Smolenski dünastia kontrollis Kiievi-Vene trooni. Sel ajal ehitati linna hulgaliselt kirikuid, sealhulgas 1146 Püha Peetruse ja Püha Pauluse kirik ning 1180 Ristija Johannese kirik. Kõige ilusamaks kirikuks ida pool Kiievit on nimetatud Peaingel Miikaeli kirikut, mis valmis 1197 ja seisab tänini.

1240. aastal, kui mongolid rüüstasid Vene alasi nad Smolenskit küll säästsid, aga Smolensk pidi hakkama Kuldhordile andamit maksma. Linn käis alla ning muutus pikapeale Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahelise võimuvõitluse objektiks. Viimane iseseisev Smolenski vürst oli Georgi, kelle valitsusajal vallutas Leedu suurvürst Vytautas linna kolm korda: 1395, 1404 ja 1408. Lõpuks läks linn ja Smolenskimaa Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi koosseisu Smolenski vojevoodkonnana ning aastail 14041514 oli linn Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi koosseisus.

Moskva-Leedu sõdade, 1512–1522 Moskva-Leedu sõjas piirasid Moskva ja Poola-Leedu väed korduvalt Smolenski kindlust ja sõja tulemusel liideti Smolenski alad Moskva tsaaririigiga. Pärast linna vallutamist Moskva suurvürstiriigi poolt asuti seda kindlustama ja 15971602 ehitati paksude müüridega kivist Smolenski kreml. Sellest hoolimata vallutasid Poola väed linna 1611. aastal, Segaduste aegses sõjategevuses pärast 20-kuulist piiramist ning linn ja Smolenski vojevoodkond jäi Rzeczpospolita koosseisu.

Poola–Vene sõjas, 1654–1667 piirasid Vene tsaaririigi väed 1654. aastal Moskva tsaari Aleksei Mihhailovitši juhtimisel linna ning see alistus, 1667. aastal sõlmitud Andrussovo vaherahuga jäi Smolensk ja Smolenskimaa Vene tsaaririigi valdusesse. Andrussovo rahulepinguga liideti ka Dnepri jõest idapool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga ja tekkis olukord, kus Ukraina jaotati kahe riigi vahel: Vasakkalda-Ukraina kuulus Venemaale ja Paremkalda-Ukraina Poolale, piirijõeks oli aga Ukrainat poolitav Dnepri jõgi.

1868. aastal ehitati linnast läbi Riia-Orjoli raudtee, 1870. aastal Moskva-Bresti raudtee.

1941. aastal piirasid sakslased linna 3 kuud ja sõjas hävis peaaegu kogu linn. Smolensk taastati pärast Teist maailmasõda.

Linna lähedal asub Katõni küla, kus NSV Liidu võimud korraldasid 1940. aastal Poola ohvitseride massimõrva.

10. aprillil 2010 toimus linna põhjapiiril Smolenski lennuõnnetus, milles hukkusid paljud kõrged Poola riigiametnikud, nende seas president Lech Kaczyński.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Smolensk on suurim Venemaa teemandilihvimiskeskus. Linnas asub ka lennukitehas.

Sõpruslinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Smolenski sõpruslinnad on Colorado Springs (USA, aastast 1993), Hagen (Saksamaa, aastast 1985), Kertš (Ukraina, aastast 1998) ja Tulle (Prantsusmaa, aastast 1981).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]