Rzeczpospolita

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist.


Rzeczpospolita Obojga Narodów
Vapp
Pilt:Location-Pol-Lith-Commonwealth.png
Rzeczpospolita 1619
Riigikeeled poola, ladina
Riigikirik roomakatoliku kirik
Pealinn Kraków, alates 1596 Varssavi
Riigikord šlahta demokraatia
Riigipea Poola kuningas
Leedu suurvürst
Eksisteeris 1569–1795

Rzeczpospolita Obojga Narodów (Mõlema Rahva Vabariik; ladina Regnum Serenissima Poloniae; valgevene Рэч Паспалі́тая; leedu Žečpospolita või Abiejų tautų respublika) oli föderatiivne riik, mis Lublini Uniooni (Unia Lubelska) tagajärjel koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu Suurvürstiriigist aastatel 1569–1795.

Ta piirnes Rootsi, Venemaa, Türgi, Tšehhi, Austria, Brandenburgi ja Lääne-Pomorze Hertsogiriigiga (Księstwo Zachodniopomorskie).

27. septembrist 1610 4. novembrini 1612 kuulus Moskva Rzeczpospolita koosseisu.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Gerardus Mercatori 16. sajandi Euroopa kaart.
Gerardus Mercatori 16. sajandi Euroopa kaart.

15. sajandi lõpul ja 16. sajandil õitses Poolas humanistlik renessansikultuur. 16. sajandil kujunes välja seisuslik monarhia, milles domineeris šlahta eesotsas magnaatidega. 1501. ja 1505. aasta seadustega sattus kuningas täielikku sõltuvusse Seimist, aastast 1573 valiti kuningaid kogu šlahta osavõtul (electio viritim). 1596 sai Krakówi asemel pealinnaks Varssavi. 1569 Lublini uniooniga moodustatud Poola-Leedu ühisriigi ekspansioon suundus põhja ja itta: kuningad Zygmunt II August [ 1548–1572 ], Stefan Batory [ 1576–1586 ] ja Zygmunt III Waza [ 1587–1632 ] liidendasid sõdades Venemaa ja Rootsiga 1561–1582 Liivimaa, 1561 Kuramaa, 1609–1618 (Dmitriaadid - Rzeczpospolita ja Rootsi interventsioon Venemaale) Smolenski, Tšernigivi jt. alad (Deulino vaherahu 1618). 27. septembrist 1610 4. novembrini 1612 kuulus Moskva Rzeczpospolita koosseisu.

"Lublini unioon", 1569, õli lõuendil, Jan Matejko, 1869, 298×512 cm, Rahvusmuuseum (Varssavi).
"Lublini unioon", 1569, õli lõuendil, Jan Matejko, 1869, 298×512 cm, Rahvusmuuseum (Varssavi).

17. sajandi keskpaiku tekkis poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne kriis, mida soodustasid jätkuvad sõjad Venemaa (1632–1634, 1654–1667, Andrussovo vaherahu), Rootsi (1600–1629, Altmargi vaherahu) ja Türgiga (1620–1621, 1672–1676, 1683–1699). 1654 läks Vasakkalda-Ukraina Venemaale. Rzeczpospolitat ohustas 1655 rootslaste sissetung (nn. Uputus); Oliwa rahuga loobus Rzeczpospolita Liivimaast.

17. sajandi sõjad laostasid maa. Laienes poliitiline detsentralisatsioon (aastast 1652 rakendatud liberum veto) ja kasvas magnaatide rühmituste mõjuvõim. Põhjasõjas langes Rzeczpospolita 1702–1709 Rootsi okupatsiooni alla. Kuningas August II Tugeva püüded rajada absolutistlikku Poola-Saksi ühisriiki põrkasid šlahta vastuseisule ja Venemaa sekkumisele. 18. sajandi keskpaiku algas majanduses elavnemine, kuid Czartoryskite magnaadirühmitus ei suutnud 1764–1766 riigikorda oluliselt reformida. Preisi algatusel toimus 1772 esimene Poola jagamine Venemaa, Preisi ja Austria vahel. Kuningas Stanisław August Poniatowski ja Patriootliku Erakonna (Hugo Kołłataj, Ignacy Potocki) katse vähendada sõltuvust Venemaast, tugevdada keskvõimu ja piirata šlahta privileege (liit Preisiga 1790, Nelja-Aastase Seimi reformid 1788–1792, Euroopa esimese põhiseaduse vastuvõtmine 3. mail 1791, hariduse ja kultuuri edendamine) lõppes Venemaa interventsiooniga 1792 ning Poola teise jagamisega 1793 Venemaa ja Preisi vahel. Tadeusz Kościuszko juhitud Kościuszko ülestõusu mahasurumisele järgnes 1795 kolmas Poola jagamine Venemaa, Austria ja Preisi vahel; see tegi Poola sõltumatusele lõpu 12 aastaks, kuni Varssavi Hertsogiriigini.

"Kuninga valimine 1573", Jan Matejko.
"Kuninga valimine 1573", Jan Matejko.

[redigeeri] Rzeczpospolita taastamised

29. novembril 1830 puhkes Venemaa koosseisu kuuluvas Kongressi-Poolas Novembriülestõus. Seda juhtisid konservatiivid (Józef Grzegorz Chłopicki, Adam Jerzy Czartoryski, Jan Krukowiecki jt.), kes lootsid välisriikide sekkumisele ning hoidusid reformidest, mida nõudsid Patriootide Ühingusse koondunud demokraadid (Joachim Lelewel). Veebruaris 1831 alanud sõjategevuses saavutasid Vene väed (I. Paskevitš) maiks ülekaalu; 6.–8. septembril langes Varssavi, mäss lõppes oktoobris 1831. See lõpetas Poola sõltumatuse 32 aastaks.

22. jaanuaril 1863 puhkes Kongressi-Poolas Jaanuariülestõus. Selle algatas revolutsioonilis-demokraatlik Punaste rühmitus (Jarosław Dabrowski, Ignacy Chmieleński, Stefan Bobrowski jt.), kelle mõjul Rahvuslik Keskkomitee (maist 1863 Rahvuslik Valitsus) kuulutas jaanuaris 1864 maa talupoegade omandiks. Märtsist septembrini 1863 kuulus võim konservatiiv-aristokraatlikule Valgete rühmitusele (Karol Majewski valitsus), kes ootas asjatult Euroopa riikide sekkumist. Septembris 1863 järgnenud uus Punaste valitsus ning juht Romuald Traugutt (oktoobrist 1863) ei suutnud vältida mässu mahasurumist 1864. aasta kevadeks (Vene vägesid juhtis Theodor Berg). See lõpetas Poola sõltumatuse 53 aastaks Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigi lühiajalise iseseisvumiseni 26. juulil 1917.

[redigeeri] Vaata ka

Varssavi Hertsogiriik
Gdański Vabalinn
Krakówi Vabariik
II Rzeczpospolita
Poola Rahvavabariik
III Rzeczpospolita

[redigeeri] Valitsejad

[redigeeri] Kuidas Rzeczpospolita kadus Euroopa kaardilt

Suurima ulatuse ajal (1648)

I jagamine (1772)

II jagamine (1793)

III jagamine (1795)

Poola jagamised

[redigeeri] Maakonnad

Märkus: sulgudes maakondade poolakeelsed nimekujud

[redigeeri] Vojevoodkonnad

[redigeeri] Poola Krooni maad (Korona Królestwa Polskiego)

[redigeeri] Suur-Poola provints (Prowincja wielkopolska)

[redigeeri] Suur-Poola (Wielkopolska)

[redigeeri] Kuninglik Preisi (Prusy Królewskie)

[redigeeri] Masoovia (Mazowsze)

[redigeeri] Väike-Poola provints (Prowincja małopolska)

[redigeeri] Väike-Poola (Małopolska)

[redigeeri] Vene (Ruś)

[redigeeri] Leedu Suurvürstiriik (Вялікае княства Літоўскае)

[redigeeri] Muud maa-alad (Inne terytoria)

[redigeeri] Liivimaa (Inflanty)

[redigeeri] Läänimaad (Lenna)

"3. mai konstitutsioon", õli lõuendil, Jan Matejko, 1891, 227×446 cm. Varssavi kuningaloss.
"3. mai konstitutsioon", õli lõuendil, Jan Matejko, 1891, 227×446 cm. Varssavi kuningaloss.

[redigeeri] Konstitutsioon

3. mail 1791 vastu võetud põhiseadus oli esimene Euroopas ja teine maailmas.

[redigeeri] Poeete ja kirjanikke

"Alkeemik Michał Sędziwój", õli lõuendil, Jan Matejko, 73×130 cm, Kunstide Muuseum (Łódź).
"Alkeemik Michał Sędziwój", õli lõuendil, Jan Matejko, 73×130 cm, Kunstide Muuseum (Łódź).

[redigeeri] II Rzeczpospolita

[redigeeri] III Rzeczpospolita

[redigeeri] Bibliograafia

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Rzeczpospolita"
Personaalsed tööriistad