Eesti-Venemaa suhted

Allikas: Vikipeedia
Paiknemine maailmakaardil
██ Eesti
██ Venemaa

Eesti-Venemaa suhted on Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni kahepoolsed rahvusvahelised suhted. Diplomaatilised suhted Eesti ja Venemaa eelkäija Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti 2. veebruaril 1920. aastal Tartu rahulepinguga.[1] Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal tunnustas Vene NFSV Eesti riiklikku iseseisvust uuesti sama aasta 24. augustil ja Nõukogude Liidu Riiginõukogu 6. septembril.[2][3]

Taasiseseisvumise järel on suhted Eesti ning Venemaa vahel olnud pingelised. Venemaa keeldub praegust Eesti Vabariiki tunnustamast 1918. aastal välja kuulutatud vabariigina, mille ta väidab olevat lõppenud 1940. aastal, mil Eesti Nõukogude Liiduga liideti. Selle asemel väidab Venemaa praeguse Eesti Vabariigi olevat Eesti NSV seaduslik järglane. See väide on põhjustanud probleeme kahe riigi suhtluses: erineb arusaamine riikidevahelistest kehtivatest lepetest (peamiselt on aruteluks Tartu rahu kehtivus), Eesti NSV loomise legaalsusest, Eesti-Vene õigest riigipiirist ning venekeelse rahvusvähemuse positsioonist Eestis.[1]

Viimane ametlik Eesti ja Venemaa riigipeade kohtumine toimus 2019. aasta aprillis, mil tollane Eesti president Kersti Kaljulaid läks Moskvasse avama Eesti ajaloolist saatkonnahoonet pärast pikka remonti. Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtus Kaljulaid 18. aprillil.[4] Mitte ükski Venemaa riigipea, peaminister ega välisminister ei ole iseseisvasse Eestisse ametlikku visiiti teinud.[5]

Venemaa invasioonist Ukrainasse 2022. aastal on Eesti-Vene suhted jõudnud madalseisu. Venemaa Riigiduuma on ähvardanud tühistada Eesti iseseisvumist tunnustava seadluse.[6] Riigikogu kuulutas 18. oktoobril 2022. aastal Venemaa režiimi terroristlikuks.[7]

Olulisemaid visiite[muuda | muuda lähteteksti]

Presidendid Kersti Kaljulaid ja Vladimir Putin kohtumisel Moskva Kremlis aprillis aastal 2019

Eesti presidentide Venemaa külastused:[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Matti Aivar Lind (02.02.2020). "Tartu rahulepingu 100. aastapäev pälvis Vene meedia tähelepanu". Delfi.
  2. Toomas H. Liiv (25.08.1991). "Eile kell 15.15 tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust". Päevaleht.
  3. "N. Liidu Riiginõukogu tunnustas eile Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust". Päevaleht. 07.09.1991.
  4. 4,0 4,1 Andres Einmann, Konstantin Sednev (20.04.2019). "Visiidi kajastus: keeruline logistiline operatsioon". Postimees.
  5. Marko Mihkelson (15.04.2019). "Marko Mihkelson: suhete parandamine eeldab Venemaa head tahet". Postimees.
  6. "Vene riigiduuma võib kaaluda ka Eesti ja Läti tunnustamise tühistamist". Postimees. 14.06.2022.
  7. "Riigikogu kuulutas Venemaa režiimi terroristlikuks". Eesti Rahvusringhääling. 18. oktoober 2022.
  8. Aleksander Pihlak (02.04.2019). "Millised Eesti ja Venemaa presidendid on varasemalt kohtunud ja millest räägiti?". Delfi.
  9. Igor Taro (21.01.2005). "Arnold Rüütel kutsus Vladimir Putini külla". Õhtuleht.
  10. Agaate Antson (04.04.2019). "Kaljulaidi visiit Putini juurde teeb eksperdid murelikuks". Postimees.
  11. Marvel Riik (03.04.2019). "Kaljurand ja Mihkelson president Kaljulaidi visiidist Moskvasse: ei ole väärikas minna riiki, kuhu sind pole kutsutud". Õhtuleht.
  12. Erkki Bahovski (22.06.2021). "Erkki Bahovski: Soome-ugri kongressi koht päikese all". Postimees.