Leonid Brežnev

Allikas: Vikipeedia

Disambig-dark.svg  See artikkel räägib Nõukogude Liidu partei- ja riigijuhist; tema nime kandnud lennukikandja kohta vaata artiklit Admiral Kuznetsov
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.
Leonid Brežnev, 1967

Leonid Iljitš Brežnev (vene Леонид Ильич Брежнев; 19. detsember 1906 Kamenskoje (praegu Dniprodzeržinsk) Katerõnoslavi (Jekaterinoslavi) kubermangus (tänapäeval Dnipropetrovski oblastis) Ukrainas – 10. november 1982 Moskva) oli Nõukogude poliitik ja riigijuht.

Brežnev oli NLKP Keskkomitee I sekretär 1964–1966, peasekretär 1966–1982 ning NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1960–1964 ning 1977–1982.

Sisepoliitikas oli ta konservatiiv. Välismaailmas kinnistus NSV Liit Brežnevi ajastul sõjalise ja poliitilise üliriigina, kes laiendas oma mõjuvõimu Aafrikas ja Aasias.

Sisukord

[redigeeri] Elulugu

Ta sündis Jekaterinoslavi kubermangus Kamenskojes (praegu Dneprodzeržinsk) Ilja Jakovlevitš Brežnevi (1874—1930) ja Natalja Denissovna Mazalova (1886—1975) perekonnas. Tema isa ja ema sündisid ning enne Kamenskojesse elama asumist elasid Brežnevo külas praeguses Kurski oblasti Kurski rajoonis.

Aastal 1915 võeti Leonid vastu klassikalisse gümnaasiumi, hiljem õppis ta töökoolis, mille ta lõpetas 1921. Alates 1921. aastast töötas ta Kurski võitehases. Aastal 1923 astus ta komsomoli.

Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis-Maaparandustehnikumi (sisseastumise ajal kandis see maakorraldustehnikumi nime), kus ta õppis 1923—1927, ning sai III järgu maamõõtja klassifikatsiooni. Ta töötas maakorraldajana mõne kuu ühes Kurski oblasti maakonnas, see järel Valgevene NSV Oršanski ringkonna Kohhanovo rajoonis (praegu Viciebski oblasti Tolotšinski rajoon) [1].

Aastal 1928 ta abiellus. Märtsis 1928 saadeti ta Uuralisse. kus ta töötas maakorraldajana, rajooni maaosakonna juhatajana, Sverdlovski oblasti Bisserski Rajooni TSN Täitevkomitee esimehe asetäitjana (1929—1930), Uurali ringkonna maavalitsuse ülema asetäitjana.

Septembris 1930 ta sõitis ära ning astus Kalinini-nimelisse Moskva Masinaehitusinstituuti, kevadel 1931 aga läks üle Dneprodzeržinski Metallurgiaosakonna õhtusesse teaduskonda ning töötas samal ajal õpingutega tehases treialina.

1935. aastal lõpetas ta Dneprodzeržinski Metallurgiainstituudi.

ÜK(b)P-sse astus ta 24. oktoobril 1931.

1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis, olles enne sõda oblastikomitee sekretär. Sõja läbis ta poliittöötajana, lõpetades rinde poliitvalitsuse ülema kohal kindralmajori auastmes. Seejärel oli ta NLKP Zaporošje ja Dnepropetrovski oblastikomitee esimene sekretär. Seejärel 1950-52 Moldaavia KP KK esimene sekretär. Jossif Stalin võttis ta 1952 NLKP KK sekretariaadi ja NLKP KK Poliitbüroosse. Pärast Stalini surma eemaldati ta 1953 nendelt ametikohtadelt, kuid Nikita Hruštšovi toetusel tuli ta 1956 tagasi. Kui Hruštšovi arvustamine tugevnes, siirdus Brežnev 1960 tseremoniaalsele Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale ja hakkas avalikult kritiseerima Hruštšovi poliitikat.

1963 lahkus ta oma seniselt kohalt ning naasis poliitbüroosse ja sekretariaati. Ta valiti 1964 Hruštšovi asemele NLKP KK peasekretäriks ja järk-järgult hakkas ta valitsema konservatiivset ja konsensuslikku koalitsiooni.

Välispoliitikas oli see aeg Nõukogude Liidule suhteliselt edukas, kui mainida 1968. aasta Praha kevade mahasurumist, 1975. aasta Helsingi protokolli allakirjutamist ja sõjavägede viimine Afganistani 1979 algas Nõukogude Liidule edukalt. 1980 korraldas Nõukogude Liit XXII olümpiamängud. Seevastu Nõukogude Liidu majandus muutus järjest vähem konkurentsivõimeliseks.

[redigeeri] Autasud

Brežnev armastas väga autasusid. Paljude riikide medaleid ja ordeneid anti talle kokku 114. Sealhulgas laskis ta endale annetada 4 Nõukogude Liidu kangelase aunimetust (keegi teine peale Georgi Žukovi neid nii palju ei saanud) ja Lenini rahupreemia.

[redigeeri] Kangelasenimetused

Sotsialistliku töö kangelase aunimetuse sai ta "teenete eest raketitehnika arendamisel ja kosmoselaev-tehiskaaslasel Vostok sooritatud nõukogude inimese eduka kosmoselennu tagamisel".

Nõukogude Liidu kangelase aunimetused sai ta sünnipäevade puhul.

1966. aasta Nõukogude Liidu kangelase aunimetus oli motiveeritud nii: "väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest võitluses saksa fašistlike vallutajate vastu rindel Suure Isamaasõja aastatel seoses 60. sünnipäevaga".

[redigeeri] Mälestusmärgid

Leonid Brežnev, 1974

Brežnevile püstitati mälestussammas Novorossiiskisse ja pronksbüst Dniprodzeržinskisse.

[redigeeri] Sõjaväelised auastmed

Aprillis 1975 omistati Brežnevile Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 30. aastapäeva puhul armeekindrali auaste. 7. mail 1976 sai ta Nõukogude Liidu marssali auaste. Kõrgemad sõjaväelased pidasid seda ebaõiglaseks.

[redigeeri] Haiguseperiood

Märtsis-aprillis 1976 elas Brežnev üle haiguse (võib-olla infarkti), mis mõjutas ta mõtlemis- ja kõnevõimet nii suurel määral, et ta oli töövõimeline vaid kümmekond minutit päevas. Otsused tegi tema lähikond (kes saatis ka väed Afganistani). Brežnevi ajastu oli otsustusvõimetuse ja stagnatsiooni aeg, ehkki väliselt imperialistlik.

Märtsis 2006 avalikustas Itaalia parlamendi komisjon, et Brežnev oli käskinud korraldada atentaadi Johannes Paulus II-le. Komisjoni juhtinud senaatori Paolo Guzzanti sõnul on see "väljaspool mõistlikku kahtlust". Tõendid leiti hiljuti avanenud Saksa DV ja Bulgaaria salateenistuse arhiividest.

[redigeeri] Teosed

[redigeeri] Viited

  1. ^ Бабий бунт против Брежнева, sb.by

[redigeeri] Vaata ka

Eelnev:
Nikita Hruštšov		 NLKP KK I sekretär (kuni 1966) ja
NLKP KK peasekretär
1964–1982		 Järgnev:
Juri Andropov
Eelnev:
Kliment Vorošilov		 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
1960–1964		 Järgnev:
Anastass Mikojan
Eelnev:
Nikolai Podgornõi		 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
1977–1982		 Järgnev:
Juri Andropov

[redigeeri] Välislingid

Commons-logo.svg
Commonsi pildid, videod, helifailid:
Nõukogude Liidu marssalid
 
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Leonid_Bre%C5%BEnev"