Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Allikas: Vikipeedia

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni oli keskaegne (8. – 11. sajandi) kaubandustee Põhja-Euroopa ning Aasia vahel.

Varjaagide kaubateed: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri - Laadoga - Volga. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga

Soome lahelt Ilmjärvele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Skandinaaviast alanud kaubateede tuntuim tee kulges Soome lahelt mööda Neeva jõge, sealt Laadoga järvele, Aldeigjuborgi juurde ja edasi mööda Volhovi jõge edelasuunas Ilmjärvele (Ilmeni järv). Ilmjärve juures kujunes 900-aasttel Veliki Novgorodi linn, mida skandinaavia kaupmehed nimetasid Holmgardr, saksa allikad Ostrogardiks. Veliki Novgorod oli Loode-Venemaa Novgorodi vürstiriigi suurim linn ja võimsaim keskus. Novgorod oli Kiievi-Vene suurvürstiriigi üks keskusi ja esimene pealinn, kuni Oleg viis 882. aastal pealinna Kiievisse.

Loode-Venemaale pääses läbi ka Eesti ja Venemaa piirialasi, mööda Narva jõge ja Peipsi järve Pihkva järvele, kust viis edasi tee mööda maismaad Šeloni jõele. Šeloni jõgi viis läänesuunast Ilmjärve. Sellele kaubatee harule kujunes samuti 900-aastatel Pihkva linn.

Kolmas teeharu algas Ingerimaa (tänapäeva Ust-Luga suudmest) mida mööda pääses samuti Ilmjärvele.

Ilmjärvelt Dneprile ja Bütsantsi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ilmajärveltä viis kaubatee edasi, kas mööda Lovati jõge edelasuunas, kus laevad veeti mööda maismaad Daugavasse (eestipäraselt Väina jõgi), kus viis veetee Dneprile, umbes tänapäeva Smolenski piirkonnas. Mööda Dnepri jõge saadi Mustale merele ja Bütsantsi.

Teine võimalus saada Läänemerest Dneprile oli teeharu läbi tänapäeva Riia piiskonnas asunud Daugava suudme, kust edasi läbi tänapäeva Läti ja Valgevene oli võimalik välja jpuda Dneprile. Selle teeharu äärde kujunes 900-aastatel Polotski vürstiriik.

Kolmas teeharu Läänemerelt Dneprile viis läbi Nemunase-Nerike jõgikonda, läbi tänapäeva Leedu ja Valgevene. Nerise jõe äärde tekkis Kaunase linn.

Ilmjärvelt Volgale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kesk- ja ida-Venemaale või Kaspia merele suundudes oli vajalik suunduda Ilmjärelt Volga jõele. Volga ja selle vesikond võimaldas suunduda Msta jõelt Tvertsajõge pidi Volga ülemjooksule.

Mööda Volga ülemjooksu pääses peale Dnepri teeharu Mustale merele, ka Okaa ja Doni jõge pidi.