Moskva suurvürstiriik

Allikas: Vikipeedia
Великое княжество Московское
Moskva suurvürstiriik
Moskoovia vapp
Vapp (1472)
Õukonnakeel vene keel
Pealinn Moskva
Riigipea suurvürst
Pindala umbes 47 000 km² (1300)
umbes 430 000 km² (1462)
umbes 2 800 000 km² (1533)
Rahvaarv ?
Iseseisvus 13. sajandi I pool
Rahaühik Vene rubla

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi algul Vladimiri-Suzdali vürstiriigist eraldunud Moskva vürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks. Moskva tsaaririik on praeguse Venemaa eelkäija.

Moskoovia ajavahemikul 1390 – 1525 ██ Moskoovia tuumikterritoorium, ca 1300 ██ Vladimiri-Suzdali vürstiriigi territoorium, mis hõivati Moskoovia poolt 1390. aastaks ██ Suurvürst Ivan IV poolt hõivatud territooriumid 1552. aastaks ██ Moskva tsaari Aleksei I Mihhailovitši (1629-1676) poolt hõivatud territooriumid

Riigivalitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moskva suurvürstiriigi valitsejaks oli algselt suguvõsapõhine päritava monarhivõimuga Moskva suurvürst, kelle valitsusõigust kinnitas Mongolite riigi suurkhaan või Kuldhordi khaan. Algne pärimiskord, muutus aga aja jooksul suurvürsti poolt oma poegade seast järgmise suurvürsti nimetamisega. Algse suguvõsapõhise (vanemalt vennalt-nooremale vennale) valitseja nimetamise korra muutus (suurvürsti poolt oma järglase nimetamisega) tekitas 14.15. sajandil korduvalt Rjurikovitšite osastisvürstiriikide dünastia eriharude vahel võimuvõitlust ja kodusõdu, millesse kaasati naaberriikide (Leedu suurvürstiriik, Kuldhord jt) abi.

Next.svg Pikemalt artiklis Moskva suurvürst

Mongolite riigi suurkhaani või Kuldhordi khaani poolt valitsemiseks antud jarlõkiga teostas Moskva suurvürst teiste Venemaa vürstiriikidelt andamina kogutud maksude kogumist, mille edastas suurkhaanile või khaanile, kindlustades sellega rahu ja välistades Kuldhordi rüüste- ja karistusretki.

1328. aastal nimetas Kuldhordi khaan ustavuse eest senise Moskva vürsti Ivan I Kalita ka Vladimiri suurvürstiks. Uue suurvürstiriigi pealinnaks määras Ivan I Moskva, samuti sai Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks 1326. aastal Vladimiri linna asemel Moskva.

Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate vene maade ja vürstiriikide ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu (1332 Novgorodi vürstiriigiga, 1340 Smolenskimaal) kui ka maade ja linnade ostmist (Beloozersk, Galitš, Uglitš) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt [1].

Endise Kiievi-Vene vasallvürstiriikide seas domineerimise üle võitles Moskva suurvürstiriik – Nižni-Novgorodi, Suzdali ja Tveri vürstiriigiga. Naaberriikidega oli rivaliteet Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga, kes liitis 14. sajandi I poolel suure osa endisi slaavi vürstiriike ja pretendeeris liidrirollile Ida-Euroopas. Leedu suurvürst Algirdas korraldas koos Tveri vürsti Mihhaili ja Smolenski vürsti Svjatoslaviga 3 sõjakäiku (1368, 1370, 1372) Moskva vastu.

Iseseisvumine Kuldhordist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dmitri Donskoi ajal Moskva suurvürstiriik püüdis aktiivselt vähendada sõltuvust, sisemiste vastuolude ja võimuvõitluste järel nõrgenenud ja killustnud Kuldhordist, sõdis 1375. aastal suurkhaani poolt Vladimiri suuvürstiks määratud Tveri vürsti Mihhailiga, võitis 1378. aastal Voža lahingus mongoli-tatari vägesid ja Kulikovo lahingus 1380. aastal Mamai Kuldhordi vägesid.

Ehkki Dmitri Donskoi oli võitnud tatarlasi Voža ja Kulikovo lahingus, vallutas Kuldhordi khaan (1380–1395) Tohtamõš 1382 Moskva, rüüstas seda uuesti ja põletas paljaks, mille järel Donskoi nõustus taas Kuldhordile andamit maksma. Kuldhordi lagunemise järel moodustusid selle territooriumil Astrahani, Krimmi ja Kaasani khaaniriigid, mis korraldasid siiski sagedasi röövretki vene aladele nõudes seni Kuldhordile makstud andameid ja makse.

1480. aastal vabanes Venemaa, khaaniriikideks lagunenud, nõrgenenud ja killustunud Kuldhordi võimust.

Moskva suurvürstiriigi tatari osastisvürstiriigid, Lõuna-Venemaal
Moskva suurvürstiriigi ja Venemaa alad 14. sajandi lõpul

Moskva-keskse riigi moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ivan III, Moskva suurvürst 1462–1505
Ivan IV Julm, Moskva suurvürst 15331547

15. sajandi II veerandil puhkenud võimuvõitlus Moskva suurvürsti trooni eest, Galitši vürstidega, lõppes Vassili II võiduga. Lagunenud ja killustunud Kuldhordi järglasriikidest, kes tunnistasid vasallisõltuvust Moskva suurvürstist, moodustati piirialadel khaaniriikidega, tatarlastest khaanide (tsareevitšitega) osastisvürstiriigid (Qasími khaaniriik jt.), mis hõlmasid Lõuna-Venemaa alasi ja linnu Putivl, Rõlsk, Kursk ja Belgorod.

Suurvürst Ivan III valitsemisajal (14621505) liidendati 1478. aastal Novgorodi Vabariik, 1456 sõlmiti Moskva ja Novgorodi vabariigi vahel leping, millega välispoliitika allutati Moskvale ja Moskva suurvürst sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti Leedu suurvürstilt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. 14. juulil 1471 toimunud Šeloni lahingus purustas Moskva suurvürsti Ivan III vägi Novgorodi maakaitseväe. 1477. ja 1478. aastal rüüstasid Ivan III väed Novgorodimaad veel ja 1478. aastal vallutas Ivan lõpuks Novgorodi ja Novgorodimaa sai osaks Moskva suurvürstiriigist. 1485. aastal liideti Tveri vürstiriik ja Ivan III valitsusajal laienes Moskva suurvürstiriik Siberisse

Suurvürst Vassili III valitsemisajal (1505–1533) liideti suurvürstiriigiga 1510. aastal Pihkva vürstiriik, 1514 Smolenski vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani vürstiriik ja peeti aastatel 1518–1522 edutuid sõdu Krimmi khaaniriigi ja Kaasani khaaniriigiga.

Ivan III ja Vassili III valitsemisajal kasvas Venemaa territoorium ligikaudu kuus korda, riigi piirid ulatusid Valge mereni ja Põhjala-Uuralini. Samal ajajärgul algas ka riigi edelapiiril viljakate maade hõivamine, mis jäid tänapäeva Orjoli, Tula ja Kurski linna piirkonda.

Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. Ivan III Suure (1462–1505) valitsemisajal hakkas suurvürst liitma iseseisvaid, kuid nõrgemaid Põhja-Venemaa vürstiriike (Beloozero, Uglitš).

Ivan IV Julm surus opritšnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu tsaari isevalitsemisele ja keskvõimule. 15. sajandil hakkas Moskva suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, kui allutati komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid.

Kolmas Rooma[muuda | redigeeri lähteteksti]

1448. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik ennast autokefaalseks ehk iseseisvaks. Konstantinoopoli piiramise ja valluatmise järel Osmanite võimu alla jäänud Konstantinoopoli patriarhaat tunnistas Vene kiriku autokefaaliat pärast 1453. aastat. Suurriigi moodustamise ideoloogiliseks teesiks oli slaavlaste, Kiievi-Vene riigi (Teine Kiiev) taastamine.

1472. aastal abiellus suurvürst Ivan III Bütsantsi viimase keisri Konstantinos XI vennatütre Zoe Palaiologosega. Zoe võttis suurvürstiriiki kaasa Bütsantsi riikluse sümbolid, sealhulgas kahepäise kotka, ja seetõttu luges Moskva tsaaririik ennast õigeuskliku Bütsantsi järglaseks. Bütsantsi ehk Ida-Rooma riigi viimase valitseja ainsa järglasena abielludes, tekitati Moskva suurvürstiriigis uus ideoloogia, Moskva suurvürstiriigist, kui Kolmandast Roomast. Ideoloogia teesiks oli Moskva suurvürstiriigi kui ainsa õigeuskliku riigi keskne ja vene õigeusklike ja Idakiriku ning riikide ühendaja ajalooline missioon. Esimese eduka sõja Leeduga 1492–1494 lõpetanud rahulepingus kasutas Ivan III tiitlit "kogu Venemaa valitseja".

Välispoliitika ja sõjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

15.–16. sajandil pidas Moskva suurvürstiriik Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga, mida toetas Poola kuningriik sõdu kahe riigi slaavlastega asustatud piirialade (tänapäeva Valgevene ja Ukraina) pärast. (Vaata Moskva-Leedu sõjad: 1492–1494, 1500–1503, 1507–1508 jne).

1494. aastal sõlmitud "Igavese rahu" lepinguga, läks suur osa Verhovski vürstiriikide maid ja Vjazmamaa Moskva suurvürstiriigile. 1503. aastal sõlmitud Blagoveštšenski vaherahuga sai Moskva suurvürstiriik suure territooriumi Dnepri ja Okaa ülemjooksul 19 piirilinnaga, nende hulgas Tšernigov, Gomel, Novgorod-Severski ja Brjansk. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik jäi ilma ligikaudu 1/3 oma territooriumist.

15. sajandi lõpus hakkas Moskva suurvürstiriik huvi tundma "iidsete Vene valitsejate maksualaste maade" vastu Vana-Liivimaal ning Läänemereäärse rannikuosa vastu. Suurvürst Ivan III, tema väejuhtide Vassili Šuiski ning Danil Štšenja ja Liivi ordu Ordumeister Wolter von Plettenbergi juhtimisel toimunud sõjategevus kestis aastatel 1501–1503, mis lõppes 25. märtsil 1503 sõlmitud kuueaastase vaherahuga. Rahu pikendati hiljem enam-vähem samadel alustel ka 1509., 1521., 1531. ja 1551. aastal.

Suurvürstiriigist tsaaririigiks[muuda | redigeeri lähteteksti]

1547. aastal kuulutas Moskva suurvürst Ivan IV end tsaariks ja riigi Moskva tsaaririigiks.

Eelnev:
Moskva vürstiriik
Moskva suurvürstiriik
Järgnev:
Moskva tsaaririik

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]