Moskva suurvürstiriik

Allikas: Vikipeedia
Великое княжество Московское
Moskva suurvürstiriik
Moskoovia vapp
Vapp (1472)
Õukonnakeel vene keel
Pealinn Moskva
Riigipea suurvürst
Pindala umbes 47 000 km² (1300)
umbes 430 000 km² (1462)
umbes 2 800 000 km² (1533)
Rahvaarv ?
Iseseisvus 13. sajandi I pool
Rahaühik Vene rubla

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi algul Vladimiri-Suzdali vürstiriigist eraldunud Moskva vürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV reorganiseeris ta Moskva tsaaririigiks. Moskva tsaaririik on praeguse Venemaa eelkäija.

Moskoovia ajavahemikul 1390 – 1525 ██ Moskoovia tuumikterritoorium, ca 1300 ██ Vladimiri-Suzdali vürstiriigi territoorium, mis hõivati Moskoovia poolt 1390. aastaks ██ Suurvürst Ivan IV poolt hõivatud territooriumid 1552. aastaks ██ Suurvürst Aleksei I Mihhailovitši (1629-1676) poolt hõivatud territooriumid

Riigivalitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moskva suurvürstiriigi valitsejaks oli päritava monarhivõimuga Moskva suurvürst.

Next.svg Pikemalt artiklis Moskva suurvürst

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1328. aastal nimetas mongoli-tatari Kuldhord ustavuse eest senise Moskva vürsti Ivan I Kalita ka Vladimiri suurvürstiks. Uue suurvürstiriigi pealinnaks määras Ivan I Moskva, samuti sai Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks 1326. aastal Vladimiri linna asemel Moskva.

Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate vene maade ja vürstiriikide ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu (1332 Novgorodi vürstiriigiga, 1340 Smolenskimaal) kui ka maade ja linnade ostmist (Beloozjorsk, Galitš, Uglitš) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt [1].

Endise Kiievi-Vene vasallvürstiriikide seas domineerimise üle võitles Moskva suurvürstiriik - Nižni-Novgorodi ja Suzdali ja Tveri vürstiriigiga. Naaberriikidega oli rivaliteet Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga, kes liitis 14. sajandi I poolel suure osa endisi slaavi vürstiriike ja pretendeeris liidrirollile Ida-Euroopas. Leedu suurvürst Algirdas korraldas koos Tveri vürsti Mihhaili ja Smolenski vürsti Svjatoslaviga 3 sõjakäiku (1368, 1370, 1372) Moskva vastu.

Iseseisvumine Kuldhordist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ivan III, Moskva suurvürst 1462–1505
Ivan IV Julm, Moskva suurvürst 15331547

Dmitri Donskoi ajal Moskva suurvürstiriik püüdis aktiivselt vähendada sõltuvust Kuldhordist, sõdis 1375. aastal Kuldhordi poolt Vladimiri suuvürstiks määratud Tveri vürsti Mihhailiga, võitis 1378. aastal Voža lahingus mongoli-tatari vägesi ja Kulikovo lahingus 1380. aastal Mamai Kuldhordi vägesi. Ehkki Dmitri Donskoi oli võitnud tatarlasi Voža ja Kulikovo lahingus, vallutas Kuldhordi khaan (1380–1395) Tohtamõš 1382 Moskva, rüüstas seda uuesti ja põletas paljaks, mille järel Donskoi nõustus taas Kuldhordile andamit maksma. Kuldhordi lagunemise järel moodustusid selle territooriumil Astrahani, Krimmi ja Kaasani khaaniriigid, mis korraldasid siiski sagedasi röövretki vene aladele nõudes seni Kuldhordile makstud andameid ja makse.

Vassili I ajal, 1392. aastal liideti Vladimiri-Suzdali vürstiriik, kelle pealinn oli Nižni-Novgorodis. 1480. aastal vabanes Venemaa, khaaniriikideks lagunenud Kuldhordi mongoli-tatari võimust.

Moskva-keskse riigi moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

15. sajandi II veerandil puhkenud sõda Moskva suurvürsti ainuvõimu vastastega, kelle eesotsas seisid Galiitsia-Volõõnia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. Pärast 1471. aasta Šeloni lahingut liideti 1478. aastal Novgorodi vabariik, 1485 Tveri vürstiriik, 1510 Pihkva vürstiriik, 1514 Smolenski vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani vürstiriik.

Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. Ivan III Suur (1462–1505) valitsemisajal hakkas suurvürst liitma iseseisvaid, kuid nõrgemaid Põhja-Venemaa vürstiriike. 1448. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik ennast autokefaalseks ehk iseseisvaks. Konstantinoopoli patriarhaat tunnistas Vene kiriku autokefaaliat pärast 1453. aastat. Suurriigi moodustamise ideoloogiliseks teesiks oli slaavlaste, Kiievi-Vene riigi (Teine Kiiev) taastamine. 1472. aastal abiellus suurvürst Ivan III Bütsantsi viimase keisri Konstantinos XI vennatütre Zoe Palaiologosega. Zoe võttis suurvürstiriiki kaasa Bütsantsi riikluse sümbolid, sealhulgas kahepäise kotka, ja seetõttu luges Moskva tsaaririik ennast õigeuskliku Bütsantsi järglaseks. Bütsantsi ehk Ida-Rooma riigi viimase valitseja ainsa järglasena abielludes, tekitati Moskva suurvürstiriigis uus ideoloogia, Moskva suurvürstiriigist, kui Kolmandast Roomast. Ideoloogia teesiks oli Moskva suurvürstiriigi, kui ainsa õigeuskliku riigi keskne ja vene õigeusklike ja Idakiriku ja riikide ühendaja ajalooline missioon. Esimese eduka sõja Leeduga 1492–1494 lõpetanud rahulepingus kasutas Ivan III tiitlit "Kogu Venemaa valitseja".

Välispoliitika ja sõjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

15–16. sajandil pidas Moskva suurvürstiriik Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga, mida toetas Poola kuningriik sõdu kahe riigi slaavlastega asustatud piirialade (tänapäeva Valgevene ja Ukraina) pärast. (Vaata Moskva-Leedu sõjad: 1492–1494, 1500–1503, 1507–1508 jne).

1494. aastal sõlmitud "Igavese rahu"lepinguga, läks suur osa Verhovski vürstiriikide maid ja Vjazmamaa Moskva suurvürstiriigile. 1503. aastal sõlmitud Blagoveštšenski vaherahuga sai Moskva suurvürstiriik suure territooriumi Dnepri ja Okaa ülemjooksul 19 piirilinnaga, nende hulgas Tšernigov, Gomel, Novgorod-Severski ja Brjansk. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik jäi ilma ligikaudu 1/3 oma territooriumist.

15. sajandi lõpus hakkas Moskva suurvürstiriik huvi tundma "iidsete Vene valitsejate maksualaste maade" vastu Vana-Liivimaal ning Läänemereäärse rannikuosa vastu. Suurvürst Ivan III, tema väejuhtide Vassili Šuiski ning Danil Štšenja ja Liivi ordu Ordumeister Wolter von Plettenbergi juhtimisel toimunud sõjategevus kestis aaatatel 1501 – 1503, mis lõppes 1503. aasta 25. märtsil sõlmitud kuue aastase vaherahuga. Rahu pikendati järgnevalt enam-vähem samadel alustel ka 1509., 1521., 1531. ja 1551. aastal.

Next.svg Pikemalt artiklis Liivimaa-Moskva sõda

Riigi tsentraliseerimine ja laienemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ivan IV Julm surus opritšnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu tsaari isevalitsemisele ja keskvõimule. 15. sajandil hakkas Moskva suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, kui allutati komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid.



Eelnev:
Moskva vürstiriik
Moskva suurvürstiriik
Järgnev:
Moskva tsaaririik

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]