Moskva suurvürstiriik

Allikas: Vikipeedia
Великое княжество Московское
Moskva suurvürstiriik
Moskoovia vapp
Vapp (1472)
Õukonnakeel vene keel
Pealinn Moskva
Riigipea suurvürst
Pindala umbes 47 000 km² (1300)
umbes 430 000 km² (1462)
umbes 2 800 000 km² (1533)
Rahvaarv ?
Iseseisvus 13. sajandi I pool
Rahaühik Vene rubla

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi algul Vladimiri-Suzdali vürstiriigist eraldunud Moskva Vürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV reorganiseeris ta Moskva tsaaririigiks. Moskva tsaaririik on praeguse Venemaa eelkäija.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1328. aastal nimetas mongoli-tatari Kuldhord ustavuse eest senise Moskva vürsti Ivan I Kalita ka Vladimiri suurvürstiks. Uue suurvürstiriigi pealinnaks määras Ivan I Moskva, samuti sai Vene Õigeusu Kiriku metropoliidi asukohaks 1326. aastal Vladimiri linna asemel Moskva.

Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate vene maade ja vürstiriikide ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu (1332 Novgorodi vürstiriigiga, 1340 Smolenskimaal) kui ka maade ja linnade ostmist (Beloozjorsk, Galitš, Uglitš) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt [1].

Endise Kiievi-Vene vasallvürstiriikide seas domineerimise üle võitles Moskva suurvürstiriik - Nižni-Novgorodi ja Suzdali ja Tveri vürstiriigiga. Naaberriikidega oli rivaliteet Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga, kes liitis 14. sajandi I poolel suure osa endisi slaavi vürstiriike ja pretendeeris liidrirollile Ida-Euroopas. Leedu suurvürst Algirdas korraldas koos Tveri vürsti Mihhaili ja Smolenski vürsti Svjatoslaviga 3 sõjakäiku (1368, 1370, 1372) Moskva vastu.

Moskoovia ajavahemikul 1390 – 1525 ██ Moskoovia tuumikterritoorium, ca 1300 ██ Vladimiri-Suzdali vürstiriigi territoorium, mis hõivati Moskoovia poolt 1390. aastaks ██ Suurvürst Ivan IV poolt hõivatud territooriumid 1552. aastaks ██ Suurvürst Aleksei I Mihhailovitši (1629-1676) poolt hõivatud territooriumid

Iseseisvumine Kuldhordist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ivan IV Julm, Moskva suurvürst 15331547

Dmitri Donskoi ajal Moskva suurvürstiriik püüdis aktiivselt vähendada sõltuvust Kuldhordist, sõdis 1375. aastal Kuldhordi poolt Vladimiri suuvürstiks määratud Tveri vürsti Mihhailiga, võitis 1379. aastal Voža lahingus ja Kulikovo lahingus 1380. aastal mongoli-tatari vägesid. Kuldhordi lagunemise järel moodustusid selle territooriumil Astrahani, Krimmi ja Kaasani khaaniriigid, mis korraldasid siiski sagedasi röövretki vene aladele nõudes seni Kuldhordile makstud andameid ja makse.

Vassili I ajal, 1392. aastal liideti Vladimiri-Suzdali vürstiriik, kelle pealinn oli Nižni-Novgorodis. 1480. aastal vabanes Venemaa, khaaniriikideks lagunenud Kuldhordi mongoli-tatari võimust.

Moskva-keskse riigi moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

15. sajandi II veerandil puhkenud sõda Moskva suurvürsti ainuvõimu vastastega, kelle eesotsas seisid Galiitsia-Volõõnia vürstid, lõppes Vassili II võiduga. Pärast 1471. aasta Šeloni lahingut liideti 1478. aastal Novgorodi vabariik, 1485 Tveri vürstiriik, 1510 Pihkva vürstiriik, 1514 Smolenski vürstiriik ning arvatavasti 1521 Rjazani vürstiriik. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid. Ivan III Suur (1462–1505) valitsemisajal hakkas suurvürst liitma iseseisvaid, kuid nõrgemaid Põhja-Venemaa vürstiriike. Suurriigi moodustamise ideoloogiliseks teesiks oli slaavlaste, Kiievi-Vene riigi (Teine Kiiev) taastamine. 1472 abiellus suurvürst Ivan III Bütsantsi viimase keisri Konstantinos XI vennatütre Zoe Palaiologosega. Zoe võttis kaasa Bütsantsi riikluse sümbolid, sealhulgas kahepäise kotka, ja seetõttu luges Moskva tsaaririik ennast õigeuskliku Bütsantsi järglaseks. Bütsantsi ehk Ida-Rooma riigi viimase valitseja ainsa järglasena abielludes, tekitati Moskva suurvürstiriigis uus ideoloogia, Moskva suurvürstiriigist, kui Kolmandast Bütsantsist. Ideoloogia teesiks oli Moskva suurvürstiriigi, kui ainsa õigeuskliku riigi keskne ja vene õigeusklike ja kreekakatoliku kiriku usutunnistusega inimeste ja riikide ühendav ajalooline missioon.

Katse väljuda Läänemerele[muuda | redigeeri lähteteksti]

15. sajandi lõpus hakkas Moskva suurvürstiriik huvi tundma Vana-Liivimaa alade ning Läänemereäärse rannikuosa vastu. Suurvürst Ivan III, tema väejuhtide Vassili Šuiski ning Danil Štšenja ja Liivi ordu Ordumeister Wolter von Plettenbergi juhtimisel toimunud sõjategevus kestis aaatatel 1501 – 1503, mis lõppes 1503. aasta 25. märtsil sõlmitud kuue aastase vaherahuga. Rahu pikendati järgnebvalt enam-vähem samadel alustel ka 1509., 1521., 1531. ja 1551. aastal.

Next.svg Pikemalt artiklis Liivimaa-Moskva sõda

Sõjad Leeduga[muuda | redigeeri lähteteksti]

15–16. sajandil pidas Moskva suurvürstiriik Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga, mida toetas Poola kuningriik sõdu kahe riigi slaavlastega asustatud piirialade pärast. (Vaata Moskva-Leedu sõjad: 1492–1494, 1500–1503, 1507–1508 jne)

Riigi tsentraliseerimine ja laienemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ivan IV Julm surus opritšnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu tsaari isevalitsemisele ja keskvõimule. 15. sajandil hakkas Moskva suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, kui allutati komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid.

Moskva suurvürstid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Moskva suurvürst
Eelnev:
Moskva vürstiriik
Moskva suurvürstiriik
Järgnev:
Moskva tsaaririik

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]