Põhja-Korea
 |
See artikkel vajab ajakohastamist. Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus. |
| Korea Rahvademokraatlik Vabariik
korea 조선민주주의인민공화국 Chosŏn Minjujuŭi Inmin Konghwaguk
|
|||||
|
|||||
.svg) |
|||||
| Riigihümn | A ch'im un pinnara, i kangsan ungum e |
||||
| Pealinn | Pyongyang | ||||
| Pindala | 120 540 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | korea | ||||
| Rahvaarv | 24 051 200 (2009) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 198 in/km² | ||||
| Tööpartei esimene sekretär | Kim Chŏng-un | ||||
| Riigipea | Kim Chŏng-un | ||||
| Peaminister | Pak Pong-ju | ||||
| Iseseisvus | 15. august 1945 | ||||
| Rahaühik | Põhja-Korea vonn (KPW) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +9 | ||||
| Tippdomeen | .kp (ei ole tegelikult kasutusel) | ||||
| ROK-i kood | PRK | ||||
| Telefonikood | 850 | ||||
Korea Rahvademokraatlik Vabariik (eestikeelne mitteametlik nimetus Põhja-Korea) on riik Aasias Korea poolsaare põhjaosas põhja pool 38. laiuskraadi. Lõunast piirneb ta Lõuna-Koreaga (238 km ca 4km laiust piiritsooni), millega ta 1948. aastani moodustas ühise riigi. Põhjast piirneb Põhja-Korea peamiselt Hiinaga (1416 km maismaapiiri) ning lühike piirilõik (19 km) on tal ka Venemaaga.
Sisukord |
Nimi[muuda]
Põhja-Korea kõige tavalisem kohalik nimi on Buk Chosŏn 'Põhja- Chosŏn"' (북조선; 北朝鮮).
Lõuna-Koreas kasutatakse tavaliselt nime Buk Han 'Põhja-Han' (북한; 北韓). Sõna Han vihjab Jumala südamele pärast inimese pattulangemist. Selle nimega tuuakse paralleel, et ka Jumal valutab südant Põhja-Korea saatuse pärast.
Riik[muuda]
Põhja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Riiki juhib diktaator Kim Chŏng-un, kes on ainukese partei Korea Tööpartei peasekretär ja Kaitsekomitee esimees. Ta päris võimu oma isalt Kim Chŏng-ililt pärast tolle surma. Kim Il-sŏng on kuulutatud riigi igaveseks presidendiks. Riigis valitseb tema isikukultus.
Haldusjaotus[muuda]
Pikemalt artiklis Põhja-Korea haldusüksused
Sarnaselt Lõuna-Korea haldusjaotusele kasutatakse Põhja-Koreas do 'de, si 'de, gun 'ide ja eup 'ide süsteemi. Kuid erinevus on ainult provintsistaatusega linnades, milliseid on kaks ja neid kutsutakse jikhal-sideks (ainsuses jikhal-si 직할시).
Rahvastik[muuda]
Ligikaudu 99% Põhja-Korea rahvastikust moodustavad korealased. hiinlasi on hinnanguliselt 50 000-175 000, mongoleid 7000, venelasi kuni 5000.
Majandus[muuda]
Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on selle vastu[1]. Hoolimata üleüldisest vastuseisust sooritas Põhja-Korea 5. aprillil 2009 raketikatsetuse, mis katsetust jälgivate riikide andmetel ebaõnnestus[2][3]
Viited[muuda]
Vaata ka[muuda]
- Korea lõhenemine
- Põhja-Korea riigipeade loend
- Põhja-Korea valitsusjuhtide loend
- Põhja-Korea jalgpallikoondis
- Põhja-Korea tuumarelvad
Välislingid[muuda]
- Miljonid põhjakorealased vajavad kiiresti toiduabi, Postimees, 8. detsember 2008
- Janika Vaikjärv. Klassiekskursioon Põhja-Koreasse Ekspress.ee, 21. juuni 2009
- Kaivo Kopli. Uus nõrk valitseja vana kaardiväe kammitsais EPL.ee, 29. juuni 2009
- Põhja-Korea inimõiguste olukord on talumatu, Euroopa Parlament, 12. aprill 2010
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Hiina Vabariik | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Tiibet
