Õigeusk

Allikas: Vikipeedia

Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust.

Õigeusu tunnistajaid nimetatakse õigeusulisteks, õigeusklikeks, õigeusklikeks kristlasteks või ortodoksideks.

Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Kirik asutati 33 pKr Nelipühal ning selle asutajad jäid alati apostlite õpetusse ja osadusse ja leivamurdmisse ja palvetesse (Ap 2:42). Apostellik suktsessioon ulatub tagasi algkiriku viie keskuseni – Rooma, Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Konstantinoopoli kirikuni.

Aastast 1054 on õigeusu kirik katoliku kirikust lahus (vaata suur kirikulõhe), sest peab hereesiateks sõna filioque usutunnistuses, paavsti pretensiooni täielikule autoroteedile kõikide kristlaste üle ning mõningaid muid katoliku kiriku õpetuslikke ja liturgilisi uuendusi.

Hiljem lisas katoliku kirik oma õpetusele teisigi dogmasid, mida õigeusu kirik peab hereetiliseks, sealhulgas paavsti ilmeksimatuse ja Neitsi Maarja pärispatuta saamise dogma. Katoliku kirik peab õigeusu kirikut skismaatiliseks. Õigeusu kirik peab katoliku kirikut nii skismaatiliseks kui ka hereetiliseks.

Alles 9 sajandit hiljem, 1965. aastal, tühistasid Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh Õigeusutunnistuse pooldajatele kehtestatud kirikuvande.

[redigeeri] Kirikud


[redigeeri] Patriarhid

Aleksandria patriarh

Antiookia patriarh

Gruusia katoolikos-patriarh

Jeruusalemma patriarh

Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh

Moskva ja kogu Venemaa patriarh

[redigeeri] Mõisteid

Patriarh

[redigeeri] Vaata ka

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes