Man
 |
See artikkel räägib Briti Krooni sõltkonnast; saare kohta vaata artiklit Mani saar; ansambli kohta vaata artiklit Man (ansambel); Saksamaa kontserni kohta vaata artiklit MAN SE; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Man (täpsustus) |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Man |
|
|
| inglise Isle of Man |
| mänksi Mannin, Ellan Vannin |
|
|
 Mani vapp |
 Mani lipp |
|
|
| Pindala: 572 km² |
| Elanikke: 84 700 (2011) |
| Pealinn: Douglas |
|
|
 |
Man on saar Iiri meres, mis moodustab Briti krooni sõltkonna.
Saare kaugus Šotimaa rannikust on 29 km, Inglismaa rannikust 48 km ja Iirimaa rannikust 52 km. Saare ulatus on edelast kirdesse on 52 km ja loodest kakku on 22 km. Mani ranniku lähedal on väikseid laidusid, millest suurima, Calf of Mani, pindala on 250 ha.
Sisukord |
Loodus [muuda]
Saar on mägine, kõrgeim tipp on Snaefell (621 meetrit).
Kliima on mereline.
Poliitika [muuda]
Mani riigipea on Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, kelle tiitel on Lord of Mann. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament Tynwald (mänksi Tinvaal), mis tegutseb vähemalt 979. aastast alates ja on vanim järjepidevalt tegutsev seadusandlik kogu maailmas. Alamkoda House of Keys valitakse üldistel otsevalimistel. Ülemkoda Legislative Council (Seadusandlik Nõukogu) koosneb kaudselt valitud ja ex-officio liikmetest. Täidesaatvat võimu teostab Tynwaldi liikmetest koosnev ministrite nõukogu, mida juhib peaminister (Chief Minister), kelleks 2006. aastast on Tony Brown.
Välissuhted [muuda]
Man ei ole Suurbritannia osa. Man ei kuulu ka Euroopa Liitu, kuid saarel on vabakaubandusleping Euroopa Liiduga. Saare kaitse- ja välispoliitika eest vastutab Suurbritannia, kes esindab saart rahvusvahelistes organisatsioonides.
Mani kodanikud on ühtlasi ka Suurbritannia kodanikud, kuid neile ei laiene Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevad Suurbritannia kodanike õigused.
Rahvastik ja keel [muuda]
Mani elanikkond koosneb keldi hõimu mänkside järeltulijatest. Saarel räägitakse inglise keelt. Keldi keelte hulka kuuluv mänksi keel hakkas hääbuma 19. sajandil. Selle viimane kõneleja Ned Maddrell suri 1974. aastal, kuid keelt on hiljem püütud elustada. Alates 1993. aastast õpetatakse saare koolides mänksi keelt. Saarel on ka paarkümmend last, kelle emakeel on mänksi keel. 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oskas saare 76 315 elanikust 1689 ehk 2,2% mänksi keelt.
Suuremad asulad on Douglas (Doolish) 25 000 el., Onchan (Kione Droghad) ja Ramsey (Rhumsaa).
Majandus [muuda]
Peamised majandusharud on turism ja rahandus. Saarel on oma raha – Mani naelsterling, mis on 1:1 seotud Suurbritannia naelsterlingiga.
Saarel on umbes 800 km maanteid, 68,5 km raudteid ja rahvusvaheline lennujaam. Douglase rannapromenaadil tegutseb tänini ajalooline hobutramm.
Vaata ka [muuda]
Välislink [muuda]
Iseseisvad riigid: Antigua ja Barbuda · Austraalia · Bahama · Bangladesh · Barbados · Belize · Botswana · Brunei · Dominica · Fidži · Gambia · Ghana · Grenada · Guyana · India · Jamaica · Kamerun · Kanada · Kenya · Kiribati · Küpros · Lesotho · Lõuna-Aafrika Vabariik · Malaisia · Malawi · Maldiivid · Malta · Mauritius · Mosambiik · Namiibia · Nauru · Nigeeria · Pakistan · Paapua Uus-Guinea · Rwanda · Saalomoni Saared · Saint Kitts ja Nevis · Saint Lucia · Saint Vincent ja Grenadiinid · Sambia · Samoa · Seišellid · Sierra Leone · Singapur · Sri Lanka · Suurbritannia · Svaasimaa · Tansaania · Tonga · Trinidad ja Tobago · Tuvalu · Uganda · Uus-Meremaa · Vanuatu
Sõltuvad alad: Akrotiri ja Dhekelia · Anguilla · Ashmore ja Cartier · Austraalia Antarktika ala · Bermuda · Briti Antarktika ala · Briti India ookeani ala · Briti Neitsisaared · Cooki saared · Falklandi saared · Gibraltar · Guernsey · Heard ja McDonald · Jersey · Jõulusaar · Kaimanisaared · Kookossaared · Korallimere saared · Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared · Man · Montserrat · Niue · Norfolki saar · Pitcairn · Rossi sõltkond · Saint Helena · Tokelau · Turks ja Caicos
