Šveits

Allikas: Vikipeedia
Šveitsi Konföderatsioon
saksa Schweizerische Eidgenossenschaft
prantsuse Confédération suisse
itaalia Confederazione Svizzera
romanši Confederaziun svizra
ladina keel Confoederatio Helvetica
Šveitsi lipp Šveitsi vapp
Šveitsi lipp Šveitsi vapp
Šveitsi asendikaart
Riigihümn Šveitsi psalm
Pealinn Bern
Pindala 41 285 km²
Riigikeel(ed) saksa, prantsuse, itaalia
ja romanši
Rahvaarv 7 785 800 (2009) [1]
Rahvastikutihedus 183,9 in/km²
Liidupresident Didier Burkhalter
Liidunõukogu 7 liiget
Iseseisvus 1. august 1291
Rahaühik frank (CHF)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .ch
ROK-i kood SUI
Telefonikood 41

Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga.

Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.

Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Šveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter.

Šveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul.

Šveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002.

Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveitsi kümme kõrgemat mäge on:

Nimi Kõrgus Mäestik
1. Dufour 4643 m Wallise Alpid
2. Domi mägi 4545 m Wallise Alpid
3. Weisshorn 4505 m Wallise Alpid
4. Matterhorn 4478 m Wallise Alpid
5. Dent Blanche 4357 m Wallise Alpid
6. Grand Combin 4314 m Wallise Alpid
7. Finsteraarhorn 4274 m Berni Alpid
8. Aletschhorn 4195 m Berni Alpid
9. Jungfrau 4158 m Berni Alpid
10. Mönchi mägi 4099 m Berni Alpid
Next.svg Pikemalt artiklis Šveitsi mägede loend

Geoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.

Geoloogiliselt jaotatakse Šveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Šveitsi.

Veekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jõed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre.

Next.svg Pikemalt artiklis Šveitsi jõgede loend

Järved[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore.

Next.svg Pikemalt artiklis Šveitsi järvede loend
Next.svg Pikemalt artiklis Šveitsi paisjärvede loend

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Šveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala.

Zürich-kliima.svg Sion-kliima.svg Lugano-kliima.svg
Zürich (Šveitsi kiltmaa) Sion (Alpid) Lugano (Alpidest lõunas)

Taimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metsad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolmkümmend protsenti Šveitsi territooriumist on kaetud metsaga.

Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni).

Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad.

Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametlikud riigikeeled Šveitsis:[2]
 ■ saksa
 ■ prantsuse
 ■ itaalia
 ■ romanši

Šveitsil on neli ametlikku riigikeelt: saksa keel (63,7% kogu rahvastikust; koos teiste riikide kodanikega 72,5%), prantsuse keel (20,4%; 21,0%), itaalia keel (6,5%; 4,3%). Romanši keelt, mis kuulub retoromaani keelte hulka, räägib ainult väike kogukond (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveits on moodsa turumajandusega riik, kus töötus on väike ja tööjõud on kõrgelt kvalifitseeritud. Samuti on SKP ühe elaniku kohta väga kõrge.[3]

Tööjõu arvatav suurus 2009. aasta andmete järgi on 4,103 miljonit ja töötus 2010. aasta veebruaris 4,4%.[3]

7,4% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.[3]

Šveitsi frangi inflatsioonitase on −0,5%.[4]

SKP jaotumine
sektoritesse[3]
Sektor Osakaal
Põllumajandus
1,3%
Tööstus
27,6%
Teenindus
71%
Tööjõu jaotumine sektoritesse[3]
Sektor Osakaal
Põllumajandus
3,8%
Tööstus
23,9%
Teenindus
72,3%

Eksport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveitsi suurimad ekspordiartiklid on[3]

  • masinad
  • kemikaalid
  • metallid
  • käekellad
  • põllumajandustooted

Šveitsi tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 20,98%, Ameerika Ühendriigid 9,09%, Prantsusmaa 8,62%, Itaalia 8,08%, Austria 5,38% (2009).[3]

Import[muuda | redigeeri lähteteksti]

Šveitsi suurimad impordiartiklid on[3]

  • masinad
  • kemikaalid
  • sõidukid
  • metallid
  • põllumajandustooted
  • tekstiilid

Šveitsi tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 27,19%, Itaalia 10,42%, Ameerika Ühendriigid 9,61%, Prantsusmaa 7,69%, Holland 4,35% (2009).[3]

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riigikord[muuda | redigeeri lähteteksti]

1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud.

Šveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed.

Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat.

Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga.

Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järk-järgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusandlusprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel.

Šveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Šveitsi kantonid

Šveits koosneb 26 kantonist:

Kanton Pealinn Kanton Pealinn
Argovie-coat of arms.svg Aargau Aarau Nidwald-coat of arms.svg *Nidwalden Stans
AppenzellRE-coat of arms.svg *Appenzell Ausserrhoden Herisau Obwald-coat of arms.svg *Obwalden Sarnen
AppenzellRI-coat of arms.svg *Appenzell Innerrhoden Appenzell Schaffhouse-coat of arms.svg Schaffhausen Schaffhausen
Bale-coat of arms.svg *Basel-Stadt Basel Schwytz-coat of arms.svg Schwyz Schwyz
BaleCampagne-coat of arms.svg *Basel-Landschaft Liestal Solothurn-coat of arms.svg Solothurn Solothurn
Berne-coat of arms.svg Bern Bern St.Gallen-coat of arms.svg Sankt Gallen Sankt Gallen
Fribourg-coat of arms.svg Fribourg Fribourg Thurgovie-coat of arms.svg Thurgau Frauenfeld
Coat of Arms of Geneva.svg Genf Genf Tessin-coat of arms.svg Ticino Bellinzona
Glaris-coat of arms.svg Glarus Glarus Uri-coat of arms.svg Uri Altdorf
Grisons-coat of arms.svg Graubünden Chur Valais-coat of arms.svg Valais Sion
Jura-coat of arms.svg Jura Delémont Vaud-coat of arms.svg Vaud Lausanne
Lucerne-coat of arms.svg Luzern Luzern Zug-coat of arms.svg Zug Zug
Neuchatel-coat of arms.svg Neuchâtel Neuchâtel Zurich-coat of arms.svg Zürich Zürich
* nn. poolkantonid

Šveitsis on ka kaks enklaavi: Büsingen kuulub Saksamaale ja Campione d'Italia Itaaliale.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Šveitsi Föderaalne Statistikaamet välja otsitud 27.11.10
  2. Šveitsi Föderaalne Statistikaamet välja otsitud 27.11.10
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 cia factbook välja otsitud 27.11.10
  4. Šveitsi Föderaalne Statistikaamet välja otsitud 27.11.10