Altai

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib mäestikust; Venemaa haldusüksuste kohta vaata artikleid Altai Vabariik ja Altai krai.

Altai kõrgeim tipp Beluhha

Altai on mäestik Sise-Aasias Venemaa, Kasahstani, Hiina ja Mongoolia piirialadel.

Loodeosas koosneb ta erisuunalistest ahelikest, mille vahele jääb mitu laiu nõgu. Kõrgeim tipp on Beluhha, 4506 meetrit. Beluhha on ühtlasi kogu Venemaa Aasia-osa kõrgeim tipp. Sealt edasi kulgeb mäestik pikalt kagusse ja itta; seal asuvad Mongoolia ja Gobi Altai.[1]

Altaist kirdesse jäävad Lääne-Sajaanid, põhja Kuznetski Alatau ja edelasse Tarbagatai. Altaist loodesse jääb Kulunda stepp ja lõunasse Džungaaria nõgu.[2]

Altai mäed tekkisid baikali ja kaledoonia kurrutuse ajal, aga kesk- ja uusaegkonnas toimusid selles piirkonnas uued tektoonilise kerke protsessid. Esimesena hakkasid baikali kurrutuse lõpupoole (kurrutus ise dateeritakse aega 650–550 miljonit aastat tagasi) tekkima Altai mägede kirdeahelikud. Sel ajal oli tänapäeva Altai edelaosas veel meri. Kaledoonia (500–400 miljonit aastat tagasi) ja hertsüünia kurrutuse ajal surusid välisjõud merepõhja kortsu ja tõstsid merepinnast lõrgemale, moodustades mägismaa. Mäetekkeprotsessidega kaasnesid tugevad vulkaanipursked, mille tulemusena kaeti maapind laavaga. Seejärel kulusid mäed miljonite aastate jooksul päikese, tuule ja teiste loodusjõudude toimel madalaks, moodustades kõrgendikega tasandiku. Aga uusaegkonnas on Altais taas hakanud toimuma alpiinsed mäetekkeprotsessid.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Suur maailma atlas, lk. 84–85
  2. Suur maailma atlas, lk. 99

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]