Küpros

Allikas: Vikipeedia

Mine: navigeerimiskast, otsi

See artikkel räägib riigist; saare kohta vaata artiklit Küprose saar.

Küprose Vabariik

kreeka Κυπριακή Δημοκρατία
Kypriakí Dimokratía

türgi Kıbrıs Cumhuriyeti

{{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}}
{{{12}}}

{{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}}
{{{14}}}

{{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}}
{{{16}}}

{{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}}
{{{18}}}

{{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}}
{{{20}}}

{{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}}
{{{22}}}


Küprose lipp	Küprose vapp

Riigihümn

"Ýmnos eis tin Eleftherían" (Ύμνος εις την Ελευθερίαν;
"Hümn vabadusele"

Pealinn

Nikosia

Pindala

9251 km², de facto 5364 km²

801 900 (2010)

90 in/km²

presidentaalne vabariik

President

Dimítris Christófias

Iseseisvus

Suurbritanniast
16. augustil 1960

SKT elaniku kohta

18 430 USA dollarit (2004)

euro (€; EUR)

.cy

CYP

+357

Küpros

Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse.

Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik.

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Kliima

Kliima on vahemereline – mahedate, niiskete talvede (10–13 °C) ja palavate, kuivade suvedega (26–29 °C).

[redigeeri] Pinnamood

Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp Olümpos (1952 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed, mille kõrgeim tipp on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.

Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad.

[redigeeri] Taimestik

17% saarest on kaetud metsadega. Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemid.

[redigeeri] Loomastik

Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon.

[redigeeri] Loodusvarad

Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, bentoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärses koguses. Küprose veevarud on napid.

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Etniline koosseis

Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris:

78% Küprose kreeklased
18% Küprose türklased
4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeelt kõnelejat.

Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta Konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda.

[redigeeri] Keeled

Riigi ametlikeks keelteks on kreeka ja türgi keel. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt.

[redigeeri] Religioon

Küprose kreeklased on põhiosas kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. Armeenlased kuuluvad Armeenia Apostlikku Kirikusse. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid).

[redigeeri] Asustus

Suuremad linnad:

Nikosia (Lefkosía) (200 700 elanikku)
Limassol (Lemesós) (144 500)
Larnaca (Lárnaka) (48 900)
Paphos (Páfos) (31 700)
Aradíppou (12 000)
Paralímni (11 600)

[redigeeri] Haldusjaotus

Küprose territoorium on jaotud kuueks ringkonnaks:^[1] Nikosia ringkond, Famagusta ringkond, Kyrenia ringkond, Larnaca ringkond, Limassoli ringkond ja Paphose ringkond.

Ringkonnad	Kreeka kohanimi	Türgi kohanimi
Famagusta	Αμμόχωστος (Ammochostos)	Gazimağusa
Kyrenia	Κερύvεια (Keryneia)	Girne
Larnaca	Λάρνακα (Larnaka)	Larnaka/İskele
Limassol	Λεμεσός (Lemesos)	Limasol/Leymosun
Nikosia	Λευκωσία (Lefkosia)	Lefkoşa
Paphos	Πάφος (Pafos)	Baf/Gazibaf

[redigeeri] Majandus

Rahaühik on alates 2008. aastast euro, enne seda oli see nael (CYP). 29. aprillil 2005 liitus Küprose nael vahetuskursimehhanismiga ERM II. Peeti kinni naela keskmise kursi standardsest fluktuatsioonist pluss-miinus 15%.

Vaatamata Küprose poliitilistele porbleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik.

2000.–2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %.

Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Viited

↑ EUROPA - The EU at a glance - Maps - Cyprus

koordinaadid: 35° 7′ N, 33° 24′ E

[0] EUROPA - The EU at a glance - Maps - Cyprus

[1]

Küpros

Sisukord

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Kliima

[redigeeri] Pinnamood

[redigeeri] Taimestik

[redigeeri] Loomastik

[redigeeri] Loodusvarad

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Etniline koosseis

[redigeeri] Keeled

[redigeeri] Religioon

[redigeeri] Asustus

[redigeeri] Haldusjaotus

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Viited

Personaalsed tööriistad

Nimeruumid

Variandid

vaatamisi

Toimingud

Otsimine

Navigeerimiskast

Trüki või ekspordi

Tööriistad

Teistes keeltes