Küpros
 |
See artikkel räägib riigist; saare kohta vaata artiklit Küprose saar. |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Küprose Vabariik
kreeka Κυπριακή Δημοκρατία Kypriakí Dimokratía
türgi Kıbrıs Cumhuriyeti
|
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | "Ýmnos eis tin Eleftherían" (Ύμνος εις την Ελευθερίαν; "Hümn vabadusele" |
||||
| Pealinn | Nikosia | ||||
| Pindala | 9251 km², de facto 5364 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | kreeka, türgi | ||||
| Rahvaarv | 801 900 (2010) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 90 in/km² | ||||
| Riigikord | presidentaalne vabariik | ||||
| President | Níkos Anastasiádis | ||||
| Iseseisvus | Suurbritanniast 16. augustil 1960 |
||||
| SKT elaniku kohta | 18 430 USA dollarit (2004) | ||||
| Rahaühik | euro (€; EUR) | ||||
| Ajavöönd | Ida-Euroopa aeg | ||||
| Tippdomeen | .cy | ||||
| ROK-i kood | CYP | ||||
| Telefonikood | +357 | ||||
Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse.
Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik.
Sisukord |
Loodus [muuda]
Kliima [muuda]
Kliima on vahemereline – mahedate, niiskete talvede (10–13 °C) ja palavate, kuivade suvedega (26–29 °C).
Pinnamood [muuda]
Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp Olümpos (1952 m). Põhjas asuvad Kyrenia mäed, mille kõrgeim tipp on Kyparissovouno (1024 m). Saare keskosas laiub Mesaoría tasandik.
Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad.
Taimestik [muuda]
17% saarest on kaetud metsadega. Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemid.
Loomastik [muuda]
Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon.
Loodusvarad [muuda]
Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, bentoniit ja pigmentmullad; ühtegi neist ei leidu aga märkimisväärses koguses. Küprose veevarud on napid.
Rahvastik [muuda]
Etniline koosseis [muuda]
Küprose elanikkonna koosseis 2005. aasta jaanuaris:
- 78% Küprose kreeklased
- 18% Küprose türklased
- 4% muud, sh 8000 ehk 1% maroniiti, armeenlast ja mustlaskeele kõnelejat.
Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta Konstitutsiooni kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda.
Keeled [muuda]
Riigi ametlikud keeled on kreeka ja türgi keel. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt.
Religioon [muuda]
Küprose kreeklased on põhiosas kristlased ja kuuluvad Küprose Autokefaalse Kreeka Õigeusu Kiriku koosseisu. Armeenlased kuuluvad Armeenia Apostlikku Kirikusse. 1% saare elanikest on katoliiklased ja 1% maroniidid. Küprose türklased on moslemid (sunniidid).
Asustus [muuda]
Suuremad linnad:
- Nikosia (Lefkosía) (200 700 elanikku)
- Limassol (Lemesós) (144 500)
- Larnaca (Lárnaka) (48 900)
- Paphos (Páfos) (31 700)
- Aradíppou (12 000)
- Paralímni (11 600)
Haldusjaotus [muuda]
Küprose territoorium on jaotud kuueks ringkonnaks:[1] Nikosia ringkond, Famagusta ringkond, Kyrenia ringkond, Larnaca ringkond, Limassoli ringkond ja Paphose ringkond.
| Küprose kaart | Ringkonnad | Kreeka kohanimi | Türgi kohanimi |
|---|---|---|---|
 |
Famagusta | Αμμόχωστος (Ammochostos) | Gazimağusa |
| Kyrenia | Κερύvεια (Keryneia) | Girne | |
| Larnaca | Λάρνακα (Larnaka) | Larnaka/İskele | |
| Limassol | Λεμεσός (Lemesos) | Limasol/Leymosun | |
| Nikosia | Λευκωσία (Lefkosia) | Lefkoşa | |
| Paphos | Πάφος (Pafos) | Baf/Gazibaf |
Majandus [muuda]
Rahaühik on alates 2008. aastast euro, enne seda oli see nael (CYP). 29. aprillil 2005 liitus Küprose nael vahetuskursimehhanismiga ERM II. Peeti kinni naela keskmise kursi standardsest fluktuatsioonist pluss-miinus 15%.
Vaatamata Küprose poliitilistele porbleemidele on turumajandus teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud põllumajanduselt teenuste ja kergetööstuse poole. Küpros on ka populaarne turismiriik.
2000.–2005. aasta keskmine majanduskasv on 3,4%, sama perioodi keskmine inflatsioon 3,1% ja töötus 3,3 %.
Põhilisteks impordiartikliteks on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamisteks ekspordiartikliteks on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, tsement, sigaretid, mööbel, vein, kartulid ja tsitrusviljad.
Vaata ka [muuda]
- Küprose riigipeade loend
- Põhja-Küprose Türgi Vabariik
- Küprose jalgpallikoondis
- Küpros Eurovisiooni lauluvõistlusel
Viited [muuda]
Iseseisvad riigid: Antigua ja Barbuda · Austraalia · Bahama · Bangladesh · Barbados · Belize · Botswana · Brunei · Dominica · Fidži · Gambia · Ghana · Grenada · Guyana · India · Jamaica · Kamerun · Kanada · Kenya · Kiribati · Küpros · Lesotho · Lõuna-Aafrika Vabariik · Malaisia · Malawi · Maldiivid · Malta · Mauritius · Mosambiik · Namiibia · Nauru · Nigeeria · Pakistan · Paapua Uus-Guinea · Rwanda · Saalomoni Saared · Saint Kitts ja Nevis · Saint Lucia · Saint Vincent ja Grenadiinid · Sambia · Samoa · Seišellid · Sierra Leone · Singapur · Sri Lanka · Suurbritannia · Svaasimaa · Tansaania · Tonga · Trinidad ja Tobago · Tuvalu · Uganda · Uus-Meremaa · Vanuatu
Sõltuvad alad: Akrotiri ja Dhekelia · Anguilla · Ashmore ja Cartier · Austraalia Antarktika ala · Bermuda · Briti Antarktika ala · Briti India ookeani ala · Briti Neitsisaared · Cooki saared · Falklandi saared · Gibraltar · Guernsey · Heard ja McDonald · Jersey · Jõulusaar · Kaimanisaared · Kookossaared · Korallimere saared · Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared · Man · Montserrat · Niue · Norfolki saar · Pitcairn · Rossi sõltkond · Saint Helena · Tokelau · Turks ja Caicos
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Hiina Vabariik | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Tiibet
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
