Kulikovo lahing

Kulikovo lahingu pidasid 8. septembril 1380 Doni ja selle lisajõe Neprjadva ääres (nn. Kulikovo väljal) Moskva suurvürstiriigi suurvürsti Dmitri Donskoi juhitud ühendatud Vene vägi ja musttuhatnik Mamai kogutud Kuldhordi vägi.

Vene väe suuruseks pakutakse 50 000-60 000 ja Mamai väe suuruseks kuni 100 000 sõjameest. Sel ajal käis Kuldhordis kodusõda (teine pretendent Tohtamõš oli Moskva liitlane). Mamai väed koosnesid põhiliselt arvukatest stepirahvastest Krimmist, Põhja-Kaukaasiast ja Volga alamjooksult.

Vene-Moskva vägedes võitles ka hulgaliselt kristlastest mongoli-tatarlasi, kes olid Moskva teenistusesse asunud peale islamiusu kehtestamist Kuldhordis ning nende osatähtsust Moskva suurvürstiriigi ajaloos ei tohi eirata.

Lahing algas vene vägilase A. Peresveti ja tatari vägilase Temir-mursaa (Tšelubei) kahevõitlusega; mõlemad langesid. Siis alustas rünnakut Mamai ratsavägi. Algul oli edu Mamai poolel; pööre tuli, kui lahingusse astus Vene varitsusvägi, mida juhtis vürst Vladimir Andrejevitš (1353 - 1410). Mamai vägi purustati täielikult (kroonikute väidetel kuni 9/10 tapeti). Mõlema poole kaotused olid suured.

Mamai liitlase - Leedu vägi suurvürst Jogaila juhtimisel hilines ühinemisele Mamaiga, kuid nädal hiljem peale laingut jälitas ta Moskva väge ning hulga kättesaadud haavatutest tapeti.

Kulikovo lahingus Mamai väe võitmine oli tähtis psühholoogiline võit, kuna esimest korda suudeti suures lahingus võita stepirahvaid. Samuti hoiti ära suuremahuline rüüsteretk Moskva ja ta liitlaste aladele. Kulikovo lahingu võiduga kindlustas Moskva suurvürstiriik oma juhtiva seisundi Kirde-Venemaal.