Läti
 |
See artikkel räägib riigist; samanimeliste külade kohta vaata lehekülge Läti (täpsustus). |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
 |
See artikkel vajab ajakohastamist. Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus. |
| Läti Vabariik
läti Latvijas Republika |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Dievs, svētī Latviju | ||||
| Pealinn | Riia | ||||
| Pindala | 64 589 km² | ||||
| Riigikeel(ed) | läti keel | ||||
| Rahvaarv | 2 067 887 (2012) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 35,5 in/km² | ||||
| Riigikord | parlamentaarne vabariik | ||||
| President | Andris Bērziņš | ||||
| Peaminister | Valdis Dombrovskis | ||||
| Iseseisvus | - kuulutatud Venemaast sõltumatuks 18. novembril 1918 - tunnustatud 26. jaanuaril 1921 - NSV Liidu 1. okupatsioon 17. juuli 1940 - Natsi Saksamaa okupatsioon 10. juuli 1941 - NSV Liidu 2. okupatsioon 1944 - taasiseseisvumine 21. august 1991 |
||||
| SKT | 35,08 miljardit USA dollarit (2006) | ||||
| SKT elaniku kohta | 15 400 USA dollarit (191 968 Eesti krooni) | ||||
| Rahaühik | latt (LVL) | ||||
| Ajavöönd | Ida-Euroopa aeg | ||||
| Tippdomeen | .lv | ||||
| ROK-i kood | LAT | ||||
| Telefonikood | 371 | ||||
Läti (ametlikult Läti Vabariik) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul. Riik asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas. Idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes Riia laht. Lätile ei kuulu saari ega asumaid. Pindala on 64 589 km².
Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik ning kuulub alates 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), 29. märtsist 2004 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja alates 1. maist 2004 Euroopa Liitu (EL).
Sisukord |
Asend ja piir [muuda]
Läti asub Põhja-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaa lääneosal, Läänemere idarannikul. Maapiir oma Balti naabritega on Lätil Eestiga põhjas (340 km) ja Leeduga lõunas (570 km). Idapiir Venemaa Pihkva oblastiga on 283 km. Kagus on maismaapiir Valgevenega (163 km).
Lätil on ka merepiir, mille pikkuseks on 531 km. Vaatamata pikale ja laugele merepiirile ei ole Läti territooriumil mitte ühtegi meresaart. 1920. aastal taotlesid lätlased Eesti territoorimile kuuluvat Ruhnu saart Läti omandiks.[1]
Loodus [muuda]
Pinnamood [muuda]
Läti asub Ida-Euroopa lauskmaa serval. Ta on kaetud liustikusetetega, mis on moodustanud tänapäevase künkliku pinnamoodi.
Lätis asub kolm suuremat kõrgustikku. Lääne-Lätis, Kurzeme südames asub Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinnast. Kirde-Lätis asub Vidzeme kõrgustik, millel on mitu üle 300 m ulatuvat tippu, sealhulgas Läti kõrgeim tipp Gaiziņkalns (312 m). Kirde-Lätis, Eesti piiril asub ka Alūksne kõrgustik, mis ühineb Eestis asuva Haanja kõrgustikuga. Alūksne kõrgustik on madalam kui Vidzeme kõrgustik, kuid suuremate kõrgusvahedega. Kagu-Lätis asub Latgale kõrgustik.
Enamiku riigi pindalast moodustavad madalikud. Riigi keskosas asub Zemgale tasandik. Läänemere kaldal, ümber Liivi lahe ja Kuramaa poolsaare paikneb Rannikumadalik, mis jätkub Leedu territooriumil. Vidzeme kõrgustikku piiravad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Antud madalikud on ka kohati soised.
Geoloogiline ehitus ja maavarad [muuda]
Enamik läti aluspõhjakivimitest on pärit vanaaegkonna lõpust, Devoni ajastust. Riigi edelaosa aluspõhjakivimid on aga pärit keskaegkonnast.
Eelkambriumi kristalliline aluskord on kaetud settekivimite kihiga, millel on kvaternaarsed setted. Settekivimeid paljandub maismaal jõgede ürgorgudel. Riigi põhjaosas paljanduvad ka devoni punased liivakivid Gauja orus. Territooriumi keskosas paljanduvad ülemdevoni karbonaatsed kivimid. Dolomiidid ja merglid palistavad Daugava keskjooksu, tema lisajõgesid ja ka Lielupe ülemjooksu.
Lätil ei ole maavaradelt rikas riik. Enamik Lätis leiduvatest maavaradest läheb kasutuseks ehitustel. Kõrgustike aladel leidub suurtes kogustes liiva ja kruusa. Riigi põhjaosas kasutatakse liiva ka klaasi tootmiseks. Riigi keskosas on dolomiidi leiukoht. Dolomiidikihtide vahel leidub suures koguses kipsi. Samuti kasutatakse ka leiduvat devoni, juura ja kvaternaari savi. Lubjakivi kasutatakse lubja- ja tsemenditööstuses.
Ka leidub Lätis suuremas koguses turvast, mille ladestumine sai alguse mandrijää taandumisel. Turba varusid kasutatakse eelkõige tööstuslikel eesmärkidel. Riigis leidub ka ravimuda ja mineraalvett. Lätist on leitud ka naftat ja rauamaaki. Lisaks leidub riigis pruunsütt ning mererannalt võib juhuslikult leiduda ka merevaiku.
Veestik [muuda]
Läti on jõgederikas riik. Jõgesid ja ojasid on kokku umbes 12 000 ning nende kogupikkus on umbes 37 500 km. Enamik jõgedest on siiski lühikesed. Vaid 17 jõge on pikemad kui 100 km. Pikimad jõed on Väina (Daugava), Lielupe, Koiva (Gauja), Venta ja Salaca jõgi. Praegune jõgedevõrk on kujunenud välja 10–12 tuhande aasta jooksul. Kõik jõed kuuluvad Läänemere vesikonda. Suurem osa neist suubub Liivi lahte; väiksem osa otse Läänemerre ja Velikaja lisajõed suubuvad ka Soome lahte.
Lätis on järvi üle 3000. Enamasti on nad siiski väikesed ja hõlmavad territooriumist vaid 1,5%. Järvi, mille pindala on suurem kui 10km² on vaid 15. Suuremad järved Lätis on: Lubāns, Rāznas, Engures, Asti ja Usma.
Kliima [muuda]
Lätis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läti on samal laiusel Labradori poolsaarega. Võrreldes Labradori poolsaare mandrilise kliimaga, on Läti kliima küllaltki pehmem. Selle põhjustab Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõju Läti rannikule. Külmatemperatuurid talvel on küllaltki tagasihoidlikud. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on riigi lääneosas Liepajas –2,8 °C ja Kagu-Läti linnas Daugavpilsis –6,6 °C. Juuli õhutemperatuurid samades linnades on vastavalt 16,7 °C ja 17,6 °C.
 |
 |
 |
| Liepāja | Riia | Daugavpils |
Sademed saabuvad Läti territooriumile Põhja-Atlandilt. Sademete hulk on suurim suve teisel lõpus ja sügis. Ka talvel sajab tihti, kuid sademete hulk on väike. Kõige vähem sademeid on kevadel. Aastas sajab rannikul ja madalikel 550–600 mm, kõrgustikel 700–800 mm sademeid.
Taimestik [muuda]
44% Läti pindalast on kaetud metsadega. Erinevalt paljudest teistest Ida-Euroopa lauskmaa aladest sarnaneb Läti taimestik väga taigaga. Enamik metsadest on okasmetsad. Levinud on kask, harilik mänd, harilik kuusk.
Riik [muuda]
Riigikord [muuda]
Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik.
Kõrgeima võimu organiks on läti rahvas. Rahva võimu esindab riigijuhtimises 100-liikmelise parlamendi Saeima ja omavalitsuste volikogud.
President [muuda]
Pikemalt artiklis Läti Vabariigi president
Läti riigipeaks on president, kes on ühtlasi ka Läti kaitseväe ülemjuhataja. Läti presidendi valib Saeima salajase hääletusega nelja aasta pikkuseks ametiajaks.
Läti president alates 8. juulist 2011 on Andris Bērziņš.
Saeima [muuda]
- Pikemalt artiklis Saeima
Saeima on Läti Vabariigi parlament. Tegemist on ühekojalise, 100-liikmelise parlamendiga.Valimised toimuvad võrdelise valimissüsteemi alusel, mille juures kehtib ka 5% valimiskünnis. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant esimesel oktoobrikuu laupäeval.
Läti presidendil on õigus Saeima laiali saata ning kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Selle protseduuriga kaasneb ka poliitiline risk presidendile. Valimiste ebaõnnestumisel peab president lahkuma ametist.
Saeima asub Riia vanalinnas, endises Liivimaa rüütelkonna hoones.
Valitsus [muuda]
- Pikemalt artiklis Läti valitsus
Parlamendivalimiste järel on Läti presidendil õigus kuulutada välja peaminister. Peaministri ülesandeks on koostada valitsus, kelle peab hääletusega kinnitama parlament Saeima. Valitsusse kuulub 16 ministrit.
Läti Vabariigi peaminister on Valdis Dombrovskis, kes astus ametisse koos valitsusega 12. märtsil 2009.
Välispoliitika [muuda]
- Pikemalt artiklis Läti välispoliitika
Koheselt pärast taasiseseisvumist sai 17. septembril 1991 Lätist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liige.
1990ndate aastate Läti välispoliitiline eesmärk oli liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. 20. septembril 2003 toimunud referendumiga hääletasid lätlased Euroopa Liiduga liitumise poolt. 1. mail 2004 sai Lätist Euroopa Liidu (EL) täieõiguslik liige. Läti liitus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga 29. märtsil 2004. Läti osaleb aktiivselt ÜRO rahuvalvamismissioonidel.
Läti kuulub ka sellistesse organisatsioonidesse ja rahvusvahelistesse kokkulepetesse nagu Euroopa Nõukogu, UNESCO, UNICEF, Maailmapank, IMF, Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu (ICES) ja paljudesse teistesse.
Pealinn [muuda]
Läti Vabariigi pealinn on Riia.
Haldusjaotus [muuda]
.png)
- Pikemalt artiklis Läti haldusjaotus
Alates 1. juulist 2009 jagati Läti üheksaks vabariigilinnaks ehk vabariikliku keskalluvusega linnaks ja 109 piirkonnaks. Piirkondadest ja vabariigilinnadest said 1. järgu haldusüksused Lätis. Omavalitsuste kohapealseid riigiesindusi, nagu endistes rajoonides, ei eksisteeri. 2011. aastast on piirkondi 110.
Regioonid [muuda]
Läti endised 26 regiooni rühmitusid mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks regiooniks:
Parteid [muuda]
- Pikemalt artiklis Läti parteid
Lätis on mitmeparteisüsteem, kus ühel parteil on väga harva võimalus üksi seista võimul ning seega ollakse sunnitud looma koalitsioonivalitsusi.
Läti parlamendis on 2011. aastast alates järgmised erakonnad ja valimisliidud:
- Zatlersi Reformipartei (Zatlera Reformu partija)
- Roheliste ja Talunike Liit (Zaļo un Zemnieku Savienība, ZZS)
- LPP/LC
- Rahvuslik Liit Kõik Läti Eest! – Isamaa ja Vabaduse Eest/LNNK (Nacionālā apvienība "Visu Latvijai!" - Tēvzemei un Brīvībai/LNNK)
- Koosmeele keskus (Saskaņas centrs, SC)
- Ühtsus (VIENOTĪBA)
Rahvastik [muuda]
Demograafilised näitajad [muuda]
Rahvaarv [muuda]
Läti rahvaarv juuli 2011 seisuga on 2 067 887. Sellega on ta rahvaarvult Euroopas 36. kohal.
Läti rahvaarv läbi ajaloo:
- 1 905 936 (1935)
- 2 079 948 (1959)
- 2 351 903 (1970)
- 2 503 145 (1979)
- 2 665 770 (1989)
- 2 377 383 (2000)
- 2 067 887 (2011)
Asustus [muuda]
Rahvastikutihedus on 36 in/km².
Suurem osa rahvastikust (umbes 1 150 000 inimest) elab Riia linnas ja selle ümbruses. Maarahvastiku osakaal sealjuures kahaneb üha enam. Ligi kolm neljandikku elanikkonnast elab linnaasulates.
Linnad [muuda]
Lätis on 77 linna. Neist kaks ületavad 100 000 elaniku piiri: Riia ja Daugavpils. 22 Läti linna ületavad 10 000 elaniku piiri.
| Suurimad linnad[2]. | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Järjekord | Linn | Piirkond | Elanikke | Järjekord | Linn | Piirkond | Elanikke |  Riia  Daugavpils |
||
| 1 | Riia | Riia | 715 978 | 11 | Salaspils | Salaspilsi piirkond | 20 987 | |||
| 2 | Daugavpils | Daugavpils | 104 870 | 12 | Tukums | Tukumsi piirkond | 20 080 | |||
| 3 | Liepāja | Liepāja | 85 149 | 13 | Cēsis | Cēsise piirkond | 18 312 | |||
| 4 | Jelgava | Jelgava | 65 630 | 14 | Kuldīga | Kuldīga piirkond | 12 916 | |||
| 5 | Jūrmala | Jūrmala | 56 069 | 15 | Olaine | Olaine piirkond | 12 723 | |||
| 6 | Ventspils | Ventspils | 43 088 | 16 | Saldus | Salduse piirkond | 12 427 | |||
| 7 | Rēzekne | Rēzekne | 35 625 | 17 | Sigulda | Sigulda piirkond | 11 487 | |||
| 8 | Valmiera | Valmiera | 27 453 | 18 | Talsi | Talsi piirkond | 11 362 | |||
| 9 | Jēkabpils | Jēkabpils | 26 578 | 19 | Dobele | Dobele piirkond | 11 241 | |||
| 10 | Ogre | Ogre piirkond | 26 238 | 20 | Krāslava | Krāslava piirkond | 10 958 | |||
Etniline koosseis [muuda]
Läti on olnud sajandeid mitmerahvuseline, kuid suurimad muudatused demograafias toimusid 20. sajandil maailmasõdade, emigratsiooni, baltisakslaste lahkumise, Holokausti ja Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu.
Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased, kes moodustavad praegu 62,1% riigi elanikkonnast. Suurimaks vähemusrahvuseks on venelased, kes moodustavad 26,9% rahvastikust.[3] Kõige enam oli venelasi Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. 1989. aastal oli venelasi üle 900 000, mis moodustas tol ajal 34% elanikkonnast. Nõukogude okupatsiooni ajal suurenes ka ukrainlaste ja valgevenlaste osakaal. Alates Läti iseseisvumisest 1991. aastal on venelaste arv riigis oluliselt vähenenud.
Lisaks venelastele on suuremad vähemusrahvused valgevenelased (3,3%), ukrainlased (2,2%), poolakad (2,2%), leedulased (1,2%), juudid (0,3%), sakslased (0,3%), mustlased (0,1%) ja eestlased (0,1%).
Religioon [muuda]
Suurim religioon Lätis on kristlus, kuid usuteenistustel käivad regulaarselt vaid 7% elanikkonnast. Suurimad usukogukonnad 2006. aasta seisuga on:
- luterlased - 450 000
- katoliiklased - 450 000
- õigeusklikud - 350 000
Eurobarometer 2005 järgi vastas 37% läti elanikest, et nad usuvad jumalasse. 49% vastasid, et usuvad on olemas mingisugune vaimne jõud ja 10% vastasid, et ei usu mingisuguse vaimse jõu ega jumala olemasolu. Enne Nõukogude Liidu okupatsiooni oli luterlaste osakaal tunduvalt suurem, kui see oli põhiline usutunnistus Lätis. Luterlaste arv on balti riikides vähenenud tunduvalt rohkem kui katoliiklaste arv. On teada, et Lätis elab 182 moslemit, kuid eeldatatakse, et moslemite arv Lätis on 500 kuni 5000.
Majandus [muuda]
Läti majanduses on ülekaalus toiduainetööstus.
Tänu oma geograafilisele asendile on Lätil suur tähtsus transpordisfääris. Lätis on 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam, kus asub ka Läti suurim Venemaa kütuse transiidikeskus (Ventbunkers, Latrostrans, Ventspils Nafta, mille suuromanik on maailma üks suuremaid toornaftaga tegelevaid Vitol Group ja Läti Merelaevandus)[4].
Kui 1996. aastast alates kasvas majandus pidevalt, Lätist sai Euroopa Liidu kiireima majanduskasvuga riik. 2008. aastal tabas Lätit seoses globaalse finantskriisi ja kohaliku kinnisvaramulli lõhkemisega majanduskriis. 2009. aasta kolme esimese kuu aastane majanduskasv oli -18%.
Inflatsioon [muuda]
Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan.
Inflatsioon oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007. aasta augustis 10,1%, mis oli viimase 10 aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, kütte ja majutuse hinnad.
Keskmine palk [muuda]
Läti keskmine brutopalk oli 2007. aasta teises kvartalis 558 eurot kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 33,4%). 2009. aasta viimases kvartalis oli keskmine palk 440 latti ehk 620 eurot (langus 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 12,1%).
Kaitsejõud [muuda]
Läti kaitseväe suurus on umbes 5000 inimest, millele lisandub ka ligikaudu 10 000 Zemessardze, Läti vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooni liiget.
Läti sõjalise riigikaitse juhtimisstruktuur on kolmetasandiline: strateegilise tasandi moodustab Läti Vabariigi Kaitseministeerium, mis vastutab nii kaitsepoliitika kujundamise kui ka väevõimekuste arendamise planeerimise eest. Läti kaitseväe juhataja allub Läti kaitseministrile ja kaitseväe juhataja on kaitseministeeriumi koosseisus. Teise, operatsioonide tasandi moodustab kaitseväe juhataja koos ühendstaabiga, millel on põhimõtteliselt vägede operatiivjuhtimise ülesanne. Ühendstaabi ülesanded taandunud vaid kaitseväe operatsioonide ning igapäevategevuse juhtimisele. Kolmanda, taktikaline tasand – jalaväebrigaad, õhuväebaas ja mereväe flotill on otse allutatud kaitseväe juhatajale.
Läti maaväe komponendiks on jalaväebrigaad on põhimõtteliselt kergejalaväe brigaadiga, millel puuduvad raskemad tuletoetusvahendid. Läti brigaad koosneb kahest jalaväepataljonist, logistikapataljonist ning tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) keskusest. Brigaad on suuteline tagama Läti rahvusvaheliste kohustuste täitmise. Konventsionaalses sõjas oleks selline brigaad suuteline täitma piiratud ulatuses toetavaid ülesandeid, nagu julgestamine või tagalaalade kontroll.
Läti õhuväe pearõhk on suunatud õhuseiresuutlikkuse ning vastuvõtva riigi toetuse osutamise võimekuste väljaarendamisel, sõjalennukid Lätil puuduvad. Õhuväe arendamiseks vajalikud vahendeid on investeeritud eelkõige radarisüsteemide soetamisele ning viimastel aastatel lennuväljade väljaarendamisele.
Läti mereväe relvastuses on neli Imantas-tüüpi miinijahtijat ja neli Norralt saadud Storm-tüüpi patrullkaatrit.
Lätis on võimalik astuda vabatahtliku riigikaitselise organisatsiooni Zemessardze liikmeks pärast ajateenistuse peatamist või lõpetamist, Zemessardze ja Leedu KASP on põhimõtteliselt võrreldavad Eesti Kaitseliiduga. Zemessardze on jagatud kolmeks regiooniks. 1. regiooni staap paikneb Liepājas ning regiooni kuulub viis pataljoni. Teise regiooni staap asub Rēzeknes ning selle alla kuulub seitse pataljoni. Kolmanda regiooni staap on Riias ning selle alla kuulub kuus pataljoni. Organisatsiooni üldiseks suuruseks on umbes 10 000 liiget.
Kaitseväe relvastuses on Saksa päritolu 5,56 millimeetrise kaliibriga automaadid G-36, tankitõrjeraketikompleksid Spike ning 40 millimeetrise kaliibriga automaatgranaadiheitjaid.
Ajalugu [muuda]
- Pikemalt artiklis Läti ajalugu
Läti territooriumile tekkis asustus 9000 aastat eKr. Balti hõimude jõudsid Läänemere idakaldale umbes 3000 aastat eKr. Balti hõimudel kujunesid välja kaubateed Rooma ja Bütsantsiga. Enamasti müüsid baltlased kohalikku merevaikku metallide vastu. Umbes 900 aastat pKr asustasid tänapäeva Läti territooriumi neli praeguseks välja surnud rahvust: kuralased, latgalid, seelid, semgalid ning ka soome-ugri keelt kõnelevad liivlased, kellest aja jooksul kujunes lätlaste rahvus.
Keskaeg [muuda]
Kohalikel rahvastel oli ka varasemaid kogemusi välismaailmaga, 12. sajandil aga saatis Rooma-katoliku kiriku pea Rooma paavst Liivimaale esimesed misjonärid. Misjonärid tulid rahuga pakkuma rahvale usuvahetust, kuid ristiusk ei leidnud laia kõlapinda ning kohalikud hõimud olid tugevalt ristiusustamise vastu. Seetõttu saadeti Liivimaale relvastatud jõud, kelle abiga sunniti rahvad alistuma ja laskma end ristida.
- Pikemalt artiklis Liivi ristisõda
13. sajandil vallutasid sakslased kogu tänapäeva Läti territooriumi. Koos Lõuna-Eestiga moodustati riik, mida tänapäeval teatakse kui Vana-Liivimaa. 1228. aastal liideti Riia Hansa liitu. Hiljem kuulusid sinna ka Cēsis, Limbaži, Koknese ja Valmiera. Sellest ajast saadik oli Riial, kui sdamalinnal tähtis koht ida-lääne kaubavahetuses.
- Pikemalt artiklis Vana-Liivimaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskopkond, pärast Liivi sõda (1558-1583) läks Liivimaa ning Kuramaa Poola-Leedu riigi valdustesse.
17. sajand oli kogu Euroopas ja ka Lätis suurte muutuste aeg, toimus reformatsioon, Vana-Liivimaa (Liivi ordu ja piiskopkondade) lagunemine ja Läti territoorium jaotati mitmete erinevate riikide vahel ära. 1629. aastal läks Rootsi kuningriigi ja Rzeczpospolita vahel sõlmitud Altmargi vaherahulepingu ja 1660. aasta Oliwa rahulepingu nn. Poola Liivimaa (va Latgale) Rootsi kuningriigi valdusse, mille tulemusena Põhja-Läti oli Liivimaa kubermanguna Rootsi kuningriigi koosseisus ja Läti alal Daugavast lõunas asuv Kuramaa hertsogiriik, Rzeczpospolita vasallriik.
- Pikemalt artiklis Liivimaa kubermang, Rootsi aeg, Liivimaa rüütelkond, Kuramaa rüütelkond, Piltene rüütelkond
Valitsusorganitena tegutsesid Liivimaal Liivimaa kuberner, koos Liivimaa provintsi kantseleiga ja Liivimaa rüütelkond.
Põhjasõda ja Venemaa keisririik [muuda]
- Pikemalt artiklis Põhjasõda
Pärast Põhjasõja käigus 1710. aastal Liivimaa rüütelkonna poolset alistumist liideti lätlastega asustatud Põhja-Lätimaa Riia kubermang, kuhu kuulus kolm maakonda: Riia maakond, Wendeni maakond ja Pärnu-Kokenhuseni maakond. Hilisem Liivimaa kubermangu Tartu maakond, kuulus aastatel 1704-1713 Sankt-Peterburi maakonda.
1722. aastal moodustatud Liivimaa kubermangus ja ka 1795. aastal Venemaa keisririigiga liidetud Kuramaa kubermangus olid lätlastega täielikult või osaliselt asustatud maakonnad kahes eraldatud kubermangus:
1783. aastal Venemaa keisrinna Katariina II poolt läbiviidud haldusreformide käigus moodustati Liivimaa kubermangust Riia asehaldurkond, mis eksisteeris kuni 1796. aastani, kui Katariina poeg Paul I taastas endisaegse halduskorralduse.
Valitsusorganitena tegutsesid Lätimaal Liivimaa osas Liivimaa kubermanguvalitsus, mida juhtis Liivimaa kuberner ja Liivimaa rüütelkond ning Kuramaa kubermanguvalitsus, mida juhtis Kuramaa kuberner ja Kuramaa rüütelkond.
Läti ärkamisaeg [muuda]
- Pikemalt artiklis Läti ärkamisaeg
Läti rahvusliku ärkamise algjärk on seotud selliste silmapaistvate nimedega nagu Kaspar Biezbārd, Juris Allunān, Krišjānis Valdemārs, Krišjānis Barons, Atis Kronvald, Joh Jurjān. Kõik nad viibisid pikemat või lühemat aega viibinud ka Eesti alal, eriti Tartus, kus nad õppisid Liivimaa kubermangu ainsas ülikoolis - Tartu ülikoolis.
Läti poliitilised organisatsioonid [muuda]
Liivimaa kubermangu pealinna ja sadamalinna Riia hoogsa industrialiseerimise ja läti intellektuaalide marksismiga kokkupuutumise tulemusena tekkis Liivimaa lõunaosas sotsiaaldemokraatlik liikumine 1890. aastate keskpaigaks. 1905. aasta revolutsiooni eel loodi kaks illegaalset läti parteid: Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (1904) ja Läti Sotsiaaldemokraatlik Ühing (1903) ja Riias tegutsesid 1905. aastaks ka Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) ja juudi Bundi sektsioonid.
Esimene maailmasõda ja 1917. aasta revolutsioonid [muuda]
1914. aasta sügisel alanud Esimese maailmasõja käigus vallutati 1915. aasta lõpuks pärast Poolat ja Leedumaad ka Lätimaa kuni Riia linnani, mis vallutati aga 21. augustil (3. september ukj) 1917. aastal. Lätimaa kaitsmiseks Saksa vägede vastu andis Venemaa keisririigi sõjaline juhtkond loa moodustada Läti rahvusväeosad, 8 polku ning 1 tagavarapolk (asukohaga Tartus).
|
1. Läti kütibrigaad:
|
2. Läti kütibrigaad:
|
1917. aastal toimunud keisri ainuvõimuvastase revolutsiooni ajal olid läti XII armee koosseisus olevad läti rahvusväeosad suuremalt jaolt meelestatud bolševistlikult ning 1918. aasta kevadela alanud Saksa keisririigi vägede pealetungiga taganesid läti väeosad Venemaale, kus nad teenisid nõukogude võimu, kõige ustavamate ning paremini organiseeritud sõjalise jõuna - läti küttidena.
Pärast 1917. aastal moodustasid bolševikke pooldavad Lätimaa Sotsiaaldemokraatialiikumise esindajad 30 juulil (12.augustil ukj) 1917. aastal Riias, Lätimaa Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu Täitevkomitee, mille kooseisus oli 27 liiget, neist 24 bolševikku ja 3 sotsiaaldemokraati internatsionalisti. Pärast saksa vägede pealetungi 1918. aasta alguses taganes Täitevkomitee koos bolševistlikult meelestatud XII armeega Lõuna-Eestisse, kus tegustesid Fricis Rozinši juhtimisel enne lõpplikku evakueerimist Venemaale Võnnus ja Valgas.
Iseseisvumine [muuda]
Lätimaa püsis Esimese maailmasõja käigus saksa vägede poolt okupeerituna kuni 1918. aasta Novembrirevolutsioonini ja Saksamaa poolt kapituleerumiseni Compiegne'i vaherahuga.
1918. aastal Lätis Kārlis Ulmanise poolt juhitud Läti valitsus aga ei omanud sõjalist võimu oma riigi kaitseks (kuna enamik võitlusvõimelisi mehi oli mobiliseeritud läti rahvuspolkudesse ning taganenud koos Vene vägedega Venemaale) ning 1918. aasta lõpus alanud Punaarmee suurrünnaku käigus vallutati enamik Lätimaast. Pärast aga 1919. suvel Lätis baltisakslaste poolt organiseeritud Landeswehri palgasõdurite poolt Rüdiger von der Goltzi juhimisel nõukogude Punaarmee ja Läti armee vägede väljaajamist Lätist haarasid nad reaalse kontrolli ja võimu Lätis ning moodustasid variisiku Andrievs Niedra juhtimisel Landeswehrist sõltuva Läti valitsuse.
Pärast nõukogude vägede väljaajamist Lätimaalt jätkasid Landeswehri väed liikumist Põhja-Lätist - Lõuna-Eestisse, mille tõkestamiseks ning sakslaste Landeswehri vägede invasiooni peatas 1919. aasta Võnnu lahing. Pärast Võnnu lahingu võitu jätkunud Eestis moodustatud ja Eesti poolt toetatud läti väeosade ning Eesti soomusrongide toetusel taastati Riias Läti Kārlis Ulmanise valitsus.
28. veebruaril tunnustas Eesti valitsus Lätide jure iseseisvaks riigiks[5].
Kultuur [muuda]
Läti rahvuslind on linavästrik ja rahvuslill harilik härjasilm.
Kirjandus [muuda]
Läti rahvuseepos on Andrejs Pumpursi kirjutatud kunsteepos "Lāčplēsis". Tuntud läti kirjanikud on Rainis, Aleksandrs Čaks, Vilis Lācis ja Andrejs Upīts. Noorematest kirjanikest on tuntumad Pauls Bankovskis, Janis Einfelds, Gundega Repse, Andra Neiburga, Laima Muktapavele ja Nora Ikstena.
Esimene lätikeelne romaan oli 1879. aastal ilmunud Reinis Kaudzīte ja Matīss Kaudzīte "Maamõõtjate ajad".
Muusika [muuda]
Tuntud heliloojad on Jāzeps Vītols, Raimonds Pauls ja Imants Kalniņš.
Läti võitis 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse.
Ajakirjandus [muuda]
- Pikemalt artiklis Läti meedia
Läti suurimad päevalehed on "Diena", "Neatkarīgā Rīta Avīze" ja "Latvijas Avīze". Regulaarsed raadiosaated toimuvad alates 1. novembrist 1925. 6. novembrist 1954 algasid Läti Televisiooni regulaarsed saated. 1991 alustas tööd esimene eratelevisioonikanal. Suuremad telekanalid on Läti Televisioon (LTV1 ja LTV7), LNT ja TV3 Latvia.
Sport [muuda]
Lätis on jäähoki, jalgpalli ja korvpalliliigad. Läti jäähokikoondis osales 2002. ja 2006. aasta taliolümpiamängudel. Tuntumad Läti hokimängijad on Sandis Ozoliņš ja Artūrs Irbe. Läti jalgpallikoondis pääses 2004. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Tugevamad korvpallklubid on BK Barons/LMT, BK Ventspils ja ASK Rīga. Tuntumad korvpallurid on Jānis Krūmiņš ja Gundars Vētra.
Kergejõustiklastest on tiitlivõistlustelt medaleid toonud odaviskajad Jānis Lūsis, Dainis Kūla, Vadims Vasiļevskis ja Ainārs Kovals, käija Aigars Fadejevs ning tõkkejooksja Staņislavs Olijars. Kahekordseks olümpiavõitjaks on tulnud BMX-rattur Māris Štrombergs.
Rahvusvahelist edu on saavutanud ka tennisist Ernests Gulbis.
Mihhail Tal oli male maailmameister 1960–1961.
Haridus [muuda]
Lätis tegutseb mitmeid ülikoole. Neist suurim on Riias asuv 1919. aastal asutatud Läti Ülikool. Suuremad ülikoolid on veel Riia Tehnikaülikool, Jelgavas asuv Läti Põllumajandusülikool ja Daugavpilsi Ülikool. Läti alg- ja keskkoolides õppis 2003/2004 õppeaastal 302 700 õpilast, neist 193 100 lätikeelsetes koolides.
Lätiga seotud isikud [muuda]
Fakte Lätist [muuda]
- Läti hakkab kinnisvara ostjatele ja investoritele, kellel ei ole EL-i elamisluba - EL-i elamislubasid jagama, Eesti Päevaleht Online, 04. jaanuar 2011
- Läti Esimese Partei/Läti Tee esimees, ühenduse Hea Läti Eest liider Ainars Šlesers soovitab Lätil hakata oma kodakondust müüma kõigile soovijatele, kes on selle eest valmis maksma miljon eurot., e24.ee, 10. märts 2011
Viited [muuda]
Vaata ka [muuda]
- Läti riigipeade loend
- Läti Vabariigi põhiseadus
- Läti mõisate loend
- Läti Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Läti lennukompaniide loend
- Läti leegionäride päev
- Läti Pank
- Läti meedia
- Läti Vabadussõda
- Raudteetransport Lätis
Välislingid [muuda]
- Läti valitsus
- Presidendi kantselei
- Läti parlament - Saeima
- Welcome to Latvia
- LatviansOnline
- latvians.com
- Eesti ja Läti suhted, Välisministeeriumi koduleht
- Eesti Kaubanduskoda Lätis
- Läti kaart
- Rein Sikk, Läti tragöödia: kadunud on 100 000 inimest ja eneseusk
- Veiko Spolitis. Veiko Spolitis: Läti kolmikkriis Postimees, 15. jaanuar 2009
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
