Läti

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib riigist; samanimeliste külade kohta vaata lehelt Läti (täpsustus).

Läti Vabariik
läti Latvijas Republika
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
Läti Läti suur vapp
Läti lipp Läti vapp
Läti asendikaart
Riigihümn Dievs, svētī Latviju
Pealinn Riia
Pindala 64 589 km²
Ametlik(ud) keel(ed) läti
Rahvaarv 2 276 300 (2008)
Rahvastiku tihedus 35,5 in/km²
Riigikord parlamentaarne vabariik
President Valdis Zatlers
Peaminister Ivars Godmanis
Iseseisvus - kuulutatud Venemaast 18. novembril 1918
- tunnustatud 11. augustil 1920
SKT 35,08 mld USD (2006)
elaniku kohta 15 400 USD, 191 968 EEK
Rahaühik latt (LVL)
Ajavöönd Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen .lv
ROK-i kood LAT
Telefonikood 371

Läti (läti keeles Latvija) on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere-äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjas Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga.

Sisukord

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood ja veekogud

Läti ala moodustab osa Ida-Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkaid.

Lääne-Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m üle merepinna. Kirde-Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe, millest kõrgeim ja ühtlasi Läti kõrgeim on Gaiziņkalns (312 m). Kagu-Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju väikesi järvi.

Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikesi järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurim on Daugava.

Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja üle 3000 järve.

[redigeeri] Kliima

Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarnaselt Eestile. Kliima on pilvine, jahe ja niiske.

Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba.

Liepāja Riia Daugavpils

[redigeeri] Taimestik

Suur osa (44%) Lätist on kaetud metsadega.

[redigeeri] Riik

[redigeeri] Haldusjaotus. Regioonid

Läti jaguneb halduslikult 26 rajooniks ja 7 rajooni staatusega linnaks. Need rühmituvad mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks piirkonnaks:


Läti

See artikkel on osa seeriast:
Läti poliitika ja valitsemine


Läti presidendi valimised 2007
· redigeeri

[redigeeri] Valimised

[redigeeri] Valitsused

Enne põhiseadusliku korra taastamist:

Põhiseaduslikud:

[redigeeri] Rahvastik

Läti rahvaarvu areng 1992-2003
Läti rahvaarvu areng 1992-2003

Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest (2005). Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%).

Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.

Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusklikud. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad (Dievturība).

 Vaata artiklit Läti linnad

[redigeeri] Majandus

Ülekaalus toiduainetööstus.

10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam.

[redigeeri] Inflatsioon

Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan.

Inflatsioonitase oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007. aasta augustis 10,1%, mis oli viimase 10 aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, kütte ja majutuse hinnad.

[redigeeri] Keskmine palk

Läti keskmine palk oli 2007. aasta teises kvartalis 8741 Eesti krooni kuus (kasv 2006. aasta teise kvartaliga võrreldes 33,4%).

[redigeeri] Ajalugu

Inimene sai Läti territooriumile ilmuda pärast jääaja lõppu. Kui jää 13 kuni 14 000 aastat tagasi taandus, moodustus Läänemere lohus mageveeline Balti jääpaisjärv, millesse Daugava suubus Salaspilsi kohal. Kliima oli arktiline. Paljastele moreenidele ilmus tundrataimestik (sammal, puusammal, tundrakask ja -paju). Loomadest olid esindatud põhjapõder, rebane, ilves, hunt ja teised. Moodustusid muutuvad mere-, jõe- ja järvekaldad, millest tekkisid tänaseni säilinud pinnavormid kaldaterrasside ja -nõgudena.

Juba 9. aastatuhandel eKr olid Läti territooriumil Balti jääpäisjärve, Lubānsi järve ja sellesse suubuvate jõgede kallastel inimeste eluasemed (Laukskola, Sēlpils).

[redigeeri] Kultuur

[redigeeri] Lätiga seotud isikud

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid


Euroopa Liit (EL) EU lipp

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)

Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari


Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias

² suurem osa territooriumist Aasias
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti"
Personaalsed tööriistad
Teised keeled