Prantsusmaa

Allikas: Vikipeedia
Prantsuse Vabariik
prantsuse République Française
{{{3}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
{{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}}
{{{12}}}
{{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}}
{{{14}}}
{{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}}
{{{16}}}
{{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}}
{{{18}}}
{{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}}
{{{20}}}
{{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}}
{{{22}}}
Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp
Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp
Prantsusmaa asendikaart
Juhtlause Liberté, Égalité, Fraternité
(Vabadus, võrdsus, vendlus)
Riigihümn Marseljees
Pealinn Pariis
Pindala 547 030 km2[1],
meretaguste piirkondadega
674 843[2] km2
Riigikeel(ed) prantsuse
Rahvaarv 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; 2010),
ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010)
Rahvastiku tihedus 97 in/km2
Riigikord semipresidentaalne vabariik
President Nicolas Sarkozy
Peaminister François Fillon
Iseseisvus 6. juuni 1523
SKT 2,108 triljonit USD (2009)
SKT elaniku kohta 33 678 USD
Rahaühik euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .fr
ROK-i kood FRA
Telefonikood 33

Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.

Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige.

Sisukord

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood

Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.

Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.

Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel.

Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest.

Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid).

Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.

Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid, on rannajoon sakiline.

Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik.

Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).

Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni.

[redigeeri] Loodusvarad

Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala.[2]

Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi.[2]

[redigeeri] Maakasutus

Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.[2]

[redigeeri] Looduslikud ohud

Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid, tormid, põuad, metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.[2]

[redigeeri] Riik

Nicolas Sarkozy

[redigeeri] Riigikord

Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy.

[redigeeri] Haldusasutused

  • Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium.

[redigeeri] Haldusjaotus

Next.svg Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus

Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines)

Prantsusmaa piirkonnad
  1. Alsace Alsace
  2. Akvitaania Akvitaania (Aquitaine)
  3. Auvergne Auvergne
  4. Alam-Normandia Alam-Normandia (Basse-Normandie)
  5. Burgundia Burgundia (Bourgogne)
  6. Bretagne Bretagne (bretooni keeles Breizh)
  7. Keskpiirkond (Centre)
  8. Champagne-Ardenne Champagne-Ardenne
  9. Korsika Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus)
  10. Franche-Comté Franche-Comté
  11. Ülem-Normandia Ülem-Normandia (Haute-Normandie)
  12. Île-de-France Île-de-France
  13. Languedoc-Roussillon Languedoc-Roussillon
  14. Limousin Limousin
  15. Lorraine Lorraine
  16. Midi-Pyrénées Midi-Pyrénées
  17. Nord-Pas-de-Calais Nord-Pas-de-Calais
  18. Pays de la Loire Pays de la Loire
  19. Picardie Picardie
  20. Poitou-Charentes Poitou-Charentes
  21. Provence-Alpes-Côte d'Azur Provence-Alpes-Côte d'Azur
  22. Rhône-Alpes Rhône-Alpes

[redigeeri] Sümbolid

[redigeeri] Riiklikud sümbolid

[redigeeri] Rahvuslikud sümbolid

[redigeeri] Tähised

[redigeeri] Transport

Air France'i Airbus A380

[redigeeri] Lennundus

Prantsusmaal on 474 lennujaama, millest 297 on asfalteeritud hoovõturadadega[2]. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14[2]. Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat [3]. Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France, mis on ühtlasi üks maailma suurimaid.

[redigeeri] Raudteed

Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine.[2]

[redigeeri] Sõiduteed

Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal ja Euroopas esimesel kohal.[2]

[redigeeri] Majandus

Eurotsooni liikmesriigid (tumesinisega)

Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi.

Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%.[2]

SKP jaotumine
sektoritesse
(2009)[2]
Sektor Osakaal
Põllumajandus
1,8%
Tööstus
19,3%
Teenindus
78,9%
Tööjõu jaotumine sektoritesse
(2005)[2]
Sektor Osakaal
Põllumajandus
3,8%
Tööstus
24,3%
Teenindus
71,8%

[redigeeri] Eksport

Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on[2]

  • masinate ja autode varuosad
  • lennumasinad
  • plastikatooted
  • kemikaalid
  • ravimid
  • raud ja teras
  • joogid

Prantsusmaa tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 15,88%, Itaalia 8,16%, Hispaania 7,8%, Belgia 7,44%, Suurbritannia 7,04%, Ameerika Ühendriigid 5,65%, Holland 3,99% (2009).[2]

[redigeeri] Import

Prantsusmaa suurimad impordiartiklid on[2]

  • masinate varuosad
  • autod
  • toornafta
  • lennumasinad
  • plastikatooted
  • kemikaalid

Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%, Belgia 11,61%, Itaalia 7,97%, Holland 7,15%, Hispaania 6,68%, Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72% ja Hiina 4,44% (2009).[2]

[redigeeri] Energeetika

77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades.

2007. aastal toodeti 535,7 miljardit kWh elektrit, millest kasutati 447,2 miljardit kWh. 2008. aastal eksporditi 58,69 miljardit kWh ja imporditi 10,68 miljardit kWh.[2]

[redigeeri] Ajalugu

[redigeeri] Gallia

Next.svg Pikemalt artiklis Gallia

Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5. sajandini pKr Vana-Rooma riigi Gallia piirkonna põhiosa.

[redigeeri] Frangid

Next.svg Pikemalt artiklis Frangid
Next.svg Pikemalt artiklis Frangi riik

Aastal 486 vallutas saali frankide juht Chlodovech I Rooma ala Loire'i ja Somme'i jõe vahel. Seejärel ühendas ta suurema osa Põhja- ja Kesk-Prantsusmaast oma võimu alla ning võttis 496 vaatu kristluse katoliiklikul kujul, eelistades seda teiste germaanlaste juhtide poolt omaks võetud arianismile.

Pärast Chlodovechi surma (511) jagati tema riik mitu korda mitme valiseja vahel, nii et tema Merovingide dünastia pidi lõpuks loovutama tegeliku võimu majordoomustele, kelle amet oli päritav. Viimastest sai lõpuks Karolingide dünastia. Aastal 751 kuulutas Karl Martelli poeg Pippin III (Pippin Lühike) end ka vormiliselt kuningaks.

Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg. Aastal 771 taasühendas ta frankide alad, 774 vallutas Lombardia kuningriigi Põhja-Itaalias, 788 liidendas oma riigiga Baieri, 796 lõi Doonau tasandiku avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania aladele kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi.

Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele. Kui suri Karl Suure poeg Ludwig I Vaga, kes oli keiser 814–840), jagati keisririik 843 Verduni lepinguga viimase kolme poja vahel. Pärast lühikest taasühendatust aastatel 884–887 ei olnud keisririigi lääneosa (tulevase Prantsusmaa kuningriigi) valitsejatel enam keisririiki.

[redigeeri] Keskaegne Prantsusmaa

Next.svg Pikemalt artiklis Keskaegne Prantsusmaa

[redigeeri] Uusaeg Prantsusmaal

Next.svg Pikemalt artiklis Prantsuse revolutsioon

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Viited

  1. ↑ Välja arvatud järved jm veekogud ja liustikud, mis on suuremad kui 1km 2. Koos nendega on pindala 551 500.
  2. ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 2,16 2,17 2,18 cia factbook välja otsitud 14.11.10
  3. ↑ aci.aero välja otsitud 14.11.10

[redigeeri] Välislingid

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel:
Commons-logo.svg
 Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Prantsusmaa
Flag of Europe.svg
Euroopa Liidu riigid

Austria | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari

Location NATO 2009 blue.svg
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni riigid

Albaania | Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Horvaatia | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari

Cartography of Europe.svg
Euroopa maad

Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹  | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²

 Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard

 Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria

1 loodusgeograafiliselt asub Aasias       2 suurem osa territooriumist Aasias

koordinaadid: 46° N, 3° E
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Prantsusmaa&oldid=2905404"
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid
Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes