Aserbaidžaan
 |
See artikkel räägib riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Aserbaidžaan (ajalooline piirkond); Iraani osa kohta vaata artiklit Aserbaidžaan (Iraan); laeva kohta vaata artiklit Azerbaidžan |
| Aserbaidžaani Vabariik
aserbaidžaani Azərbaycan Respublikası
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} {{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}}
{{{12}}} {{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}}
{{{14}}} {{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}}
{{{16}}} {{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}}
{{{18}}} {{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}}
{{{20}}} {{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}}
{{{22}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Aserbaidžaani Vabariigi riigihümn | ||||
| Pealinn | Bakuu | ||||
| Pindala | 86 600 km2 | ||||
| Ametlik(ud) keel(ed) | aserbaidžaani | ||||
| Rahvaarv | 9 165 000[1] (2011) | ||||
| Rahvastiku tihedus | 106 in/km2 | ||||
| President | İlham Əliyev | ||||
| Peaminister | Artur Rasi-zadə | ||||
| Iseseisvus | taastas iseseisvuse 30. august 1991 | ||||
| Rahaühik | manat (AZM) | ||||
| Ajavöönd | Maailmaaeg +4 (suvel +5) | ||||
| Tippdomeen | .az | ||||
| ROK-i kood | AZE | ||||
| Telefonikood | 994 | ||||
Aserbaidžaani Vabariik on riik Taga-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal. Ta piirneb põhjast Venemaa (Dagestani Vabariigiga), lõunast Iraaniga (Lõuna-Aserbaidžaan), loodest Gruusiaga ja läänest Armeeniaga. Nahhitševani eksklaavil on lühike lõik ühispiiri ka Türgiga.
Praegune Aserbaidžaani Vabariik tekkis Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Mägi-Karabahhi ümber Armeeniaga puhkenud sõjalise konflikti tulemusena kaotas Aserbaidžaan kontrolli 16% üle oma territooriumist (Mägi-Karabahh ja sellest läände ja lõunasse jäävad alad) ning sai 800 000 sõjapõgenikku okupeeritud aladelt.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Aserbaidžaan on suure osa oma ajaloost kuulunud Pärsia koosseisu. Aserbaidžaani Vabariik on ajaloolise Aserbaidžaani põhjaosa, mis läks Pärsialt Venemaale 19. sajandi alguses (Gulistoni rahulepinguga 1813. aastal ning Turkmantšai rahulepinguga 1828. aastal). Lõuna-Aserbaidžaan on jagatud kaheks Iraani provintsiks – Lääne-Aserbaidžaaniks (pärsia keeles Āzarbāyjān-e Gharbī) ja Ida-Aserbaidžaaniks (pärsia Āzarbāyjān-e Sharqī).
1870. aastatel alanud naftabuumis kasvas suureks linnaks Bakuu, kus sajandivahetusel toodeti mõnedel andmetel üle 50% maailma naftast. Aserid olid vaeseim ja rahulolematuim osa linna elanikkonnast.
1905. aasta Vene revolutsiooni päevil leidsid Bakuus aset aserite pogrommid armeenlaste kallal.
1918. aasta mais kuulutati Bakuus Türgi vägede toetusel välja Aserbaidžaani Vabariik. Lühidalt kaitsesid noort riiki Briti väed, mille eesmärgiks oli kindlustada naftaväljad.
1920. aasta mais tungis Aserbaidžaani Punaarmee ja kehtestas bolševike võimu.
1922. aastal loodi Taga-Kaukaasia SFNV, mille koosseisu arvati ka Aserbaidžaan. 1936. aastal jagati see föderatiivne moodustis Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-ks.
[redigeeri] Riik
[redigeeri] Parlament
Aserbaidžaani ühekojalises parlamendis (Milli Məclis) on 125 saadikut, kes valitakse 5 aastaks.
[redigeeri] President
President İlham Әliyev (meil tuntud venepärane nimekuju Ilham Alijev) on ametis 31. oktoobrist 2003. 2008. aasta oktoobris valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Aserbaidžaani presidendi valib rahvas 5 aastaks.
[redigeeri] Valitsus
[redigeeri] Rahvusvahelised suhted
2010. aastal sõlmis Aserbaidžaan Türgiga strateegilise partnerluse ja vastastikkuse abi lepingu, mis muuhulgas kohustab osapooli osutama üksteisele igakülgset abi kolmanda riigi või riikide relvastatud rünnaku või agressiooni korral.
2011. aasta mais liitus Aserbaidžaan Mitteühinemisliikumisega.[2]
[redigeeri] Haldusjaotus
Administratiivne jaotus:
- 59 rajooni (rayon),
- 11 linna (şəhər),
- Nahhitševani Autonoomne Vabariik (Naxçıvan Muxtar Respublikası).
Regioonid
- Nahhitševan (Naxçıvan)
- Mägi-Karabahh (aseri Dağlıq Qarabağ; armeenia Artshahh (Lernajin Gharabagh))
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Pinnamood
Pikemalt artiklis Lõuna-Aserbaidžaan, Lääne-Aserbaidžaan, Ida-Aserbaidžaan
Suure osa territooriumist hõlmab Kura-Araksi madalik, millest enamik asub allapoole maailmamere pinda. Põhjas ulatub Aserbaidžaani Suur-Kaukasus, läände jääb Karabahhi ahelik. Bakuu asub Kaspiasse ulatuval Abşeroni poolsaarel.
- Madalaim punkt: Kaspia mere tase -28 m
- Kõrgeim punkt: Bazardüzü mägi 4 485 m
[redigeeri] Kliima
Suurem osa Aserbaidžaanist asub lähistroopikas. Kliimaerinevused maa eri osade vahel ulatuvad valdavast kuivast lähistroopikast (ja niiskest lähistroopikast Lənkərani madalikul) tundrale iseloomuliku kliimani Suur-Kaukasuse kõrgematel aladel (kõrgusvööndilisus). Juulis on madalikel 26° С ja mägialadel 5° С. Jaanuaris vastavalt 3° C ja –10° C. Suvi on kuiv. Kura-Araksi madalikul sajab 200–300 mm (Bakuus alla 200 mm), Suur-Kaukasuse eelmäestikes 300–900 mm, mägialadel 900–1400 mm ja Lənkərani madalikul 1700 mm sademeid aastas.
 |
 |
| Gəncə kliimadiagramm | Lənkərani kliimadiagramm |
[redigeeri] Loodusvarad
Aserbaidžaani peamisteks maavaradeks on nafta, maagaas, rauamaak, aluniit, püriit, polümetallilised maagid, barüüt, kivisool, mineraalvesi.
[redigeeri] Majandus
Oluline sissetulekuallikas on nafta- ja gaasieksport ning -transiit. 2008. aastal toodeti 45 miljonit tonni naftat. 2009. aastal toodeti 23,584 miljardit kuupmeetrit maagaasi.
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Kultuur
[redigeeri] Vaata ka
- Aserbaidžaani NSV
- Aserbaidžaan Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Aserbaidžaani jalgpallikoondis
- 2010. aasta Aserbaidžaani parlamendivalimised
[redigeeri] Välislingid
- President of the Republic of Azerbaijan
- Baku Today
- State Statistical Committee of the Azerbaijan Republic
- Who is Who in Azerbaijan
- United Nations Office in Azerbaijan with a country report
- Library of Congress Portals on the World - Azerbaijan
- Aserbaidžaani vapp, Geraldika.ru poolt
- Aserbaidžaani riigipead ja valitsusjuhid 1918-1922, 1990-
- Kaspia must pärl tõuseb rahvusliidri valvsa pilgu all, Postimees, 1.11.2007
[redigeeri] Viited
- ↑ "The International Population Day, The demographic situation in Azerbaijan, The State Statistical Committee of the Republic of Azerbaijan". Azstat (2011). Välja otsitud 2011-07-11.
- ↑ http://www.eurasianet.org/node/63774
Armeenia | Aserbaidžaan | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Usbekistan | Valgevene | Venemaa
Assotsieerunud vaatlejad: Türkmenistan | Ukraina
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Hiina Vabariik | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Tiibet
