Aserbaidžaan

Allikas: Vikipeedia

Aserbaidžaani Vabariik
aserbaidžaani Azərbaycan Respublikası
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}
Aserbaidžaani lipp Aserbaidžaani vapp
Aserbaidžaani lipp Aserbaidžaani vapp
Aserbaidžaani asendikaart
Riigihümn Aserbaidžaani Vabariigi riigihümn
Pealinn Bakuu
Pindala 86 600 km2
Ametlik(ud) keel(ed) aserbaidžaani
Rahvaarv 8 730 000 (2009)
Rahvastiku tihedus 90 in/km2
Riigikord
President İlham Əliyev
Peaminister Artur Rasi-zadə
Iseseisvus taastas iseseisvuse 30. august 1991
Rahaühik manat (AZM)
Ajavöönd Maailmaaeg +5
Tippdomeen .az
ROK-i kood AZE
Telefonikood 994

Aserbaidžaani Vabariik on riik Taga-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal. Ta piirneb põhjast Venemaa (Dagestani Vabariigiga), lõunast Iraaniga (Lõuna-Aserbaidžaan), loodest Gruusiaga ja läänest Armeeniaga. Nahhitševani eksklaavil on lühike lõik ühispiiri ka Türgiga.

Praegune Aserbaidžaani Vabariik tekkis Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Mägi-Karabahhi ümber Armeeniaga puhkenud sõjalise konflikti tulemusena kaotas Aserbaidžaan kontrolli 16% üle oma territooriumist (Mägi-Karabahh ja sellest läände ja lõunasse jäävad alad) ning sai 800 000 sõjapõgenikku okupeeritud aladelt.

Aserbaidžaan

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Aserbaidžaan on suure osa oma ajaloost kuulunud Pärsia koosseisu. Aserbaidžaani Vabariik on ajaloolise Aserbaidžaani põhjaosa, mis läks Pärsialt Venemaale 19. sajandi alguses (Gulistoni rahulepinguga 1813. aastal ning Turkmantšai rahulepinguga 1828. aastal). Lõuna-Aserbaidžaan on jagatud kaheks Iraani provintsiks – Lääne-Aserbaidžaaniks (pärsia keeles Āzarbāyjān-e Gharbī) ja Ida-Aserbaidžaaniks (pärsia Āzarbāyjān-e Sharqī).

1870. aastatel alanud naftabuumis kasvas suureks linnaks Bakuu, kus sajandivahetusel toodeti mõnedel andmetel üle 50% maailma naftast. Aserid olid vaeseim ja rahulolematuim osa linna elanikkonnast.

1905. aasta Vene revolutsiooni päevil leidsid Bakuus aset aserite pogrommid armeenlaste kallal.

1918. aasta mais kuulutati Bakuus Türgi vägede toetusel välja Aserbaidžaani Vabariik. Lühidalt kaitsesid noort riiki Briti väed, mille eesmärgiks oli kindlustada naftaväljad.

1920. aasta mais tungis Aserbaidžaani Punaarmee ja kehtestas bolševike võimu.

1922. aastal loodi Taga-Kaukaasia SFNV, mille koosseisu arvati ka Aserbaidžaan. 1936. aastal jagati see föderatiivne moodustis Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-ks.

[redigeeri] Riik

[redigeeri] Parlament

Aserbaidžaani ühekojalises parlamendis (Milli Məclis) on 125 saadikut, kes valitakse 5 aastaks.

[redigeeri] President

President İlham Әliyev (meil tuntud venepärane nimekuju Ilham Alijev) on ametis 31. oktoobrist 2003. 2008. aasta oktoobris valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Aserbaidžaani presidendi valib rahvas 5 aastaks.

[redigeeri] Valitsus

[redigeeri] Haldusjaotus

Administratiivne jaotus:

  • 59 rajooni (rayon),
  • 11 linna (şəhər),
  • Nahhitševani Autonoomne Vabariik (Naxçıvan Muxtar Respublikası).

Regioonid

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood

Suure osa territooriumist hõlmab Kura-Araksi madalik, millest enamik asub allapoole maailmamere pinda. Põhjas ulatub Aserbaidžaani Suur-Kaukasus, läände jääb Karabahhi ahelik. Bakuu asub Kaspiasse ulatuval Abşeroni poolsaarel.

Madalaim punkt: Kaspia mere tase -28 m
Kõrgeim punkt: Bazardüzü mägi 4 485 m

[redigeeri] Kliima

Suurem osa Aserbaidžaanist asub lähistroopikas. Kliimaerinevused maa eri osade vahel ulatuvad valdavast kuivast lähistroopikast (ja niiskest lähistroopikast Lənkərani madalikul) tundrale iseloomuliku kliimani Suur-Kaukasuse kõrgematel aladel (kõrgusvööndilisus). Juulis on madalikel 26° С ja mägialadel 5° С. Jaanuaris vastavalt 3° C ja –10° C. Suvi on kuiv. Kura-Araksi madalikul sajab 200–300 mm (Bakuus alla 200 mm), Suur-Kaukasuse eelmäestikes 300–900 mm, mägialadel 900–1400 mm ja Lənkərani madalikul 1700 mm sademeid aastas.

Gäncä-kliima.svg Länkäran-kliima.svg
Gəncə kliimadiagramm Lənkərani kliimadiagramm

[redigeeri] Loodusvarad

Aserbaidžaani peamisteks maavaradeks on nafta, maagaas, rauamaak, aluniit, püriit, polümetallilised maagid, barüüt, kivisool, mineraalvesi.

[redigeeri] Majandus

Oluline sissetulekuallikas on nafta- ja gaasieksport ning -transiit. 2008. aastal toodeti 45 miljonit tonni naftat.

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Kultuur

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Vikisõnaraamat logo


Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) SRÜ lipp

Armeenia | Aserbaidžaan | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Ukraina | Usbekistan | Valgevene | Venemaa
Türkmenistanil on assotsieerunud vaatleja staatus
Aasia maad
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Birma | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Nepal | Omaan | Pakistan | Palestiina | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam
Sõltuvad alad:
Okupeeritud alad: Palestiina (Gaza tsoon; Jordani Läänekallas) | Golani kõrgendikud | Tiibet
Rahvusvaheliselt tunnustamata riigid: Abhaasia | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Põhja-Küpros | Hiina Vabariik
Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Aserbaid%C5%BEaan"
Teistes keeltes