Litviinid

Litviinid - valgevene rahvuse ajalooline nimetus. Litviinid on Leedu Suurvürstiriigi tiitelrahvus, nende keel (nn vanavalgevene keel) oli seal ainsaks riigikeeleks.

Leedu Suurvürstiriik (Вялікае княства Літоўскае, Рускае, Жамойцкае) koosnes enne Poolaga liitumist (1569) 3 põhilistest alast: Litwa, kus elasid litviinid (valgevenelased), Žemaitija, kus elasid žmudziinid (leedulased) ja Rus või Ruthenia, kus elasid rusiinid (ukrainlased). Kogu vürstiriigi kultuurikeskuseks oli alguses Navahrudak, seejärel Wilna (Vilnius).

Rus, Ruthenia, Русь on läbi aegade olnud õigeusu keskus. Hiljem, kuulutades ennast Ida-Rooma keisririigi pärijaks ja jätkajaks, hakkas Moskva vürstiriik nimetama ennast ukraina nimetusega Rus,Русь, et koondada Moskva alluvusse kõik õigeusu jõud. Rus´ile aga mõeldi asemele välja uus nimetus - Malorossija (Väike–Vene). Sellest ajast alates nimetatakse rusiine malorossid´eks.

Termin Valgevene ja valgevenelane (Белоруссия, белорусец) oli loodud ja võetud kasutusse Vene okupatsioonirežiimi poolt XIX sajandi keskel eesmärgiga demonstreerida Litwa alade ja kultuuri nn lähedust Venemaale, üldeesmärgiks oli litviinide täielik venestamine. Venemaa keiser Nikolai I välja korralduse, mille kinnitas 18. juulil 1840. aastal Venemaa Valitsev Senat, millega keelati Venemaa keisririigi ametlikes dokumentides kasutada nimetusi Valge-Vene (Белая Русь) ja Leedu (Литва). Paljud arvavad, et Litwa oli ainus Venemaa koloonia, kus venestamine õnnestus täielikult. Tulemusena on hetkel valgevenes valitsev rahvuslik nihilism.

Nimetuste, usu ja keele sunniviisiline vahetamine pidi eemaldama litviine oma uhkest ajaloost; nende sõjalised võidud, kõrge kultuur ja kuulsus läksid üle litviinide vendadele: žmudziinidele ja poolakatele. XX saj. alguses Venemaal otsustati, et sõnaga Lithuania (Litwa) hakatakse tähistama ainult Žematija´t.

I maailmasõja ajal oli litviinide ja žmudziinide seas populaarne mõte luua venemaast sõltumatut föderatsiooni LITBEL. Ühe levinud versiooni kohaselt tegid nõukogude võimud oma režiimi esimestel aastatel žmudziinidele ettepaneku loobuda LITBEL´i loomisest, vastutasuks tunnistas nõukogude venemaa valgevene- ja poolakeelse Wilna (Vilnius) kuuluvust žmudziinidele. Seega said žmudziinid lisaks nimetusele ka Lithuania pealinna, kogu selle ajaloo, kultuuri ja kuulsuse.

 Pikemalt artiklis Leedu-Valgevene NSV

Mõned ajaloolised näited

Valgevene rahvalaul, mis pühendatud võidule Grünwaldi lahingus 1410. aastal:

   Так літвіны сьмела з крыкамі нясуцца
   А пад імі коні бакамі б’юцца
   Сьмела зь літвай Вітаўт рэй вядзе-трымае
   І натхняе крыкам, шэрагі раўняе
   Твар да твару сеча йдзе, немцы нас змагаюць
   А ж літва з татарамі з лукаў іх накрываюць
   Нашы моцна, сьмела гуф нямецкі білі
   Як ваўкі пад кустам, кнехты галасілі.

Suurvürst Kazimierz IV Jagiellończyk kirjutas 1440 aastal Venemaale: "...А што моих людзей, или Литвин, или Витблянин, или Полочанин, или Смолнянин, или с иных наших Руских земль, тым путь чыст изо всее моее отчыны (....) А мне великому князю Казимиру, королевичю, блюсти Новгородца, как и своего Литвина; також и Новгородцом блюсти Литвина, как и своего Новгородца..."

Valgevene Vürst Radziwill´i vägede sõjahüüd: «Гэй, ліцьвіны! Бог нам раіць!»

Üks kuulsamatest Valgevene vabadusvõitlejatest Tadeusz Kościuszka, pöördus 1794 a. ülestõusu ajal oma rahva poole: «Хіба я не ліцьвін, Ваш зямляк, Вамі абраны? Каму павінен дзякаваць, калі ня Вам? Каго павінен абараняць, калі ня Вас і сябе самога?»

Valgevene luuletaja Adam Mickiewicz (sündinud Navahrudak´i lähedal) nimetas oma Isamaad sõnaga Litwa:

Litwo! Ojczyzno moja! ty jesteś jak zdrowie.
Ile cię trzeba cenić, ten tylko się dowie,
Kto cię stracił. Dziś piękność twą w całej ozdobie
Widzę i opisuję, bo tęsknię po tobie.

Vaata ka

• Valgevene ajalugu
• Valgevene
• Leedu Suurvürstiriik
• Rzeczpospolita
• Moskoviidid
• Leedu
• Venestamine
• Szlachta

VälisLingid

• Адраджэнне Духу Вялікай Літвы
• Стаць Літвінам і быць ім!
• LITWINY―2009
• Lithuaniæ 1009―2009
• Liga Monarchicznaja WKL
• http://licviny.narod.ru/
• Litvania
• http://litvania.freeservers.com/
• http://www.litvania.org
• Як можна быць літвінам?